Kolmapäev, 27. jaanuar 2016

Külastus: Schönbrunni loomaaed - Viin (Austria)

Tervitus!

Vahelduseks mälestus suvepuhkuselt!

Nimi: Tiergarten Schönbrunn
Asukoht: Maxingstraße 13b, 1130 Wien, Austria
Koduleht: https://www.zoovienna.at/en/zoo-and-visitors/visitor-information/
Millal külastatud: 20.07.2015

Schönbrunn'i loss (pilt wikipedia)
Juulis sai väisatud hingematvalt kaunist ja kultuuri õhkavat Viini, mis tõukas troonilt Praha kui mu lemmik Euroopa linna, ning peale märkimisväärse portsu kultuuriväärtuse, oli palav soov külla minna ka kuulsale ja hinnatud Viini loomaaia asukatele. Ääremärkusena peab mainima, et reisile sai satutud just siis kui linn ägas kuumalaine küüsis ning kui ma ütlen, et õhk oli lausa tuline ja päike tappev, siis nii see ka oli. Oma 40 pluss, pilvitu ja saunatunnet tekitav oli seis iga sekund. Ilm võttis söögiisu ning soov oli vaid külma vett saada, mis mõne minutiga käes soojaks läks. Tundsin kaasa loomadele, kuid neid ei paistnud temperatuur niiväga isegi segavat, sest juurdepääs oli varjule ning veele (bassein, tiik, oja jne).

Gloriette (pilt wikipedia)
Loomaaed asub iseenesest päris omapärases ning põnevas paigas, nimelt võib selle leida Viini ühe vaieldamatu pärli Schönbrunni lossi tagant. Lihtsalt jaluta mõned minutid mööda sealset parki künka suunas ning, vahetult enne võluvat Gloriette'i ning pärast labürindist möödumist, tuleb pöörata paremale. Ja siis oledki sissepääsu juures, kus suur plakat nunnu pandaga sind agaralt loomaaeda meelitab. Piletihinnad on olenevalt grupi suurusest või muudest soodustustest 7 kuni 16,5 EUR, kuid kui hankida endale ViennaPass (mis meil oli), on sissepääs tasuta.

Selles maailma vanimas loomaaias on üle 700 liigi ning, kuigi ma ei ole just suurel hulgal eri loomaaedu külastanud, võin suhteliselt veendunult väita, et tegu on ühe kodusema, kompaktsema ning kindlasti ka külastaja ning loomasõbralikuma loomaaiaga. Kuigi kaardilt paistab esmapilgul, et territoorium on lahmakas, on see tegelikkuses üpris väike ning ruumi on kasutatud arukalt. Kaardil tundub, et erinevate loomade vahel on pikemad maad, kuid reaalsuses on nad tihti üksteisega kõvakuti ning mitte asjalikult kasutusel olevaid maalappe ei leidu just liialdaselt. Üllatuslikult, on suudetud niivõrd pisikesele alale mahutada tohutul hulgal igasugu sulelisi ja karvaseid. Kõige enam avaldas mulle muljet, kuidas, vaatamata ruumipuudusele, on loomaaed ootamatult õhuline, roheline, hubane ning, nii külastajatel, ja eriti, loomadel, on tohutult jalasirutamise ruumi. Loomaaial on äärmiselt soe õhkkond ning kiiduväärt tingimused alalistele elanikele (lähtudes nende vajadustest), kui ka ajutistele.

erakogu (pisike pärdik)
Väidetavalt oli loomaaed kunagi teinud läbi ümberkujunduse, kus paigad, kus enne jalutasid inimesed olid nüüd loomadele loovutatud ja väiksemad paigas, mis varem loomadel, kuulusid nüüd kahejalaga külastajatele. Unarusse ei ole jäätud ka üldist kujundus, ning rohelust, puid, mini metsatukki, kivirahnude alasid, tiike, ojakesi ning muud looduslikku ja kaunistavat, leidus piisavalt. Loomaaia n-ö keskpunktiks võiks mõneti pidada suurt teede ring, millesse jooksevad kokku enamused teed ning mille keskel on kena hoone, milles tegutsevad toitlustusasutused. Territooriumile mahtusid ka kõrgendikud, kus oma kodu leidsid arktilised hundid ning ilvesed. Tegu oli visuaalselt väga armsa ning ääretult võluva loomaaiaga. Ühe kaebusena tooksin aga välja toitlustuse, mida pakkusid erinevad väiksed ettevõtmised, kuid millede toiduvalik oli üksluine ja ebatervislik: võileivad, koogid, jäätis, burgerid, friikartulid, jne. Korralikumat salati või asjalikumat sooja toitu ei olnud mõtet otsida -- vähemalt meie ei leidnud.

erakogu (pingviin)
Mis mind veel meeldivalt rabas oli tõsiasi, et tihtipeale ei olnud loomad isegi aedade, piirete, klaasi või puuridega inimestest eraldatud, vaid nad reaalselt oleks iga hetk võinu välja kõndida, üle hüpata või end läbi suruda. Eriti šokeeriv oli näha gepardeid uniselt peesitamas päikese käes ning teada, et piire oli vaid kuskil minu kurguni ning sellistel sportlikel kiskjakiisudel ei oleks mingi vaev ühe krapsaka hüppega üle metallköite supsata. Kas neile antakse siis hästi süüa, et neil ei tekkinud instinkti kellegi mahamurdmiseks ja jahtimiseks või olid seal muud põhjused? -- ma ei oska kohe üldse kommenteerida! Kahtlemata oli kõik turvaline, sest muidu ei oleks ju kasutusel selline lahendus, ning pean tunnistama, et mulle see väga sümpatiseeris, sest võimaldas lähedasemat kontakti loomadega ning lõi illusiooni nendest kui vabas looduses ilma vangistuseta õnnelikest loomadest (kõhud täis, peavari olemas, ärasöömisoht minimaalne). Samas aga olid näiteks tiigrid väga kiivalt külastajate eest piiratud.

erakogu (panda)
Muudest tegelastest, kes suhteliselt vabalt ringi uitasid olid leemurid ja veel teised suuremat sorti ahvid. Leemurid olid just hõivatud kahe talitajaga keset suurt ja laia neile mõeldud rohelust, mida piiras mulle kõhuni ulatuv piirdeaed, seestpoolt ruumi ringitav veekoguollus ja oligi kõik. Sulidest leemurid olid sel hetkel aga kõik ümber talitajate, ronisid neil seljas ja lunisid tähelepanu, kuid mitte miski ei takistanud neil plehku panemast, vähemalt ma ei saanud aru, et oleks. Samal ajal liugles samal alal, neile seiklemiseks paigutatud puutüvede ja oksade vahel, lahmakas ahv, kes oleks samahästi võinud end lennutada talle mõeldud territooriumilt välja, mõnele ettearvamatule inimkülalisele plaksti sülle. Samas aga oli selge, et neil oli ka oma n-ö puur, vaba ala kõrval, mida eraldas vaatajatest klaas ning mille keskele jäi maja moodi hoone, kus nad siis ka peituda said. Muide, ei olnud harv olukord, kui mu ette ukerdas mõni paabulind või muu maismaa suleline, kes täitsa vabalt loomaaia territooriumil ringi silkasid.

erakogu (preeria haukur)
Loomaaias oli eri hooneid sarnast sorti loomadele, näiteks rotimaja (mis oli nii pime, et ma kahjuks midagi ei näinud), kõrbemaja, putukamaja, troopikamaja ja linnumaja. Ka üldiselt oldi ühte liiki elukaid püütud paigutada üksteise lähedusse, nagu kiskjad ja arktiliste alade asukad. Viimastest võis näha erisorti pingviine (kulmudega ja kulmudeta), hülgeid ning jääkarusid. Teades, et Tallinna Loomaaed sai lõpuks kokku kapitali, et ka kodus meie päntajalgadele hakata elamiskõlbulikku keskkonda ehitama, siis Viini loomaaias oli valgekarvadel tohutult ruumi ja isegi luksuslikud tingimused. Ma aga kahtlustan, et see torakas, keda ma nägin, oma ümbruskonda niiväga ei nautinud, vähemalt sel hetkel, sest kuumus oli vennikesele liig mis liig. Vaatamata sellele sisaldas tema nn puur massiivset basseini, rohealasid, saepuruaalasid ja suurte kividega mäestiklikku ala. Sel hetkel oli tal aga kõigest ükskõik. Mulle väga meeldis ka hüljeste ning pingviinide basseinide peitumine vaateklaasi taha nii, et võimalik oli näha vee sisse ning see mis seal toimus oli lustlik, lahe ja pilkuhoidev. Nimelt olid kõik agarad ujujad ja sukeldujad ning tohutult selgelt neid oma vesises keskkonnas ringi liuglemas näha oli sõnaseletamatult kihvt. Nad olid nagu torpeedod.

erakogu (gepard)
Teistest loomadest oli võimalik muuseas jälgida peesitavaid lõvisid, oma privaattiigis kükitavat tiigrit, tapjahammastega piraaja kalasid, iidvana mürakat kilpkonna, pimedas ägedalt ringisagivaid nahkhiiri, ringiluusivat ninakaru, askeldavaid kopraid, erisorti pärdikuid, salapäraseid roomajaid, õnnetu näokesega eeslit, ringivantsivat elevanti ja minu kullakalleid vilkaid ning asjalikke surikaate. Õnneks olid enamused ka külalistele nähtavana oma peidupaikadest väljas ning nautisid päikest. Samuti oli loomaaed tehtud nii, et inimestel oli võimalus neid elukaid ikkagi kuidagi ära näha ning seda tihti ka väga lähedalt. Näiteks olid preeriahaukurite aladel maas klaasist kuplid, kuhu inimesed said peadpidi sisse ronida ja ekstra lähedalt neid oma urgudest sisse ja välja silkamas jälgida.

Asukad keda enin kohata tahtsin olid aga panda, punane panda ja koaala, kelledest pole ma kunagi ühtegi varem näinud. Suurt pandat ma väga lähedalt kahjuks ei kohanud, ning nii nagu olen harjunud teda käitumas nägema internetist ja telekast, siis ta täitis kõik mu ootused: lösutas nurgas ja pugis bambust. Ka koaala oli veidi tagasihoidlik ja põõnas oma privaatses majakeses õndsat und, selg külastajate poole. Tal ei olnud ka ilmselgelt tuju minusuguste särasilmsete vaimustunud inimloomadega tegeleda ja tsirkust teha. Saan aru, nutan, aga saan aru. Käisin loomaaia külastuse jooksul mitu korda seal majas, lootes, et mind märgatakse, kuid koaalapoiss ei muutnud oma meelt. Üliarmas, karvane ja kindlasti ülipehme oli ta igatahes!

erakogu (punane panda)
Külastuse staar oli seekord aga punane panda, keda ma juba ammu salaja fännan. Ma sattusin lausa vaimustusse, otsekui oleks keegi kuulus mu silme ette ootamatult eksinud. Vurrik oli selline lahe päntajalg, kes ukerdas oksade ja lehtede vahel, põõnas ja siis minu rõõmuks näitas ennast vilksamisi selgemalt selle peitva roheluse taustal. Siis mugis ta õunalõike, seda kõike muuseas just nii ülinunnult nagu Youtube videotes on võimalik näha. Ilmselgelt on õunad nende šokolaad. Oma pool tundi mängisin temaga peitust, et teda paremini näha ja ilusat pilti saada -- pildi sain, autogrammi kahjuks mitte. Chill sell oli, oma töntsaka kõtuga, kohmakate käppadega, ulaka näokesega. Olen otsustanud: ma tahan oma enda isiklikku punast pandat! Ääretult armastusväärne, omapärane ja kihvt loom.

erakogu (koaala)
Mainin ära ka elukad, keda tahtsin väga näha, kuid ei õnnestunud. Viimast siis sellepärast, et lihtsalt oldi oma varjupaigas peidus, ma ei leidnud üles või jäädi kahesilmavahele, arvestades mu punase panda hullust. Sipelgakaru, organgutang, laiskloom ja arktiline hunt jäid seekord nägemata. Midagi aga kindlasti järgmiseks korraks!

Kokkuvõttes: Olen täiskasvanu, kuid need oma kolm tundi loomaaias olid nii meeliülendavad, head tuju tekitavad ning lõbusad, et läheks aina veel ja veel. Tundsin, et kohati olin enam õhinas ja õnnelikum kui kõik lapsed seal kokku. Olin vaimustuses! Ka panin endale eesmärgiks meie enda Tallinna Loomaaeda tihemini külastada, sest meil on ta ju igat kiidu- ning tihedat külastust väärt. Ja muide, augustis saigi kohe Tallinna Loomaaeda külastatud -- tahan juba tagasi! 

P.S Kas Tallinna Loomaaed ei tahaks omale uut asukat tuua, nimelt ühte nunnut punast pandat? :) Aitähh!



erakogu (jääkaru)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar