Tere!
Laupäevane pärastlõuna viis mind kirjandusfestivalile HeadRead.
Esimene üritus, mida ma vaatama läksin, oli vestlus Islandilt pärit kirjaniku Yrsa Sigurdardottiriga. Yrsaga vestles inglasest kirjanik Jason Goodwin.
Yrsa Sigurdardottir (s.1963) on Islandi tuntuim kaasaegne kirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud 30 erinevasse keelde. Tema esimene raamat oli lasteraamat, mis ilmus juba aastal 1998 ja saavutas koheselt tähelepanu kohalike lugejate seas.
Alates 2005. aastast kirjutab Yrsa peamiselt kriminaalromaane ja põnevikke. Eesti keeles on tema loomingust ilmunud kaks raamatut: "Kolmas märk" ja "Kes teisele hauda kaevab". Mõlemad tõlgitud raamatud on kirjaniku krimiseeriast, mille peategelaseks on advokaat ja isepäine üksikema Thora Gudmundsdottir, kes satub ühel või teisel viisil lahendama mõrvajuhtumeid. Kokku on selles seerias ilmunud 6 raamatut. Peale selle on kirjanikul ilmunud ka paar põnevikku ja õudukat.
Kui Jason Goodwin küsis Yrsa Sigurdardottirilt tema kirjanikutee alguse kohta, siis vastas autor, et ta alustas küll lastekirjanikuna, aga krimiromaane on lihtsam kirjutada, sest need ei pea naljakad olema. Lasteraamatud peavad olema õnnelikud ja naljakad, krimiromaanid ei pea.
Küsimusele, et mis žanri alla tema raamatud kuuluvad, vastas Yrsa, et neid võib liigitada erinevalt ja et ta on kirjutanud nii kriminaalromaane, põnevikku, õudukaid kui ka ulmet. Ta lisas, et autor peab kirjutada midagi,mis talle endale meeldiks lugeda ja et üks tema lemmikuid on Agatha Christie.
Yrsa Sigurdardottiri protagonist on naine just sellepärast, et krimkades on peategelasteks tavaliselt mehed ja meespolitseinikud. Tema valis naispeategelase selleks, et lõhkuda stereotüüpe. Peategelane Thora on naine, üksikema ja advokaat.
Jason Goodwin kiitis autorit Islandi autentsete kirjelduste eest ja mainis, et Yrsa raamatud annavad huvitava ülevaate islandi elust. Yrsa kommenteeris, et talle meeldib islandi peredest ja inimestest ja oludest kirjutada, sest ega kuriteopaik ja selle kirjeldused ei ole eriti põnevad. Ta tõi näiteks juhtumi tegeliku kuritegude kohta Reykjavikist, kus näppude lõikamise asemel lõigati hoopis võlgniku juuksepikendused maha. Lugejatele meeldivad head inimesed ja nende käekäigus ja seetõttu ta tapabki tavaliselt oma raamatutes just häid inimesi. Talle meeldib kirjutada ka teistest Islandi paikadest ja mitte ainult Reykjavikist.
Jason Goodwin küsis, et missugust rolli mängib minevik tema tegelaste elus ja Yrsa Sigurdardottir vastas, et minevik püüab inimese alati ja igal juhul kinni.
Yrsa töötab ise tsiviilinsenerina, ja ei kirjuta täistöökohaga. Tema arvates hoiab tsiviilinsenerina töötamine ta kahe jalaga maa peal Kirjutamine on väga üksildane tegevus ja töö annab talle võimaluse teiste inimestega suhtlemiseks.
Jason Goowin küsis, et mis on Yrsa mõtted Põhjamaade kirjanduse populaarsuse kohta ja millest see trend tuleb, siis vastas kirjanik, et kuna Põhjamaade ühiskonnad on nii perfektsed või et neid nähakse väljastpoolt vähemalt nii, nii et on hea kirjutada halbades asjadest, mis toimuvad just heaoluühiskonnas.
Kui ta käest küsiti, et kui palju ta teiste kirjanike töid loeb, siis selleks, et ennast kursis hoida teiste Põhjamaade kirjanike töödega, kes teda huvitavad, laseb ta ka oma pojal neid lugeda ja siis küsib poja käest arvamust. Ta maksab oma pojale raamatute lugemise eest.
Jason ja Yrsa arutlesid, et mis vahe on kriminaalromaanil ja õudusromaanil, siis seletas Yrsa, et kui kriminaalromaanis algab lugu kõige hullemast ja pärast seda pinge langeb koos juhtumi lahendamise käiguga, siis õudusromaanis on vastupidi, kus kõige tundub esialgu olevat korras ja alles loo arenedes pinge kasvab ja aina hullemaid asju hakkab toimuma.
Kui Yrsalt küsiti, et kas ta kardab elus ka midagi vastas ta väga kiiresti ja kindlalt, et ei karda midagi.
Väga põnev oli Yrsa Sigurdardottiri maailma sattuda ja teda autorina natukene rohkem tunda õppida, Tema raamatud äratasid minus tõsist huvi ja mul on kindel plaan tema Thora Gundmundsdottiri seeriat lugeda!
Eesti keelde on tema kaks raamatut tõlkinud Askur Alas ja kirjastanud Varrak.
Ilusaid lugemiselamusi!
Laupäevane pärastlõuna viis mind kirjandusfestivalile HeadRead.
Esimene üritus, mida ma vaatama läksin, oli vestlus Islandilt pärit kirjaniku Yrsa Sigurdardottiriga. Yrsaga vestles inglasest kirjanik Jason Goodwin.
Yrsa Sigurdardottir (s.1963) on Islandi tuntuim kaasaegne kirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud 30 erinevasse keelde. Tema esimene raamat oli lasteraamat, mis ilmus juba aastal 1998 ja saavutas koheselt tähelepanu kohalike lugejate seas.Alates 2005. aastast kirjutab Yrsa peamiselt kriminaalromaane ja põnevikke. Eesti keeles on tema loomingust ilmunud kaks raamatut: "Kolmas märk" ja "Kes teisele hauda kaevab". Mõlemad tõlgitud raamatud on kirjaniku krimiseeriast, mille peategelaseks on advokaat ja isepäine üksikema Thora Gudmundsdottir, kes satub ühel või teisel viisil lahendama mõrvajuhtumeid. Kokku on selles seerias ilmunud 6 raamatut. Peale selle on kirjanikul ilmunud ka paar põnevikku ja õudukat.
Kui Jason Goodwin küsis Yrsa Sigurdardottirilt tema kirjanikutee alguse kohta, siis vastas autor, et ta alustas küll lastekirjanikuna, aga krimiromaane on lihtsam kirjutada, sest need ei pea naljakad olema. Lasteraamatud peavad olema õnnelikud ja naljakad, krimiromaanid ei pea.
Küsimusele, et mis žanri alla tema raamatud kuuluvad, vastas Yrsa, et neid võib liigitada erinevalt ja et ta on kirjutanud nii kriminaalromaane, põnevikku, õudukaid kui ka ulmet. Ta lisas, et autor peab kirjutada midagi,mis talle endale meeldiks lugeda ja et üks tema lemmikuid on Agatha Christie.
Yrsa Sigurdardottiri protagonist on naine just sellepärast, et krimkades on peategelasteks tavaliselt mehed ja meespolitseinikud. Tema valis naispeategelase selleks, et lõhkuda stereotüüpe. Peategelane Thora on naine, üksikema ja advokaat.
Jason Goodwin kiitis autorit Islandi autentsete kirjelduste eest ja mainis, et Yrsa raamatud annavad huvitava ülevaate islandi elust. Yrsa kommenteeris, et talle meeldib islandi peredest ja inimestest ja oludest kirjutada, sest ega kuriteopaik ja selle kirjeldused ei ole eriti põnevad. Ta tõi näiteks juhtumi tegeliku kuritegude kohta Reykjavikist, kus näppude lõikamise asemel lõigati hoopis võlgniku juuksepikendused maha. Lugejatele meeldivad head inimesed ja nende käekäigus ja seetõttu ta tapabki tavaliselt oma raamatutes just häid inimesi. Talle meeldib kirjutada ka teistest Islandi paikadest ja mitte ainult Reykjavikist.Jason Goodwin küsis, et missugust rolli mängib minevik tema tegelaste elus ja Yrsa Sigurdardottir vastas, et minevik püüab inimese alati ja igal juhul kinni.
Yrsa töötab ise tsiviilinsenerina, ja ei kirjuta täistöökohaga. Tema arvates hoiab tsiviilinsenerina töötamine ta kahe jalaga maa peal Kirjutamine on väga üksildane tegevus ja töö annab talle võimaluse teiste inimestega suhtlemiseks.
Jason Goowin küsis, et mis on Yrsa mõtted Põhjamaade kirjanduse populaarsuse kohta ja millest see trend tuleb, siis vastas kirjanik, et kuna Põhjamaade ühiskonnad on nii perfektsed või et neid nähakse väljastpoolt vähemalt nii, nii et on hea kirjutada halbades asjadest, mis toimuvad just heaoluühiskonnas.
Kui ta käest küsiti, et kui palju ta teiste kirjanike töid loeb, siis selleks, et ennast kursis hoida teiste Põhjamaade kirjanike töödega, kes teda huvitavad, laseb ta ka oma pojal neid lugeda ja siis küsib poja käest arvamust. Ta maksab oma pojale raamatute lugemise eest.
Jason ja Yrsa arutlesid, et mis vahe on kriminaalromaanil ja õudusromaanil, siis seletas Yrsa, et kui kriminaalromaanis algab lugu kõige hullemast ja pärast seda pinge langeb koos juhtumi lahendamise käiguga, siis õudusromaanis on vastupidi, kus kõige tundub esialgu olevat korras ja alles loo arenedes pinge kasvab ja aina hullemaid asju hakkab toimuma.
Kui Yrsalt küsiti, et kas ta kardab elus ka midagi vastas ta väga kiiresti ja kindlalt, et ei karda midagi.
Väga põnev oli Yrsa Sigurdardottiri maailma sattuda ja teda autorina natukene rohkem tunda õppida, Tema raamatud äratasid minus tõsist huvi ja mul on kindel plaan tema Thora Gundmundsdottiri seeriat lugeda!
Eesti keelde on tema kaks raamatut tõlkinud Askur Alas ja kirjastanud Varrak.
Ilusaid lugemiselamusi!
