Sünnipäev: Inga möödunud aasta TOP 5 lavastust ja filmi!

Head lugejad!

Ja ongi aeg käes kirjutada teile ka minu lemmikutest esimese blogiaasta jooksul! Kuna ma olen näinud palju filme ja väga palju erinevaid lavastusi, siis oli valikuid päris raske teha, eriti just teatrietenduste puhul. Aga siin need on!

TOP 5 lavastust:

Lavastuste TOP 5 valimine on väga keeruline kuna möödunud blogiaastal sai päris palju teatris käidud ja väga erinevaid häid lavastusi vaadatud, ka žanrite lõikes. Pealegi, mahtus sellesse aastasse ka päris mitu teatrifestivali, kus osalesid ka välismaised teatritegijad. Seetõttu ma otsustasin  teatrifestivalide raames nähtud välislavastused valikust eemale jätta, sest tahaks ikkagi eelkõige keskenduda Eesti teatrile. Küll aga nimetaksin ära kaks lavastust, mis olid erakordselt ainulaadsed ja toredad ja need mõlemad vaatasin ära visuaalteatrifestivali TREFF raames: Gruusia sõrmteatri etendus "Extravaganza" ja Prantsuse Des Fourmis Dans La Lanterne teatri autokaravani lavastus "Klõps". Need kaks lavastust oleksid kindlasti minu TOP 5s juhul, kui ma kaasaksin ka välislavastused.

Tahaksin veel ära märkida seda, et meie Eesti teatrid on nii mitmekülgsed ja pakuvad rikkalikult lavastusi väga erinevatele maitsetele, et seda on lausa lust kogeda. Tahad komöödiat? Palun väga! Tahad monotükki? Pole probleemi! Tahad õudust ja põnevust? Olge aga lahked! Kõik on Eestri teatrimaastikul olemas, kui hästi otsida ja see on minu arvates meie teatrimaastiku suur pluss.

Ma käisin vaatamas üle 30 lavastuse ja väga paljud vaadatutest olid head tükid ja nii mõnigi pidi sellest TOP5st välja jääma ehkki ma olen neid hinnanud meie maksimaalse 5 punktiga.
Aga nüüd, (trummipõrin), siin on minu 5 esimese blogiaasta lemmikut Eesti teatritelt!

"Faust"

5. "Faust" , VAT Teater, esietendus 2012. Tugevate visuaalteatri mõjutustega lavastus, kus sõnaline osa jääb võrreldes visuaalsega tahaplaanile ja mis räägib loo Jumala ja Saatana vahelisest võitlusest hingede eest. Näitlejate oskus edastada oma kehakeele, miimikaga teksti oli fantastiline!

4. "Tagasitulek isa juurde", Tallinna Linnateater, esietendus 2015. Käisin seda lavastust vaatamas oktoobris ja Šapiro lavastatud tükk jättis mulle sügava mulje nii meie ajalookäsitluse, näitlejatööde, lavakujunduse, dramaatika kui ka huumori tõttu. Minge vaatama! (Arvustus tuleb ka varsti!)

3. "Igatsus" Tallinna Linnateater, esietendus 2014. Mõtlemapanev tükk, kus on nii huumorit, nalja, situatsioonikoomikat, armastust, enese leidmist, valesid, purunenud lootusi ja muidugi - igatsust! Kui lisada sinna juurde säravad näitlejatööd, siis on hea elamus garanteeritud!

Silver Kaljula, "Hägune piir", foto: Liis Reiman

2. "Hägune piir" teater Must Kast, esietendus 2015. Üks kahest monoetendusest, mis minu TOP 5 pääses. Monolavastustega on tihti nii, et kõik sõltub sellest, kas näitleja suudab tüki välja kanda või mitte. Mind imponeeris Silver Kaljula kohalolek näitlejana ja tema süvenemisoskus. Ma väga nautisin ka lavastuse ülesehitust, mis tõi kaasa nii tõsiste teemade käsitlemist, mitmekülgseid emotsioone, üllatusi kui ka naeru.

Helle Laas, "Ajarefrään"

1. "Ajarefrään" NUKU, esietendus 2015. Möödudud blogiaasta lemmik on samuti monolavastus. Helle Laas hoidis mind nagu sütel: pinge ei langenud minu jaoks hetkekski. Ma vist vahepeal unsutasin hingamise ka ära. "Ajarefrään" on ühe elu lugu ja nagu elus ikka, on ka selles lavastuses kõike inimlikku: naeru, kurbust, ootusärevust, teadmatust, selgust, tagasivaateid, läbielamisi, unustamatuid hetki. Lavastus viib vaataja rännakule läbi ühe näitleja elu alates lapspõlvest näitlejaks saamiseni ja sealt edasi juba küpsusesse. Soovitan kuumalt!




TOP 5 filmi: 

Filmide valimine oli mul märksa lihtsam, sest möödunud aastal olen ma märksa vähem kinos käinud kui eelnevalte aastatel ja teatris jällegi vastupidiselt rohkem.

Kokku olen ära vaadanud kinos ca 20+ filmi selle aasta sees, pluss veel läbi erinevate digitaalsete kanalite 20+ uut filmi, nii et neid filme tuleb kindlasti kokku üle viiekümne, aga ma ei ole kõikide nende kohta arvustusi kirjutanud. Filmiarvustusi postitasin esimese blogiaasta jooksul 11.

Lemmikuid oli mul sel aastal väga lihtne valida, sest need filmid eristusid teistest minu jaoks silmnähtavalt. Ja kõik on draamad. :)

5. "Sõjale kaotatud noorus" Minu jaoks oli see film ootamatult hea. Ootamatult just seetõttu, et tegemist ei olnud tüüpilise sõjafilmiga, sest viis, kuidas kaadrid kinolinal jooksid, kuidas värvidele, vaadetele ja perspektiividele rõhku pandi - oli imeilus. Otseseid sõjaõudusi ei olnud palju, küll aga andis ta väga ilmeka ja sügava ülevaate sellest, kuidas sõda mõjutas sõdurite lähedasi, peresid ja loomulikult mida tegi sõda sõdurite hingeeluga. Ilus, tõsine ja raske film.

Märt Pius, "Nullpunkt"

4. "Nullpunkt" See on siis üks kahest eesti oma filmist, mis selle aasta TOP 5 sai. suurepärane noortefilm, mis peaks minu arvates olema kooliprogrammis kohustuslikult sees ja mida peaksid vaatama ka koolinoorte vanemad. Huvitavad rollitäitmised, hea süžee, tõsised teemad ja sinna sekka ka palju head eestimaist huumorit. Ka samanimelist raamatut soovitan soojalt lugeda!

3. "Vasakukäeline" Üks parimaid spordidraamasid, mida ma näinud olen (ja ma olen neid päris palju näinud)! Jake Gyllenhaal tegi minu arvates imepärase rolli ja tema koostöö filmis tema tütart mängiva noor näitleja Oona Laurencega oli dramaatiline ja nauditav.

2. "Must missa" on film, mille kohta ma pole veel jõudnud arvustust kirjutada, aga ta on mu absoluutne lemmik välismaiste filmide hulgas. Johnny Depp on ka koledalt kaunis ja ta on inetuid, külmaverelisi rolle tehes suurepärane! Tegemist on biograafilise looga James "Whitey" Bulgeri elust, kes oli Bostoni üks pikaajalisi ja tuntumaid kriminaalkurjategijaid tehes samaaegselt tihedat koostööd FBIga. Sünge, karm ja huvitav tõestisündinud lugu koos meisterlike näitlejatöödega!


1. "1944" möödunud blogiaasta lemmikuks osutus minu jaoks eesti film! Kes seda filmi veel näinud pole, siis on viimane aeg seda teha! Huvitavalt käsitletud Eesti lähiajalugu, mida peaksid nägema kõik endast lugupidavad eestlased.

1944, foto: Renee Altrov

Ja nii see aastakene läks. Aga ega sellega ei ole meie sünnipäevakuu postitused veel otsas. Neid on veel tulemas.

Palju õnne meile ja kauneid kino- ja teatrielamusi teile!

Kino: Nullpunkt

Head lugejad,

Käisin eile vaatamas eesti filmi Nullpunkt ja siin on selle hea kodumaise filmi arvustus.

Pealkiri: Nullpunkt
Režissöör: Mihkel Ulk
Originaaltekst: Margus Karu
Stsenarist: Margit Kreedo-Dawson
Operaator: Mihkel Soe
Näitlejad: Märt Pius, Saara Kadak, Epp Eespäev, Raimo Pass, Külliki Saldre, Henrik Kalmet, Reimo Sagor, Tambet Tuisk jpt.
Kestvus: 111 minutit
Žanr: Draama
Tootja: Allfilm
Nähtud: 05.12.2014 Coca-Cola Plazas
Minu hinnang: 5/5

Kokkuvõte Allfilmilt: 

Tundliku ja püsimatu loomuga Johannes saab sisse Tallinna eliitkooli ning võiks eeldada, et tema elu hakkab ülesmäge minema. Tegelikult satub ta klassikaaslaste vaimse terrori alla. Ta hakkab otsima tunnustust oma vanadelt Lasnamäe sõpradelt, kes pühendavad oma aega pigem narkotsi panemise, ringi hängimise ja pidutsemise peale kui koolikohustuse täitmisele. Kodus peab Johannes toime tulema oma ema süveneva vaimuhaigusega. Pingete kuhjumise tagajärjel avastab noormees end ühel hetkel nullpunktis, kus tal tuleb oma elule teha totaalne reset ning hakata end kildhaaval taas üles ehitama.

“Nullpunkt” on Margus Karu menuromaanile tuginev draama tänapäeva noorte põletavamatest probleemidest – koolikiusamisest ja sellest tingitud madalast enesehinnangust, kohanemisraskustest ning tunnustuse otsimisest.

Arvustus:

Olgu alustuseks öeldud, et Mihkeli Ulki film Nullpunkt on suurepärane eestimaine film, mida tasub kindlasti vaatama minna!

Nullpunkt käsitleb teemasid, mis on huvitavad ja vajalikud nii noortele kui ka täiskasvanutele. Johannes on abiturient, kes vahetab Noarootsi Gümnaasiumi ühe Tallinna eliitkooli vastu kuna kolib oma ema juurde Tallinnasse elama. Tänu arusaamatusele ja klassikaaslaste õelusele satub Johannes koolikiusamise ohvriks.

Peale selle ei ole ka Johannese kodus asjad korras. Johannese ema on vaimuhaiguse käes vaevlev hüsteerik, kes keeldub psühhiaatri poolt väljakirjutatud tablettide söömisest ja kes ründab Johannest päris mitmel korral ka füüsiliselt. Johannese isa on oma abikaasa ja probleemide eest põgenev mees, kes ei suuda või ei jaksa oma naise vaimse häirega hakkama saada. Johnnese õde on ära kolinud põgenedes koduste probleemide eest ja tema vanem õde elab oma elu ja on õnneks vahest ka väikevennale toeks ja abiks. Tema lapsepõlvesõbrad tegelevad pisikuritegudega ja on otsapidi narkodiilerid, kellele meeldib nii omasid kui ka võõraid ahistada ja peksta.

Lisaks kõigele, kirjutab loominguline Johannes ka luuletusi ja üks tema luuletustest varastatakse ülekohtuselt ära ja hakatakse selle pealt raha teenima.

Ja kõige sellega tuleb Johannesel hakkama saada. Üksinda.

Režii- ja operaatoritöö:


Film näitab Johannese elu kooliaasta jooksul, nii sügisel, talvel kui ka kevadel. Mulle meeldis, kuidas erinevad aastaajad lõid filmile ilmeka tausta, eriti nende stseenide puhul, mis toimusid Lasnamäel. Mulle meeldis väga ka operaatoritöö ja ehkki ma eriti ei armasta nö vabakäega filmitud filme, siis jooksmisstseenid kui Johannes oma peksjate eest põgenes, olid vinged! Omapäraselt olid lahendatud ka kodused stseenid, kus Johannese ema kontrolli kaotas.

Ma pean tunnistama, et filmi lõpp oli mulle meelepärane. Ehkki filmis käsitletavad teemad on üsna rasked, siis annab Nullpunkt edasi väga palju positiivset. Seda, et kui ise midagi väga tahta ja ka tegutseda, on kõik võimalik.

Filmist jäi mulje, et näitlejaid oli professionaalselt juhendatud, sest nende esitlus ja rollielamise võime oli muljetavaldav. See toobki mind näitlejatöö juurde.

Näitlejad ja rollid:

Märt Pius Johannesena oli mõjuv. Minu arust oli ta selle rolli jaoks väga sobiv, lisades Johannesele sügavust ja siirust. Epp Eespäev tegi suurepärase rolli Johannese hüsteerilise ja psühhootilise emana. Külliki Saldre oli nähtavasti minu lemmik kõrvalsoatäitja. Tema mängitud õpetaja Irina oli just see tasakaalustav isik, keda Johannesel tol hetkel kuulamiseks ja toetuseks vaja oli,

Üldiselt olid näitlejad väga head ja nad sobisid minu arvates oma rollidesse luues väga hea meeskonna.

Kokkuvõttes:

Nullpunkt on väga hea film, mis peaks olema kohustuslik vaatamine nii noortele kui ka vanadele. Nullpunkt ühendab endas nii elu valu kui ka ilu ja samuti on seal kõvasti head eestimaist huumorimeelt. Minge vaatama!


Treiler:

Ilusaid elamusi!