Kuvatud on postitused sildiga Kino Sõprus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Kino Sõprus. Kuva kõik postitused

pühapäev, 25. jaanuar 2015

Intervjuu: Vestlesime kitarristi ja muusiku Andreas Varady'ga!

Tere ilusat pühapäeva!

Reede õhtul avanes mul võimalus intervjueerida noort ja väga andekat kitarristi ja muusikut Andreas Varady't. Andreas on alates 4 aastaselt kitarri mänginud ja praegu, 17-aastaselt on ta esinenud juba maailma suurtel lavadel koos tuntud kitarristidega nagu Tommy Emmanuel, Louis Stewart, George Benson ja paljude teistega. Maailmakuulus muusik ja muusikaprodutsen Quincy Jones on võtnud Andreas Varady enda tiiva alla, Andreasel on nimelt leping plaadifirmaga Verve.

Üritus: Andreas Varady Trio kontsert
Koht: Kino Sõprus
Kohtumise kuupäev: 23. jaanuar 2015
Küsitles Inga Kupp-Silberg



Kõigepealt, suur tänu kontserdi eest! Alustaks oma intervjuud küsimusega: Kes on Andreas Varady? Kes sa oled?

Ma olen Andreas, ma alustasin kitarrimänguga 4 aastaselt. Mu isa on mind palju inspireerinud. Ta mängis väga palju kitarri, koju tulles võttis ta alati kitarri kätte ja mängis ja ma hakkasin väikeselt tema kitarri mängima ja nii see alguse sai. Ma olen kuulanud ka paljude teiste kitarristide mängu, nagu näiteks George Benson, Charlie Parker, John Coltrane - kõik klassikud. Alates sellest ajast on asjad lihtsalt arenenud.

Kas sa mängid ka mingeid teisi instumente peale kitarri?

Ma mängin natuke trumme ja bassi ja see ongi kõik.

Kuidas sul laulmisega on, paljud muusikud, kes mingit instrumenti mängivad, ka laulavad. Kas sina laulad?

Ei, ma tegelikult ei laula, see pole päris minu teema. Aga jah, peale trummi ja kitarride mängimise, ma armastan muusikat. See, mida sa täna lavalt kuulsid, on teistmoodi muusika, just selles mõttes, et ma kirjutan ka teistmoodi muusikat - eelkõige hip-hop'i. Tegemist on erineva projektiga, millega kallal ma praegu ja ka tulevikus tööd teen.

Kuulasin enne kontserdile tulekut su plaati ja ma olen päris kindel, et ka sina kuulad erinevaid artiste ja muusikastiile? 

Ma olen hip-hop'i kuulanud sama kaua, kui jazzi, aga praegu olen enamjaolt kuulanud ja tegelenud just jazz-muusikaga.

Miks just jazziga?

Tead, mu isa mängis kogu aeg jazz muusikat, see on kogu aeg meil peres kuulamiseks olemas olnud. Ma olen kuulanud igasugu muusikat, samamoodi nagu mu vanemadki ja ma armastan muusikat, aga nii jazz kui ka hip-hop olid minu ümber kogu aeg olemas. Mu vanemad kuulasid seda muusikat ja nii ka mina. Sellepärast ma jazzi juurde sattusingi ja mulle meeldib jazz väga. Tahtsin olla niisama hea, kui need jazzimuusikud, keda kuulasin.

Sinu, su venna ja su isa vahel on laval väga palju mitte-verbaalset suhtlemist..

Jah, meile meeldib koos mängida. Peale selle, et esinemine peab hea olema, on meil alati lahe koos niisama jämmida, kus me anname üksteisele ruumi erinevate asjade proovimiseks ja improviseerimiseks. Meile on koos mängimine puhas lõbu!

Millega sa peale muusika veel tegeled? 

Ma armastan sporti. Mulle väga meeldib jäähoki, korvpall. Peale selle käin ka jõusaalis - siis kui ringsõidul pole. Ma vaatan filme ja mängin videomänge. Mul on palju huvisid. Ma tunnen suurt huvi ka moe ja riiete vastu. Ka tehnoloogia vastu.

Kuidas sa kombineerid kontserte, ringreise oma kooliga?

Ma lõpetasin kooli juba ära, aga mu väikevend käib veel koolis. Praegu on tal koolivaheaeg, nii et ta saab kontserte anda. Muidu oleme proovinud kontserte planeerida nii, et need jäävad nädalavahetusse, laupäevadele ja pühapäevadele ja pühadele või koolivaheaegadele. Kooli direktor saab situatsioonist aru ja on meile väga palju vastu tulnud. Kõige tähtsam puudumisel on tagantjärgi kõik asjad ära õppida ja teha.

Sa oled päris palju ringi reisinud, andnud palju kontserte erinevates maailma paikades. On sul juba tekkinud mingid lemmik esinemiskohad?

Ja, minu lemmikpaik nii külastamiseks kui ka mängimiseks on New York, ka esinemiste puhul. Mulle meeldib see vibe, mis seal on. Ja Los Angeles, ma armastan LA'd ka. Muusika jaoks ma eelistan New Yorki, aga mulle väga meeldib LA vibe. Ka mu meeskond asub LAs. Nii et LAs on alati lõbus, seal saan kohtuda ka mu meeskonna inimestega, näiteks Quincy'ga, kõik mu mänedžerid ja agendid on seal. Seal on väga tore ja see vibe on äge! Ka New York on vinge!

Linn, mis kunagi ei maga?

Jah! Just!

Kuhu sa siit edasi lähed? Mis kontserdid sind ees ootavad?

Kuna tegemist on selle ringreisi lõpuga, siis siit lähme veel Rootsi, Stockholmi paari päeva pärast ja peale seda lähen Slovakkiasse auhinda vastu võtma. Tegemist on auhinnaga, mida jagatakse erinevates kategooriates nagu sport, kunst ja muusika. Mina võitsin muusika kategoorias.

Palju õnne!

Aitäh! Mul on väga hea meel selle üle.

Sa oled Slovakkias sündinud?

Jah, ma olen küll Iirimaal elanud, aga Slovakkias Ungari piiri ääres sündinud. Kuna olen piiri ääres elanud, siis seetõttu räägin ka Ungari keelt. See on nagu Los Angelesis, kus on koos väga palju erinevaid inimesi ja kultuure. Tulevikus ma loodan, et saan kolida kas New Yorki või Los Angelesse.

Kus sa ennast näed 5 aasta pärast?

Arvatavasti New Yorgis või LAs. Teen neid asju, mida armastan. Selle aja peale on mul nähtavasti ka hip-hop album väljas. Ma tahan liikuda koos vooluga, eks aeg näitab, kuhu see vool mind viib.

Suur aitäh intervjuu eest, Andreas!

Aitäh sulle!


------------------

Suured tänud lähevad ka Jazzkaare Talvejazzi korraldajatele, kes selle intervjuu võimalikuks tegid!



Kontsert: Andreas Varady Trio Talvejazzil

Tere!

See nädalavahetus tõi päris palju üritusi. Eile käisin Jazzkaare Talvejazzi korraldatud kontserdil Kinos Sõprus. Siin on kontserdiarvustus. Mul õnnestus eile ka Andreas Varadyga intervjuu teha, aga sellest tuleb eraldi postitus.

Kontsert: Andreas Varady Trio
Žanr: Muusika, Jazz
Koht: Kinos Sõprus
Korraldaja: Jazzkaar, Talvejazz
Kestvus: 1 tund 30 minutit
Minu hinnang: 3/5

Foto: Rene Jakobson

Alustan ausa ülestunnistusega, et mulle jazz meeldib, aga ma ei tea kaasaegsest jazz muusikast väga palju kuna olen olnud enamjaolt vanema jazzi kuulaja. Kui korraldajate poolt kutsuti kuulama, vaatama, siis Andreas Varady kohta taustainformatsiooni otsides ja temast lugedes soov kontserdile minna süvenes.

Mul on hea meel, et ma käisin.

Andreas Varady Trio koosneb kolmest liikmest: Andreas Varady (17), kes on arvatavasti selle trio kõige tuntum liige, kitarril, Adrian Varady (11) trummidel ja Bandi Varady basskitarril. Tegemist on kahe andeka noormehega ja nende isaga.

Trio alustas Andrease enda kirjutatud lugudega ja ma olin nagu kohale naelutatud ja ei suutnud oma silmi eemale tõmmata Andrease näppudelt, mis sõrmitsesid tema Benedetto kittarri kergelt ja näiliselt täiesti ilma igasuguse pingutuseta nii, et Benedetto, Andreas ja tema näpud olid nagu üks terviklikkus. Igasugune teadmatus ja kahtlus kadusid minust päris kiiresti - tegemist on kahtlemata ühe väga andeka noore kitarristiga. Esitatud lugudest oli minu lemmik Mister Diddle. Oma lugude vahele oli kontserdil kuulda ka tuntud jazzmuusikute lugusid, Ja mitte ainult jazzmuusikute lugusid. Trio esitas ka ühe Michael Jacksoni loo, mida nad olid proovinud soundchechki ajal ja hakanud lihtsalt katsetama selle loo rütmi ja tempoga.

Eraldi tahaks välja tuua ka trio kõige noorema liikme, Andrease väikevenna Adriani. Tema oli laval kõige säravam tegelane ja ausalt öeldes ei oleks kontsert ilma tema väljapaistvalt vahva ja natuke ulaka poisilikkusega olnud pooltki see, mis ta oli. Esiteks, on ta väga andekas trummar ja õnneks kasutati tema andekust erinevate trummisoolode kaudu kenasti ära. Teiseks, ta oli laval kolmest kõige elavam. Andreas oli enamjaolt tõsine ja väga muusikale fokuseeritud. Publikuga ta väga ei suhelnud ja selles osas on tal artisitina veel arenguruumi, aga Adrian seevastu naeratas, itsitas ja tagus trumme kohe hingega. Ma arvan, et ka teda ootab ees suurepärane tulevik, sest annet on tal kõvasti!


Trio liikmete omavahelist mitteverbaalset suhtlemist oli huvitav jälgida ja tunda andis ka see, et poisid on nii koos oma isa kui ka üksteisega aastaid mänginud ja see sünergia paistis välja: nad lugeid üksteise silmadest ja näoilmetest välja ka selle, kuidas muusika kulgema pidi, millal rütmi muuta, millal alustada ja millal lõpetada.

Bandi, basskitarrist ja poiste isa jäi laval tahaplaanile, ehkki ka tema kitarrimängu oskus oli suurepärane. Mulle jäi ta silma eelkõige sellega, et ta vaatas kogu aeg kella nagu sooviks, et esinemine juba ükskord otsa saaks ja nätsu mälumisega. Kumbki nendest tegevustest mulle ei meeldinud.

Kino Sõprus oli selliseks kontserdiks väga hea koht, sest saal on hubane ja väike ja tekitas äärmiselt intiimse õhkkonna kontserdil. Peale selle, kuna jazzmuusikale Eestis kuulajaid on, aga tegemist pole kõige kuulatuma ja vaadatuma žanriga, siis oli saal õige suurusega, ainult mõned üksikud tühjad kohad jäid vabaks. Mis puutub publikusse, siis oli publiku seas nii meie Eesti tuntuid kitarriste, jazzihuvilisi näitlejaid ja päris palju noori. Publiku seas tabas kõrv ka selle, et välismaalasi oli kontserdil päris palju ja tundus, et tegemist oli siinelavate tudengite või töötavate välismaalastega, kes olid uudishimust tulnud kaema maailmatuntud noort kitarristi. Oli neid, kes kuulasid esitatud muuikat aktiivselt kaasa elades ja oli ka neid, kes külma ja eestlasliku rahuga ja tundeid sissepoole hoidvalt oma rahulolu tagasihoidliult plaksutades oma tunnustust avaldasid. Publik oli kirju ja see kahtlemata rikastas elamust küll läbi vaimustushüüete kui ka läbi naerupahvakute.

Kokkuvõtvalt,kontsert oli hea ja tegemist oli kahtlemata väga andekate noorte muusikutega, keda ootab ees suur ja helge tulevik. Küll aga jäi neil puudu lavalisest kogemust ja publikuga suhtlemisest. Muusikaliselt oli tegemist toreda üritusega, aga üldmulje oli toores. Arenguruumi poistel veel lavalise küljega on.



Aitäh Talvejazzi korraldajatele! Jääme ootama uusi põnevaid jazzkontserte!