Kino: "Pöörased", "Baywatch", "Valerian ja tuhande planeedi linn" ja "Logan"

Tervitus!

Kiired ülevaated mõnedele vanematele ja uuematele filmidele kinos!

Pealkiri: Baywatch

Originaalpealkiri: Baywatch

Režissöör: Seth Gordon

Žanr: Komöödia

Kestus: 1h 56 min

Minu hinnang: 1.5/5

pilt imdb.com kodulehelt

Ma mõistan, et antud filmi alustaladeks on pringid singid, pruntis huuled ja punnitavad biitsepsid ja enamat ei ole mõtet loota, kuid usun alati, et areng on võimalik. Ka Baywatchil peab mingi evolutsioon toimuma. Midagi lisaks naksis kehadele ja aeglasele jooksule. Lootsin, et selleks on huumor, algeline küll (näiteks meremolluski tasandil), kuid siiski huumor, mis ikka vaatajast naeru välja pigistaks ja annaks mõista, et tegijad suudavad suhteliselt ühesuunalise idee üle nalja heita. Punnitati, puhuti ja ähiti, kuid koomika jäi amööbi tasandile. Olgu kasvõi siis totakas kui vaja ja rohkemaks ei olda võimelised, kuid mõnusat nalja oli imevähe ja domineeris tüüpiline munad toolivahele huumor (tuli päriselt ka ette!). Sellest ei piisanud, et Baywatchi suurele ekraanile toomisel saavutada muud kui üks suur pettumus. Dwayne Johnson oli sama tegelane, kes ta oma enamustes eelmistes filmis on olnud. Zac Efron oli päevitunud ja poosetav Ken-nukust moosipoiss. Kampa visati ka üks supilontrus, et vaataja tunneks, et tegevus toimub ikka meie dimensioonis ja mitte kuskil ilusate inimeste paralleelmaailmas ja tal oleks nähtuga kontakti loomisel pidepunkt. Iseenesestmõistetavalt leidus ka ports seksikaid ja kauneid näitsikuid, kes õnneks vähemalt ei olnud vaid piinlikud õhupead. Kuum ja koomiline suvehit jäi tulemata.

-----------------------------------------

Pealkiri: Pöörased

Originaalpealkiri: Overdrive

Režissöör: Antonio Negret

Žanr: Action

Kestus: 1h 36 min

Minu hinnang: 2.5/5

pilt imdb.com kodulehelt

Ma eeldasin sellest "Kiirete ja vihaste" nadimat, tagasihoidlikumat ja väiksemastaapsemat klooni, kuid endalegi üllatusena tundus, et vähemalt süžee oli, kui mitte kordades realistlikum, siis kihilisem ja põnevam oma doonorist küll. Tulemus oli siiski piinlikult üheülbaline ja ajuvaba, kuid vähemalt ei pööritanud ma oma silmi nii kõvasti peas, et nad sissepoole kinni jääks, mis juhtus viimase "Kiirete ja vihaste" sarja väljalaskega. Paralleele sai hunnikutega tõmmatud, kuid käesolev ei olnud nagu igast võimalikku jama täis topitud õhupall, mis oleks ammu pidanud totakuste all lõhkema. Sisu keerleb ümber kahe venna, kes tegelevad autode varastamisega, sest nende isale meeldisid autod? Ma ei saanud täpselt aru miks. Üks neist oli Britt oma aktsendi poolest. Ma ei saanud täienisti aru, kas see detail pidi midagi loole lisama või lihtsalt niisama oli nii, et üks ameeriklane ja teine inglane? Ma vist mõtlen üle. Oma töös olid nad osavad, isegi kui esimese stseenina nähtavas röövis oleks tavainimesed ammu sussid püsti visanud. Suhteliselt kõik jookseb poiste jaoks alati just nii nagu plaanitud. Kuigi oli miljoni alternatiivi kuidas olukord oleks võinud pöörata ning plaanidele vajalik versioon oli vaid üks võimalikest. Millegipärast oli statistika tingimatult poiste poolt. Ja ärgem unustagem lisada ka äärmiselt pealiskaudseid romantikaliine ja näotuid meeskonnaliikmeid, kes olid lihtsalt lihakehad. Vähemalt aga ei olnud paljaid pepusid demonstratiivselt mul näo ees pidevalt vehkimas, mis on kohustuslik osa "Kiirete ja vihaste" frantsiisist. Üllatavalt oli filmis palju fookust vanaaegsetel autodel, mis röövi keskpunktis. Ma ei tea kas see mulle ei meeldinud, sest antiik autod ei tekita mus just mingit emotsiooni või meeldis, sest vähemalt said loos tähelepanu need mille ümber kõik keerles ja tegu ei olnud ainult tühipaljaste sodiks sõitmise asjandustega. Süžee asukohaks oli Marseille, mis oli tervitatav vaheldus tüüpilisele Londonile, New Yorgile ja muudele üleleierdatud paikadele. Kaadrid linnale olid päris peibutavad, et meelitada seda kohta tulevikus külastama. Puänt loos oli ka ootamatu ehk siis suur pluss punkt selles eest. Tegu oli igati okei B kategooria filmiga, eriti kui saali minna madalate ootustega.

-------------------------------------------

Pealkiri: Logan

Originaalpealkiri: Logan

Režissöör: James Mangold

Žanr: Action

Kestus: 2h 17 min

Minu hinnang: 4.5/5

pilt imdb.com kodulehelt

Seda oli väga vaja, hädasti vaja, sest olgem ausad, olen nakatunud superkangelaste (iseäranis Marveli) filmide väsimusse. Tüüpilisest ülesehitusest, käsitlemisest, toonist ja tegelastest, mis juba aastaid domineerivad oli vaja vabaneda või siis teelt natukegi kõrvale põigata ja värskem rada sisse tallata tulevastele eeskujuks. Sellega sai hiilgavalt hakkama "Logan", Hugh Jackmani viimane etteaste Wolverine'ina. Superkangelaste värviline ja sangarlik elu oli teinud brutaalse ja valusalt realistliku pöörde nii filmi vanusepiirangult, žanrilt kui mutantide saatuselt. Need uued tuuled aga puhusid frantsiisi elu sisse, vaatamata sellele, et tulemus ise oli trööstitu, melanhoolne ja sümboliseeris ajastu lõppu. Aga just sellist šokiteraapiat superkangelaste filmidel vaja oligi. Armastatud tegelased, kes varasemates sarja osades täis elu ja kelle tulevik valla, Wolverine ja Professor X, on tundmatuseni ekstreemse olukorra sunnil alla käinud ja muutunud ning lõpp oli lähedal. Lootuskiirena mutantidele tutvustati ka mini-Wolverine'i, Laurat, kes kohati oli isegi metsikum kui tüdruku n-ö doonor. Vastukaaluks oma väsinud ja väntsutatud kahele kaaslasele, oli temas aga energiat ja särtsu, et ühist ettevõtmist edasi vedada. Koos mindi autoretkele, mis sisaldas nii põgusaid õnnemomente kui esines ka tõelisi madalpunkte. Loo lõppseis oli ühteaegu nii nukker ja raskesti seeditav kui ka tsipa põnev ja päikeseline võimalike uute suundade poolest. Ainukeste miinustena tooksin välja, et lugu kippus mõnes kohas venima, oli seiku, mis ei olnud niiväga vajalikud ning, kuigi pidev verevalamine oli tõepärane ja süžee tooniga ideaalselt klappiv, väsisin ma mingi hetk sellest pidevast hakkimisest ära. Liiga palju head ei ole enam nii hea. Näitlemine oli aga hiilgav. Nii Hugh Jackman ja Patrick Stewart ületasid ennast. Ma sõna otseses mõttes tundsin Logani piinasid, nii vaimseid kui füüsilisi, tema ilmetes ja kehakeeles. Suurepärane punkt nendele kahele näitlejale, kes aastakümneid kultustegelasi kehastanud on. Las Jackman siis nüüd naudib oma kauaoodatud ja ärateenitud puhkust, kuid Stewartit loodan näha mingi hetk sarjas "Leegion".

--------------------------------------------

Pealkiri: Valerian ja tuhande planeedi linn

Originaalpealkiri: Valerian and the City of a Thousand Planets

Režissöör: Luc Besson

Žanr: Ulmefilm, fantaasia, action

Kestus: 2h 19 min

Minu hinnang: 3/5

pilt imdb.com kodulehelt

Ma ei ole kunagi lugenud koomiksit mil käesolev ulmekas põhineb, kuid "Viies element" on mu lapsepõlve üks lemmikumaid filme, ehk siis otse loomulikult viis tee taas kinno. Kokkuvõttes ütlen aga nii, et süžee oli tsipa ebaküps ning sisaldas veidralt põhiliini segavaid vaheseiku, ajakulgemise probleemid, kus aeg ja lugu ise ei suutnud klappida olid kulmukergitavad ning kaks peategelast, Dane DeHaani ja Cara Delevigne'i kehastuses, olid just nii karismaatilised, intrigeerivad, oma rollidesse sulanduvad ja õiged valikud sellist suuretasemelist ja kõrgehinnalist ettevõtmist vedama kui keskmised Luunja kurgid. Nagu kaks mittemidagiütlevat teismelist oli pandud vedama revolutsiooni. Nad tegid väga keeruliseks oma tõsiselt võtmise ning kohe kindlasti ei müüdud mulle maha mõtet, et tegu oli tegijatest valitsuse agentidega. Lisaks sellele, puudus nende vahel piisav keemia -- nad olid kohmakad koos -- karakterite vaheline side aga vajas särtsu. Cara, oli näha, et püüdis ootusi natukegi täita, kuid amps oli liiga suur. Dane'ile olid aga tegelasele vajalikud saapad täitmiseks ilmselgelt liialt suured. Mida küll Luc Besson mõtles, kui tuhandetest näitlejatest just need kaks välja valis? Rihanna mind aga üllatas, ainuüksi oma vinge etteaste eest laval. Vaatamata eelnevale, saab film enamus suured ja rasvased pluss punktid just visuaalse teostuse ning võrratu, hiilgava ja kujutusvõime rikka maailmaloomise eest. Universum, kus tegevus toimub, on nii suurepärane, et ainuüksi sellepärast soovitan soojalt filmi vaatama minna. Kõik muu kesine olgu mis on, kuid alustades planeedist Mül ja selle asukate olemusest ning kultuurist, lõpetades Suure Turuga ning selle külastamise iseärasustega, võttis mind nähtu küll sõnatuks. Nii palju nutikaid lahendusi, põnevaid elukaid ning kujutusvõime piire puudutavaid kaadreid pole ma kinos juba ammu näinud. Pole siis ime, et originaalmaterjal on paljudele meie aja tuntutele ulmemaailmadele inspiratsiooni andnud ja koomiksit oma kategoorias kõrgtaseme klassikaks peetakse. Kindlasti tasub selle vaimustava maailmaga tutvuma minna just 3Ds kinos ja mitte kodus telekast diivanil. P.S. Converter, kes pepust igasugust sissesöödud asju välja kakades kopeeris, oli üliarmas ja kolm tolvanist n-ö "tuvi" olid üpris koomilised lisad loos.