Kino: "Space Station 3D" IMAX

Tervitused!

Seekord sai külastatud kino Kosmost!

Originaalpealkiri: Space Station 3D

Režišöör: Toni Myers

Kestus: 0h 47 min

Žanr: Dokumentaal

Kinodes alates: 12.04.2015

Nähtud: 11.04.2015

Minu hinnang: 4/5

pilt kinokosmos.ee kodulehelt

Kuigi IMAX heli on tõesti üle minu ülitundlike kõrvade taluvuse piiri, avaldas mulle sügavat muljet see uudne kogemus võimsa, kvaliteetse, äärmiselt realistlikku efekti tekitava ning tavakino kaugele endast maha jätva tehnoloogiaga. Õnneks on mul ka alati kõrvatropid kotis, seega helitugevuse probleem sai neutraliseeritud. Vaatamata ideaalse keskkonna võimalustele, satub Kosmosesse kõvasti vähem 3D IMAX linateoseid kui eeldaksin, kuid eks nad koguvad auru, et vaatajateni tulevikus uhkemaid, grandioossemaid ning tipptasemel kogemusi tuua ning mitte ainult filme vaid ka dokumentaalne, mis just antud formaadile ning ümbrise täitmiseks on loodud. See nädalavahetus käisin kaemast esimest neist spetsiaalselt IMAXile üles võetud teost.

Esimese kaadina oli ekraanil näha kokkupanemisejärgus kosmosejaama Maa kohal tiirlemas. Edasi juba sai vaadatud ümbritsevat läbi kosmonaudi silmade, olles kui skafandri sees, liikudes mööda jaama väliskülge ning ootamatult haarde kaotades ja kosmosesse triivides. See kogemus oli ääretult reaalne ning esimesed stseenid suutsid mind peaaegu uskuma panna, et olengi see kosmonaut. Äärmiselt kihvt tunne ja põnev kogemus! Edasi juba kuuleme, et antud film kavatseb meile näidata kuidas rahvusvahelise ühiskoostööna valmistatakse kosmosejaama, mida kavatsetakse kasutada teadustööks, näiteks ravimite väljatöötamiseks, kogumaks informatsiooni gravitatsioonita oleku pikaajalistest mõjudest nii inimestele kui muudele ainetele. Loomaks seda tulevikuvahitorni suudavad eri rahvused vaadata mööda kõigist erisustest ning konfliktidest ja töötada üksteisega edukalt kõrvuti. Esindatud on nii ameeriklased, venelased, jaapanlased, itaallased jne. Igal ühel on oma konkreetne roll, kohustused, spetsiifilised teadmised ning ülesanded ja nende tegevuse tulemusel kokkupandav pusle on imeliselt suurejooneline.

Vapustavad vaated ja paigad kuhu keegi meist juba naljalt iialgi ei satuks on kõik käega katsutavad ja rohkemgi veel, vaatajal on tunne, et ta on osa kosmoserühmast, liikudes koos kaaslastega mööda, minu jaoks klaustrofoobiat tekitavaid, kitsaid ruume ning jagades nii kordaminekuid jaama ülesehitamisel kui veetes aega jälgides rühma tegelemast kõige tavapärasemate ning tuttavaid talitusi. Esmapilgul võib viimane tunduda veidi igavavõitus, kuid tegelikult on selliste igapäevaste toimingute paigutamine nullgravitatsiooni võõras kuid äärmiselt põnev ning kentsakas kui tõeliselt lahe. Kuidas on habet ajada, magada, vett juua, sporti teha ja palju muud kosmose? Mis tunne on kui tavalised füüsika reeglid enam ei kehti ning varem võimatuna näivate asjade liigutamiseks piisab sõrmetõukest? Mis tunne on sõita liftiga üles kosmoselaeva ning näha lähedalt selle ülivõimast avapauku? Kas taimed kasvavad kosmosejaamas? Neile ja paljudele teistele küsimustele saab kindlasti vastuse. Samas ei tasu karta, et Maa väga võõraks teguriks filmis jääb, vaid võimalus on ka näha allpool toimuvat seoses koostööga.

Ootamatult oli jutustajarollis Tom Cruise väga meeldiv giid sellel visuaalsel seiklusel. Tema hääl mõjus rahustavalt ja omapäraselt, samas ei ületrumbanud ja ülevoolanud ta nähtut oma isikuga, mis tavaliselt kipub tema filmides minu jaoks olema väike häiriv faktor.

Puudusena võib mainida, et ma oleks soovinud näha kordaminekute kõrval ka paari apsakat, nendest tulenevaid pingelisi ja kaasa elama panevaid moment ning nende lahendusi. Kogu esitletud tegevus oli väga perfektne, kuigi astronaudid ise mainisid, et vigasid/möödapanekuid/väikseid õnnetusi tuleb ette pidevalt ja palju. Samuti jäi linateos veidi lühikeseks, oleksin hea meelega pikemalt kosmoses ringi uidanud.

Väärib uuesti mainimist: Ma ei väsi kordamast, et IMAX prillid on suurepärased, sest on laiad ning suured, ja ka ekraan on pideva kiituse ära teeninud, sest aitab luua reaalsemat muljet nähtust kuna katab kogu silmapiiri ning näha ei ole midagi muud peale minu ees toimuvat.

Kokkuvõttes: Kindlasti tuleks võimalust kasutada ning kogeda kosmost nii lähedalt, kui me seda muidu kunagi tunda ja näha ei saaks.