Üritus: Jaak Joala "Unustuse jõel" plaadiesitlus

Tere ilusat päeva!

Üritus: Jaak Joala II albumi "Unustuse jõel" esitlus
Asukoht: Apollo Raamatupood Solarise Keskuses
Kuupäev: 14. oktoober 2016
Žanr: Muusika
Esinejad: Mart Müürissepp, Quukivi, Taniel Vares ja Liisa Uukkivi
Sõnavõtjad: Olavi Pihlamägi, Mart Müürissepp, Vahur Kersna, Tõnis Kõrvits

Plaadiesitlus Solarise Apollos

Muusikaajakirjanik ja plaadi
koostaja Olavi Pihlamägi

Reedel, 10 oktoobril, toimus eesti muusika eelmise sajandi kahtlemata ühe suurima laulja ja interpreedi Jaak Joala teise plaadi "Unustuse jõel" esmaesitlus. 25. septembril kaks aastat tagasi lahkus laulja meie seast ja peale tema surma on välja antud tema esimene täispikkuses album "Suveöö" ja teine, "Unustuse jõel" CD anti välja oktoobri alguses.

Plaadiesitlus toimus Apollo Raamatupoes Solarise keskuses ja üritusele oli tulnud päris suur hulk rahvast. Kohale olid kutsutud mitmed Jaak Joala eakaaslased, kes on Jaak Joalaga seotud olnud eelkõige läbi muusika - Olav Ehala, Reet Linna, Priit Kuulberg, Tiit Varts,  Juhan Paadam ja paljud teised ning publiku seas oli nii Joala pereliikmeid kui ka inimesi, kes on seotud plaadil esitatava muusikaga.

Olavi Pihlamägi, kes on "Unustuse jõe" plaadi koostaja, kirjeldas Jaak Joalat kui muinasjutuvestjat ja lisas, et ka väljaantud plaat on nagu üks sügistes toonides lugu kuhu on valitud nii Eesti heliloojate lugusid, kui ka välismaa autorite kirjutatud kavereid, mida Joala laulis.

Mart Müürissepp ja Olavi Pihlamägi

Näitleja Mart Müürissepp, kes kaks aastat tagasi telesaate "Su nägu kõlab tuttavalt" finaalis end Jaak Joala lauluga "Unustuse jõel" võitjaks laulis, esitas plaadi nimiloo. Kui Mart laulis, oli terve ruum vaikne ja laulust lummatud. Mart on andekas näitlejana ja õnneks on talle sünnipäraselt kaasa antud ka musikaalsus ja hingestatus. Ma usun, et paljudele läks see esitlus hinge ja nii mõnegi viis see laul arvatavasti tagasi minevikku, sellesse aega, kus Jaak Joala seda esitas.

"Unustuse jõel" kuulub kahtlemata ka minu ühe kindla Jaak Joala lauldud lemmikute hulka. Imeilusa ballaadi on kirjutanud eesti helilooja Arne Oit, kelle sulest tulnud lugusid on sellel plaadil tervelt 4. Sõnad on laulule kirjutanud Heldur Karmo ja 1973. aastal võitis see laul Jaak Joala esitluses laulukonkursi Tallinn - Tartu.

Vahur Kersna ja
Olavi Pihlamägi

Tõnis Kõrvits ja
Olavi Pihlamägi

Peale lühikest vestlust Mart Müürissepaga kutsus Olavi Pihlamägi lavale Vahur Kersna, kellel on õnnestunud teha Jaak Joalaga päris mitu teleintervjuud ja kes kirjutas "Unustuse jõel" plaadile eessõna/sissejuhatuse.

Järgmisena kutsuti Pihlamägiga vestlema Tõnis Kõrvits, kellega räägiti nii plaadi saamisloost, lauludest kui ka muidugi Jaak Joalast.

Teine muusikaline vahepala tuli mulle meeldiva üllatusena, sest üks esinejatest oli saarlasest tuttav Taniel Vares, kes esines Quukivi koosseisus koos Liisa Uukkiviga. Taniel on väga pikalt ja edukalt muusikaga tegelenud erinevates bändides ja ta on nii Saaremaal kui ka mandrimaal eesti muusika austajate seas tuntud. Jõudsin temaga enne ürituse algust mõne sõna juttu puhuda ja selgus,et ta oli ainult selle tunnise ürituse jaoks Saaremaalt kohale sõitnud. Nii et see oli tore kokkusattumus!

Esitatud lauluks oli "Ausus",mille originaali on kirjutanud ameerika muusik Billy Joel juba 1978 aastal ja mille meil Eestis Jaak Joala kaverina tuntuks laulis.

Taniel Vares ja Liisa Uukkivi - Quukivi

Mulle meeldis, et "Ausus" lauldi Taniel Varese ja Liisa Uukkivi poolt. Nende hääled sobisid kokku nagu valatult. Ilus esitlus oli!

Ürituse lõpus otsi kokku tõmmates avaldati ka uudis, et "Unustuse jõel" LP on samuti tulemas ja kui kõik plaanide kohaselt läheb, siis on LP saadaval detsembris.

Aitäh ürituse korraldajatele!




1. Unustuse jõel (Arne Oit - Heldur Karmo) 1973
2. Mul meenub taas (Kustas Kikerpuu – Kustas Kikerpuu) 1972
3. Laululinnuhaldjas (Arne Oit – Arvi Siig) 1975
4. Kuis lendab aeg (Charles Aznavour – Lauri Leesi) 1979
5. Nii mööduvad aastad (Raivo Tammik – Kristi Tammik) 1975
6. Siin on see laul (Arne Oit – Heldur Karmo) 1971
7. Ma saadan oma varju (Arved Haug – Kalju Kass) 1971
8. Palved kaugele ei vii (Elton John - Bernie Taupin – Kristi Tammik) 1974
9. Vana meloodia (Arne Oit – Arvi Siig) 1972
10. Ühe suve muinaslood (Uno Naissoo – Heldur Karmo) 1974
11. Sügislehed (Joseph Kosma - Jacques Prévert – Viive Sirkel) 1978
12. Maria Louisa ( Erno Lindahl - Ilari Hannula – Vello Salumets) 1969
13. Purunenud maailm (Peter Sills – Vally Ojavere) 1981
14. Ohe öös (Gary Brooker - Keith Reid – Vally Ojavere) 1970
15. Vaikne öö (Raivo Tammik – Kristi Tammik) 1974
16. Vikerkaar (Mikalojus Novikas - Antanas Saulynas – Heldur Karmo) 1975
17. Päikese loojangul (Rein Rannap – Paul-Eerik Rummo) 1971
18. Kui kustunud päikese naer (Kustas Kikerpuu – Kustas Kikerpuu) 1977
19. Päikesemaa (Zacar – Bembo Baldan - Alberto Salerno - Francesco Specchia – Maurizio Seymandi - Fred Jay – Kustas Kikerpuu) 1977 

Saaremaa Rannapidu 2015 - Shanon, Tanel Padar & The Sun!

Saaremaa Rannapidu on üks suuremaid muusika suveüritusi Saaremaal, mis toob tavaliselt Saaremaale tuhandeid noori ja paneb praamiliikluse antud nädalavahetuseks umbe!

Foto: Saaremaa Rannapidu FB

Saarlasena peaks mul olema piinlik tunnistada, et ei ole ise varem Saaremaa Rannapeol käinud, aga sel aastal olin sel ajal Saaremaal, mul olid mandrilt sõbrad külas, kes selleks ürituseks saarde seiklema tulid ja ma ise soovisin kuulama minna Shanonit ja Tanel Padar & The Suni ning seetõttu leidsin end reede õhtul koos tuhandete teistega Mändjala rannas. Esinejaid oli teisigi, aga see postitus siin keskendub ülalnimetatud kahele artistile.

Siin siis väike ülevaade Saaremaa Rannapeo esimesest õhtust.

Üritus: Saaremaa Rannapidu
Asukoht: Mändjala rand, Saaremaa
Kuupäev: 10. - 11. juuli 2015
Žanr: Muusika, rokk, üritus
Esinejad: Shanon, Tanel Padar & The Sun
Millal nähtud: 10. juuli 2015
Minu hinnang:
Üritus: 3
Shanon: 5
Tanel Padar & The Sun: 5

Kohale jõudes ja enne Shanoni ja Tanel Padar & The Suni esinemist oli mul natuke aega, et ringi vaadata ja tervet üritust ise kogeda. Rahvast oli päris palju ja Mändjala randa oli ülesse seatud suur telk DJ-de jaoks, suur lava, kus esinesid peaesinejatest artistid, mõned söögi- ja joogikohad. Süüa ja juua oli piisavalt, ka kella 3 ajal hommikul oli võimalik endale söögipoolist hankida.

Ühe esimese asjana, mis mulle juba piirkonda sisenedes silma hakkas, oli üritusel osalejate keskmine vanus. Kindlasti oli osalejate ja ürituse nautijate seas ka vanemat seltskonda, aga ma usun, et suurem osa inimestest jäi raudselt alla 25 aastaste hulka. Eks Saaremaa Rannapidu ongi eelkõige noorteüritus ja sihtrühmaks just noored vanuses 18-21, Kindlalt võin öelda, et mu enda vanuseid (tsipa üle neljakümneseid) oli üritusel väga vähe, mõned üksikud. Ühest küljest on kahju, et vanem publik Rannapeol ei osale, sest muusikavalik oli Rannapeol korralik. Teisest küljest saan ma sellest ka aru ja kohe seletan, et miks ma seda mõistan, miks üle kolmekümnesed seda üritust ei külasta. Mina ise läksin üritusele muusikat kuulama ja kogema ja ma väidan siinkohal julgelt, et enamus minuvanused sooviksid teha sama. Kuna suvisesel Saaremaal ja ka Eestimaal on hulgaliselt võimalusi kuulata programmis olevaid enamus artiste ka väheke intiimsemas ja mõnusamas õhkkonnas, siis ma usun, et minuvanused just selliseid kontserte massiüritustele ka eelistavad. Noored on kohal peo ja melu ja seltskonna ja sõpruskonna pärast. Ja see on ka mõistetav.

Juba reedel praamiga Saaremaale sõites oli pool praami (rääkimata praamijärjekorrast) umbjoobes rannapidulisi täis ja selleks ajaks kui üritus hilisõhtul peale hakkas, olid osad kangemad mehed juba nähtavasti kas ära kukkunud või siis vahepeal maganud ja end jälle jalule saanud. Telkla piirkond oli kahtlemata melu täis juba õhtupoolikul ja õhtuks olid paljud külalised vines, et mitte öelda purjus. Vaatamata sellele ei näinud ma pealt ühtegi ebameeldivat intsidenti õhtu ja öö jooksul, nii et turva töötas üritusel kenasti või siis oli purjus noortel piisavalt nutikad kaaslased või enesekontrolli, et asi üle käte ei läinud. Alkoholi oli ohtralt ja seda tarbiti ohtralt, aga otseselt ebameeldivaid kogemusi mul endal isiklikult ei olnud.

Kui paduvihma sadama hakkas, oli piirkonnas piisavalt palju kohti, kuhu varjuda, et päris märjaks ei saaks ja õnneks kestis sadu suhteliselt lühikest aega. Mina oma kaaskonnaga lahutasime sel ajal hea muusika saatel meelt telgis tantsides. See oli super, et see telk seal oli, sest esiteks sai sinna varjuda ja teiseks oli võimalik ennast soojaks tantsida.

Teenindusest. Mändjala kämpingu teenindajad olid head. Ja kui ma ütlen head, siis mõtlen ma sellega seda, et nad olid kiired ja oskasid ringi käia ka joobes klientidega, kellest osad arvasid, et nad peavad järjekorras ette trügima või valju häälega karjudes enne teisi oma õlled kätte saama. Need kodanikud pandi päris kiirelt teenindajate poolt humoorikalt paika. See mulle meeldis.

Foto: Saaremaa Rannapidu FB

Üks asi,mis veel silma jäi ja mis häiris, olid välitualetid. Tualettidel endal polnud häda midagi, aga tundus, et neid oli mõistlik kasutada sel ajal, kui bändid laval olid, sest siis ei olnud hulle järjekordi. Niipea, kui üks bänd lõpetas ja enne kui järgmine alustas, siis tekkisid päris pikad järjekorrad. Osadel tualettidel ei saanud uksi korralikult kinni panna seestpoolt, nii et paljudel inimestel seisid "valvurid" ukse taga, et keegi häda ajamise ajal uksest sisse ei tungiks.

Mis mulle meeldis, oli see, et terve piirkond, ka mere poolt, oli piiratud. Eriti hea meel oli mul näha, et ka merepoolne rand oli lintidega märgistatud, et keegi purjus peaga merre mehetegusid tegema ei läheks. Ei ole ju vaja, et keegi jahedasse merevette joobes olekus suplema läheks.

Üldiselt oli täitsa põnev ja talutav üritus. Mändjala rand ja Mändjala kämping on suurepärane koht, kus selliseid üritusi korraldada. Esiteks, Mändjala rand minu arvates Eesti üks ilusamaid randasid, meri iseenesest andis tervele üritusele kauni ja romantilise tausta. Teiseks, muusikaline programm mulle meeldis! Me lahkusime natuke enne kella 4 öösel ja siis oli veel päris suur melu ümberringi. Isenesest oli mul hea meel, et ise ära käisin ja kogesin. Aitäh korraldajatele!

Aga ükski pidu ei möödu hea muusikata ja see toobki mu muusikaelamuste juurde. Alustan Shanonist.

Üritus: Saaremaa Rannapidu
Esineja: Shanon
Asukoht: Mändjala rand, Saaremaa
Žanr: Muusika, rokk
Millal nähtud: 10. juuli 2015
Minu hinnang: 5

Foto: Saaremaa Rannapidu FB

Shanon oli üheks põhjuseks, miks ma Rannapeole tahtsin minna. Ma olen bändi muusikat kuulanud selle algusajast peale, olen ennast kursis hoidnud nende tegemistega, aga pole neid varem kunagi live's näinud. Minu uudishimu oli suur, et kas nad on tegelikkuses ka nii head, kui nad salvestatuna kõlavad. Olid! Tõsiselt head olid!

Niipea, kui esimesed kitarrihelid kõlasid ja kui solist Taavi Immato oma suu lahti tegi ja laulma hakkas, hoidis bänd publikut nagu peo peal. Rahvas rokkis ja ja laulis ennast tagasi hoidmata kaasa. Mina nende hulgas, sest bändi lavaline kohalolek tegi pea võimatuks mitte kaasa elada, tantsida ja laulda. Vaatamata sellele, et Shanoni täheteee algas 2008. aastal (loodi kitarristi Janik Hariku poolt 2007), on nende muusikat kriitikute ja kuulajate poolt kõvasti kiidetud ja premeeritud ja nad on igasugu auhindu võitnud ja minu arvates asja eest, sest üks hitt tuli teise järgi ja selle tunni aja jooksul, mil nad laval olid, ei jõudnud nad kõiki oma tuntumaid laule esitadagi. Muidugi, need kõige-kõige-kõige tuntumad kõlasid omas headuses, mängiti nii varasemast repertuaarist pärit lugusid nagu "Üksinda", "Draama", "Lumekuninganna", kui ka hilisemaid hitte nagu "Tuhat ja üks ööd", "Kukub täht" ja "Jäätunud jäljed".

Publik võttis Shanoni väga hästi vastu ja minu arvates olid nad laval vinged! Taavi Immato on omapäraselt hea vokaaliga ja terve bändi muusikaline esitlus ja lavaline olek oli selline nagu üks tõeliselt hea rokkmuusika peabki olema. Mulle meeldis ja juba nende esinemise ajal olin suutnud oma hääle kähedaks laulda! Emotsioonid olid mul igatahes laes!

Üritus: Saaremaa Rannapidu
Esineja: Tanel Padar & The Sun
Asukoht: Mändjala rand, Saaremaa
Žanr: Muusika, rokk
Millal nähtud: 10. juuli 2015
Minu hinnang: 5

Selleks ajaks kui Tanel Padar & The Sun lavale tulid, olin ma ennast juba korralikult ülesse kütnud: tuju oli laes ja meeleolu ülev. Olime peale Shanoni esinemist ja enne The Suni lavaletulekut väikese puhkuse teinud, et olla valmis selle õhtu naelaks!

Foto: Saaremaa Rannapidu FB

Tanel Padar on minu arvates üks Eesti rokimaastiku ägedamaid ja mitmekülgsemaid artiste ja The Sun on üks parimaid live bände. Nad olid lihtsalt nii head laval ja mitte poleeritult ja tehniliselt igavalt ja steriilselt, vaid just oma eheduses ja loomulikkuses ja oma muusikat nautides. Nad oleks nagu lavale sündinud, seal ülesse kasvanud ja seal elanud. Ja eks see ju nii on ka, kui tõsisemalt rääkida. Andekad muusikud, kes ei vaja iseenesest pikemat tutvustust ja kes on võimeline tegema mitmetunnise kontserdi, mis koosneks AINULT hittidest. Nii ka see tunnike, mis läks liiga kiiresti. Küll oleks tahtnud veel mõnda nende lugu kuulda, aga aeg sai lihtsalt otsa kahjuks.

Tanel Padar & The Sun panid võimsa ja energilise punkti minu sellesuvisele Rannapeole.

Kokkuvõttes, kui järgmise aasta programm on huvitav, siis lähen kindlasti uuesti kohale!

Vaba Rahva Laul 2015 Kuressaares - Solistid Rene Soom, Alen Veziko, Jüri Pootsmann, Gertu Pabbo, Koit Toome jt.

Tere ilusat päeva!

Meil on olnud Eestis 24 ilusat ja pikka aastat peale Eesti Vabariigi taaskehtestamist ja igal aastal 20. augustil toimuvad erinevad kontserdid Eesti eri paikades. Mina valisin sel aastal taasiseseisvumise ürituseks Vaba Rahva Laulu kontserdi Kuressaares kuna viibisin sel ajal Saaremaal.

Pealkiri: Vaba Rahva Laul 2015
Asukoht: Kuressaare Lossihoov
Millal toimus: 20. august 2015
Millal nähtud: 20. august 2015
Žanr: Kontsert
Solistid: Rene Soom, Alen Veziko, Jüri Pootsmann, Gertu Pabbo, Koit Toome, Oliver Leppik jt.
Kaasa tegid: Urmas Lattikase bänd, Kuressaare Linnaorkester, koorid
Kõik fotod kuuluvad ajalehele "Saarte Hääl", fotograaf Irina Mägi


Vaba Rahva Laulu on korraldatud alates aastast 2011 ja ürituse idee sündis vastavalt Vaba Rahva Laulu korraldaja Ülo Kannisto sõnadele väga kiiresti pärast 2011 aastal toimunud Vabaduse laulu üritust. Selleaastane üritus oli pühendatud meie Eesti kuulsatele lauljatele Georg Otsale ja Jaak Joalale, kellest esimesel oleks olnud sel aastal 95. sünniaastapäev ja teisel 65. sünniaastapäev.

Solistideks oli kutsutud Estonia Rahvusooperi solist Rene Soom, kes ka rahvusooperi laval on esitanud Georg Otsa repertuaari ja kes on olnud Georg Otsa preemia laureaat. Kontserdil jäi suur osa Georg Otsa lauludest just tema esitada. Jaak Joala repertuaari laulsid tema õpilane ja sõber Koit Toome, Alen Veziko, meie oma Saaremaa väike ja imeandekas Oliver Leppik, Aavo Kiisa, Gertu Pabbo, Jüri Pootsmann,  Soliste saatsid Urmas Lattikase bänd, Kuressaare Linnaorkester ja mitmed laulukoorid.  Kontserti juhtis Veikko Täär.

Millised mu elamused siis olid?

Koit Toome ja Rene Soom, foto: Irina Mägi

Nii tore oli, et terve lossihoov oli rahvast täis, sest suur rahvahulk annab ühele isamaalisele üritusele kõvasti energiat juurde ja kui ma silmadega üle publiku libiseda lasin, siis hakkas silma see, et kohal olid arvatavasti kolme põlvkonna esindajad. Ise olin ma ka koos oma isa ja pojaga, nii et ka meie esindasime seda gruppi inimesi. Oli eakaid, oli noori, oli lastega peresid, oli keskealisi. Ehkki, olgu siinkohal öeldud, et minuga kontserdile kaasatulnud õetütar ütles pärast kontserti ausalt, et kuigi talle üritus meeldis, siis hakkas tal vahepeal igav. Eks see tuleb sellest, et 16-aastasena on talle võõrad nii Georg Ots kui ka Jaak Joala ja ka paljud nende kuulsakslauldud laulud. Tema tuli kaasa, sest tegemist oli taasiseseisvumise aastapäevaga.

Alen Veziko, foto: Irina Mägi

Me jõudsime natuke varem kohale, et saada head istekohad ja seetõttu õnnestus meil ka kuulda ja näha sound-checki, kus mõned laulud lauldi enne kontserdi algust algusest lõpuni läbi.

Enne, kui konkreetsete solistide ja laulude juurde lähen, tahaks väga kiita Urmas Lattikase bändi, mille koosseisus mängisid klaveril Urmas Lattikas ise, viiulil Tõnu Raadik, akordionil Henn Rebane, bassil Raul Vaigla, trummidel Tanel Ruben, kellest kõik muusikud on tõelised oma ala tõsised professionaalid.

Kontsert hakkas täpselt kell kuus õhtul ja avapauguks esitati väga võimsalt laul On kallis mulle kodupaik, kus solistideks olid nii enamjaolt Otsa repertuaari laulev Rene Soom kui ka Joala repertuaari läbi ja lõhki tundev Koit Toome. Nendega ühinesid ka koorid ja laval olevad orkester ja bänd.

Kontserdi kavast rääkides, siis minu arvates oli see hästi läbimõeldud ja tasakaalustatud, kus vaheldumisi pöörati tähelepanu nii Jaak Joala kui ka Georg Otsa repertuaarile. Erilise säraga jäi silma kõige noorem solist, Saaremaa enda poiss Oliver Leppik, kes pani terve lossihoovi energiliselt endale kaasa elama kõigepealt Joala lauluga Trummitüdruk ja hiljem Linnupüüdja laulu lauldes. Ta oli laval nii ehe ja julge ja enesekindel, et teda oli lausa lust vaadata ja loodetavasti kasvab temast tulevikus samasugune särav täht nagu on seda Ain Anger.

Oliver Leppik, foto: Irina Mägi

Estoonlane Rene Soom sobis ideaalselt laulma Georg Otsa laule. Pole ju ime, sest ka rahvusooperis on ta laulnud ja laulab samu rolle mis Ots omal ajal. Mulle isiklikult meeldisid tema esituses kõige rohkem Tõotuslaul ja Võitluslaul ooperist Mees La Manchast, kus esimeses aarias näitas ta oma melanhoolset ja õrna poolt ja viimases temperamenti, võitlusvalmidust, kirge. Väga vahva oli teda teistmoodi, see tähendab kontserdil, näha.

Mari Ausmees,

Rene Soom, foto: Irina Mägi

Alen Veziko oli minu jaoks vast selle õhtu kõige suurem üllatus. Ma ei ole teda peale 2001. aastat laval ise näinud, küll aga olen hoidnud end tema karjääri ja muusikuteega kursis. Ma pean teda väga heaks muusikakirjutajaks ja see sai veelkord ka sellel kontserdil kinnitust. Mu arust oli tema esitatud Vildist kübar väga emotsionaalne ja hingega lauldud ja kui esitlusele tuli tema enda kirjutatud laul See maa, siis sain ma tõsise üllatuse omanikuks. Mulle väga meeldisid selle laulu sõnad, selle sõnum ja muidugi ka meloodia ja kui ta koos kooridega oma teost laval esitas, siis tõusid mul ihukarvad püsti: siiras, emotsionaalne ja lihtne ning samas nii võimas, et ma arvan, et seda laulu näeb tulevikus ka laulupeo repertuaaris. Ma vähemalt loodan, et see saab nii olema, sest sellel laulul on potentsiaali.

Koit Toome, foto: Irina Mägi

Jüri Pootsmanni ja Gertu Pabbo esitatud See öö on armastuse aastapäev oli armas ja liigutav. Nende hääled sobivad ideaalselt kokku. Jüri Pootsmanni lauldud Naer oli ka hea! See on üks mu Joala lauldud lemmikutest ja see mõjus Pootsmanni esituses uudse ja sümpaatsena. 

Ei saa me ei üle ega ümber ka Koit Toomest. Ta oli tavapäraselt hea, nii vokaalselt kui ka lavaliselt oma kohalolekuga. Tema esitluses meeldisid mulle kõige rohkem Mu kodu ja Unustuse jõel, mis mõlemad olid võimsad.

Kontserdi lõpetas loomulikult Saaremaa valss, mida Rene Soom laulis lausa kaks korda. Selle laulu ajal tõusis rahvas püsti ja elas kaasa. Ilus!

Kokkuvõttes oli Vaba Rahva Laul ilus üritus. Kuna mulle isiklikult meeldivad nii Otsa kui ka Joala repertuaar ja kuna ma enamus esitatud lauludega olin tuttav, siis ma jäin väga rahule nii kava kui ka esitajatega.

Suur aitäh korraldajale!

Gertu Pabbo ja Jüri Pootsmann, foto: Irina Mägi

Kontserdi kava:

On kallis mulle kodupaik (Ots) - solistid Rene Soom ja Koit Toome
Vildist kübar (Joala) - solist Alen Veziko
Trummitüdruk (Joala) - solist Oliver Leppik
Eile oli (Joala) - solist Aavo Kiisa
Mister X aaria operetist Tsirkuseprintsess (Ots) - solist Rene Soom
Kaunid päevad, rõõmus aeg (Ots) - solist Rene Soom
Oma saar (Ots, Joala) - solist Rene Soom, koorid
Põhjarannik (Ots) - solist Rene Soom, koorid
Uus paat/Rannakolhoosis (Ots) - koorid
Linnupüüdja laul Mozarti ooperist Võluflööt (Ots) - solist Oliver Leppik
Tõotuslaul, Mees La Manchast, Don Quijote (Ots) - solist Rene Soom
Võitluslaul, Mees La Manchast, Don Quijote (Ots) - solist Rene Soom
Suveöö (Joala) - solist Koit Toome, koorid
Mu kodu (Joala) - solist Koit Toome, koorid
Päike ikka paistma jääb (Joala) - solist Koit Toome, koorid
Ausus (Joala) - solist Gertu Pabbo
Naer (Joala) - solist Jüri Pootsmann
See öö on armastuse aastapäev (Joala) - solistid Gertu Pabbo ja Jüri Pootsmann
Kaua ei mõelnud ma sulle (Joala) - solist Aavo Kiisa
Kuulsuse ahelad (Joala) - solist Koit Toome
Unustuse jõel (Joala) - solist Koit Toome
Elu armstan sind! (Ots) - solist Rene Soom
Valge aurik (Joala) - solist Alen Veziko
See maa (Sõnade ja viisi autor Alen Veziko. Kummardus legendidele) - solist Alen Veziko, koorid
Saaremaa valss (Ots) - solist Rene Soom, koorid

Kaluritepäev Saaremaal koos bändiga Smilers!

Nagu osad teist teavad, siis on minu näol tegemist saarlasega ja eks ma katsun jõudumööda kirjutada ka sellest, et mida Saaremaal näha ja teha ja kogeda on. Ei ole midagi parata - "Üks kord saarlane, alati saarlane!"

Nii sattusingi sel nädalavahetusel päris mitmele üritusele ja kontserdile. Tänane postitus on Kaluritepäevast Mõntu sadamas, kus peaesinejaks oli Smilers ja olgu juba ette öeldud, et üritus oli vinge ja elamus selline, mis mitu aega veel meeles on!

Üritus: Saaremaa Kaluritepäev /Smilers
Asukoht: Mõntu sadam
Peaesineja: Smilers
Žanr: Muusika, rokk, kontsert, üritus
Korraldajad: Lääne-Saare vald,VRHL, Saare Fishexport, Saarte Kalandus.
Aeg: 11. juuli 2015
Minu hinnang: 5/5

Foto: Lääne-Saare vald

Mõntu sadam, kus üritus toimus, on maaliliselt ilusas kohas Sõrve sääre tipus. Sadam ise on kenasti korda tehtud ja loomulikult, mõeldes sellele, et tegemist on ikkagi kaluritepäevaga, siis andis ta kogu üritusele vägeva mereteemalise tausta. Ilmaga õnneks vedas, sest vaatamata jahedale meretuulele ja pilvedele, paistis õhtu jooksul ka piisavalt palju päikest. Muidugi, need inimesed, kes on mere, kalanduse või merendusega otsapidi seotud, on inimesed, kes on harjunud igasuguste ilmaolustikega ja ega ka vihm ei oleks väga seganud, sest korraldajad olid püsti pannud ka üritusele sobivad suured telgid. Ei ole olemas halba ilma, on vaid halb riietus!

Foto: Lääne-Saare vald. Lasteala.

Mida siis kaluritepäev inimestele pakkus? Oli süüa ja oli juua ja oli meelelahutust nii suurtele kui väikestele. Ükski kaluritepäev ei toimu ilma peategelase kalata ja kala pakuti seal päris mitmes vormis ja mitmele maitsele -  oli kalasuppi, (mis oli võrratu!) ja angerjat, lesta ja ahvenat. Kes kala ei soovinud, siis lihast ka puudust polnud. Lastele olid üles pandud suured batuudid, tehti näoaalinguid ja kõrvaltvaatajana tundus, et lastel seal kohe kindlasti igav ei olnud.

Kaluritepäeval arutati ka kalanduse strateegijaid ja muid kalandusega seotuid teemasid, aga eelkõige käiakse kaluritepäeval selleks, et puhata ja mängida, et nautida tehtud tööd, süüa head toitu ja kuulata head muusikat, kohtuda tuttavatega ja nautida nii ümbruskonda kui ka seltskonda.

Meelelahutust oli kõvasti! Esinesid nii kohalikud taidlejad, noortebänd Sculptures, ja peale peaesinejat Smilersit tantsuks ka Ülari Kirsipuu & BeatBand.

Kuna ma ise olen olnud Smilersi muusika suur austaja juba niikaua, kui bänd on tegutsenud, siis see toobki mind ürituse peaesineja juurde, kelleks oli Smilers!

Foto credit: Smilers.

Niipea, kui Smilers lavale tuli, täitus telk rahvaga ja kohe esimese palaga tõmmati rahvas korralikult käima! Mul on õnnestunud Smilersit kuulata ja näha nii Eestimaa suurtel kontsertpaikadel, kui ka väikestel, aga see esinemine, mis nad Mõntus tegid, oli minu arvates eriliselt hubane ja intiimne.

Smilers rokkis muidugi laval ja koos rahvaga sajaga. Publik laulis saarlaste kombel ikka valjusti kaasa ja eks see tekitaski sellise mõnusa sümbioosi, kus energiat anti nii lavalt publikule kui ka publikult lavale.

Õnneks on saarlased rahvastiku selline osa, kes ei seisa kontserdil lihtsalt puunukkudena paigal ja kes heal juhul ainult plaksutavad viisakalt kaasa või paremal puhul nõksutavad puusa, aga pigem röögivad kaasa laulda, teavad laulude sõnu, löövad tantsu ja elavad ihu ja hingega muusikale kaasa, mis tähendas, et tulemusesks oli üks tõeliselt lahe rokkiv elamus.

Smilers on ka live's erakordselt hea bänd ja tundus, et nad ise nautisid oma esinemist täie hingega. Nad isegi muutsid humoorikalt paaril korral oma laulude sõnu ja selle asemel, et laulda "Lähme sõidame", laulsid nad "Lähme kalale" ja kõige vahvam selle juures oli see, et nad ise itsitasid laval nagu poisikesed, kes on paari pättuse või vallatusega hakkama saanud ja nakatasid sellega ka publikut.

Kuna Smilersi repertuaar on aastatega päris suureks kasvanud, siis ei olnud neil mingit probleemi sisustada terve kontsert oma hittidega nii, et üks hitt tuli teise järel. Nad tegid nii oma vanemaid palu ja esitasid ka uuemalt plaadilt lugusid. Mis peamine, nad andsid endast kõik. Ma olen päris paljudel rokkmuusika kontserditel käinud ja olen kogenud ka seda, kus muusikud teevad kontserdi ära nagu muuseas ja kus tekib tunne, et ainuke asi, mida nad tahavad, on lavalt ära saada. Jumal tänatud, et Smilers nende hulka ei kuulu! Nad teevad muusikat professionaalselt ja seda nautides ja ega publik ka rumal pole, sama palju kui Smilers publikule andis, andis ka publik Smilersile. Vägev oli! Pärast kontserdi lõppu oli endal selline tunne, et nüüd võiks mägesid liigutada. Tõeliselt hea energialaksu sain!

Kui teil vähegi tekib võimalust Smilersit kuulama ja vaatama minna, siis tehke seda kindlasti. Nad on Eesti rokimaastiku tipp ja elamus on garanteeritud!

Kaluritepäeva korraldajateks sel aastal olid Lääne-Saare vald,VRHL, Saare Fishexport, Saarte Kalandus ja siinkohal tahakski korraldajad suurepärase ürituse eest tänada! Aitäh! Järgmisel aastal kohtume jälle!

Üritus: Retro Planet klubis Hollywood. Peaesinejaks F.R. David!

Tere ilusat esmaspäeva!


Harrastuskriitikud olid sel nädalavahetusel aktiivsed ja võtsid ette ühe klubiürituse külastuse ja ka intervjuu. Intervjuu leiad SIIT.

Aga nüüd meie seiklustest ja kogemustest Retro Planet'il!

Ürituse nimi: Retro Planet
Korraldaja: MusicFactory
Peaesineja: F.R. David
Koht: Club Hollywood
Toimumise aeg: 20.12.2014
Fotod: Erakogust
Hinnang: 5/5

Meie seiklus sai alguse täpselt keskööl, kui saabusime seltskonnaga Club Hollywood'i, et osaleda Retro Planet'il.


Uksel võttis meid vastu naeratav turvamees, kes suunas meid garderoobi, kus vabanesime ülearustest riietest. Kuna meil oli ürituse jaoks tellitud VIP laud, siis anti meile ilusad VIP looži käepaelad ja meid tervitas üks kaunis daam, kes juhatas meid kombe kohaselt ja viisakalt teisele korrusele meie lauda.

Etterutatult tahan öelda, et MusicFactory korraldatud üritustel tasub võimalusel kindlasti võtta endale seltskonna peale üks VIP laud, sest see teeb terve õhtu mugavamaks. Laud on rikkalikult kaetud just selle alkoholiga, mida te endale eelnevalt olete tellinud. Teil on alati koht, kus tantsimise vahepeal jalga puhata, kus sõpradega vestelda ja te saate seda alati teha segamatult!


Meie õhtu algas kahe säraküünaldega Moet & Chandon Brut pudeli avamisega, mis olid ilusasti pandud jääämbritesse, et kihisevat mullijooki võimalikult kaua külmana hoida. Laual ootas meid peale kihiseva veel pudel Captain Morgan rummi ja Coca-Colat ja mahla ja kaks puuviljavaagnat, mis oli kõik kaunilt lauale kaetud.

Meie laud asus klubi teisel korrusel, kust avanes hea vaade ka tantsupõrandale. Mitte, et me oleks kauaks teisi tantsijaid vaatama jäänud, vaid kiirustasime ise peale esimest pokaali samuti alla korrusele tantsijate sekka, sest muusika oli hea ja kaasakiskuv.

Muusikat tegi (ja võib öelda ka, et näitas) videodiskor VJ Möls. Enamus kõlanud lauludest olid 80ndatest, kuhu vahele pikiti ka oskuslikult 90ndate muusikat, nii et nii see, mida ekraanidelt näidati ja mida meil kuulata lasti, tekitas tõelise ajarännaku tunde. Vähemalt mulle isiklikult. Olid ju videodiskod 80ndatel ja 90ndate alguses väga populaarsed. Ma pean tunnistama ka seda, et ma olin osad videod lasknud minna juba kaugetesse mälusoppidesse, nii et päris tore oli oma visuaalset mälu videote kaudu ergutada! Mulle meeldis ka see, et VJ lasi muusikat erinevatest žanritest: kõlas nii tõelist diskot, kui ka poppi ja poprocki ja RnB laule.

Teine asi, mis mulle Retro Planetil väga meeldis, oli see, et enamus pidulistest olid ikka üle kahekümnesed ja nendestki enamus üle kolmekümnesed. Ma olen tihti kuulnud 30-40 aastaseid kurtmas, et ega Tallinnas ei ole üritusi, kuhu "meievanustel" sobib minna. Retro Planeti üritused on kindlasti üks nendest võimalustest, kust kinni haarata. Te ei pea kartma, et tunnete end seal 21-aastaste kõrval liiga vana või veidrana! Mitte et vanus oleks mind kunagi häirinud, aga seltskond oli seal kindlasti vanem ja viisakam.

See, et publik koosnes mõistusega täiskasvanutest tähendas ka seda, et kakerdavaid ja purjus rahurikkujaid või umbjoobes tegelasi minu silm ei näinud. Jah, meil oli üks väike intsident, kus üks VIP loožis olev naisterahvas tikkus ligi meie seltskonnast ühele daamile, aga see olukord lahenes lõpuks ise ja õnneks on meil huumorimeelt, et asja mitte liiga tõsiselt võtta. Üldiselt oli seltskond väga äge ja inimesed nautisid tõeliselt pakutavat meelelahutust.

Muidugi, kui lavale jõudis 80ndate hittmuusik F.R. David, läks asi pööraseks ja seda eelkõige selle tõttu, et lava ette oli kogunenud hulgaliselt fänne, kes on lauludega "Words", "Sahara Night", "Taxi" ja teiste tema lauludega ülesse kasvanud. Inimesed elasid kontserdile entusiastlikult kaasa. Heli oli iseenesest hea ja muusikud andekad. F.R. David oli endaga kaasa võtnud nii trummari kui ka kitarristi Pariisist. Sealt, kus meie laud oli, käis trummide heli natuke ülejäänud muusikast üle, aga eks see tuli lihtsalt seetõttu, et me istusime just otse trummari kohal.



Ega me tegelikult istunudki live kontserdi ajal, vaid tantsisime ja elasime esinemisele agaralt kaasa. Minus tekitas F.R. Davidi esinemine positiivset nostalgiat, meenutas esimesi armumisi ja tõi nii mõtetesse kui ka huultele kaasa kauakestvaid naeratusi ja viis mind tagasi kaunisse varajasse noorusaega. Ja ma nägin, et ma polnud ainuke. Kui ikka Things I Missed või Music kõlasid, siis oli allkorrusel oleval tantsupõrandal näha tõelist jagatud rõõmu ja armastust! F.R. David tekitas sünergia, mis kandus inimesteni edasi puhta rõõmuna üksteisest.

Peale Live esitlust oli meil võimalik kohtuda F.R. Davidiga, kes oli ääretult sümpaatne ja tagasihoidlik vestluskaaslane, kellega veetsime meeldejääva veerandtunni. Peale seda jätkus tants varajaste hommikutundideni.

Üks väga omapärane ja hästi läbimõeldud asi, mida ma tahaks ürituselt esile tuua, on terve ürituse kujundus. Alates väikestest detailidest VIP piletite näol, mis olid kujundatud CD plaadina, valgustusest, Retro Planeti siltidest lõpetates diskokeradest ja ürituse reklaamtestidest! Väga professionaalne!

Lõpetaksingi oma arvustuse tsiteerides ürituse piletil ja reklaamplakatil olevat teksti:

"Tere tulemast rõõmude planeedile, kus ainult sellel ööl käivitub täielik rõõmuorkaan, mis uuesti täidab purjed kaasahaaravate 80-90ndate rütmidega ja seilab Teid täielikku rahulolu randa!"

Ei ole midagi öelda, nii oligi! Meie seltskond lahkus peolt väsinuna, kuid ülevate tunnetega. Väga äge pidu oli!

Hinnanguks on 5/5. 

Aitäh ürituse korraldajale MusicFactory'le! Retro Planet'i üritused toimuvad umbes korra kvartalis. Tulge kindlasti osalema!