Neljapäev, 13. november 2014

Teater: "Torm"

Tervitus!

Seekord vahelduseks veidi klassikat.

Pealkiri: Torm
Teater: VAT Teater
Kestus: 1 h 45 min
Lavastaja: Peeter Raudsepp, Katariina Unt, Laura Kalle
Osades: Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer
Esietendus: 06.11.2014
Millal nähtud: 07.11.2014
Minu hinnang: 4.5/5

pilt Piletimaailma kodulehelt
Mulle väga meeldivad Shakespeare'i komöödiad ja ma loodan kõik need kord laval ära näha. Hetkel on seis aga veidi nutune, sest kahjuks ei suuda need üle trumbata ning jäävad täiesti varju tema tragöödiatele, mis on tuntumad, edukamad, rohkem mängitud, hinnatumad ning alati esimene valik. Mitte, aga et ei ole põhjust neid niivõrd palju esile tõsta ning imetleda, kuid vähemalt mulle tundub, et komöödiad on ära teeninud veidigi rohkem tähelepanu. Seega olingi äärmiselt meeldivalt üllatunud, kui avastasin, et näidendist The Tempest on lavale tulemas eestikeelne versioon. Ma lihtsalt pidin seda nägema.

Ma pole enam ammu mõnda etendust nii suure õhinaga ning ärevusega oodanud. Selle etenduse puhul aga peab paika: palju tahad... palju saad! Ma olin tulemusest tõesti väga vaimustunud ning nähtu ületas mu ootused. Vaatamata sellele, et tegu on EMTA bakalaureuse etendusega ning tegu ei olnud veel elukutseliste ja hiiglama pagasiga näitlejatega, oli iga tegelane laval isiksus ning jäi üht või teist viisi edukalt ning meeldejäävalt silma. Olin väga imestunud, et noored ja punapõsksed näitlejahakatised suutsid nii tasemel etenduse publiku ette tuua ning Shakespeare'i nii lähedaseks, katsutavaks, arusaadavaks ning nooruslikuks teha. Seadsin ennast loomulikult ka sügavama kogemuse tarvis toredasti kohe esimesse ritta istuma, kus iga miimika, näomuskli tõmblemine, tatipritsmed (mida oli üllatavalt palju - ju siis oldi väga haaratud oma tegevusest ja täielikult oma tegelaskujudesse imbutud) ja loodav õhkkond võimendas kogetut ja tõstis etenduse taset. Mul oli tunne nagu oleksin osa tegevusest (samas kartsin, et äkki keegi koperdab mu pikkadesse jalgadesse).

Etendus räägib intriigides, kättemaksust, armastusest ning leppimisest ning on kaetud kerge huumori looriga. Tähtsal kohal on ka võlukunst ning maagia, mida Shakespeare'i etendustest muidu niisama ei leia. Prospero elab üksikul saarel koos oma tütre Mirandaga pärast seda kui vandenõu tagajärjel võetakse talt ära Milano Hertsogi positsioon ning tahetakse tappa. Saarel on peale nende aga muid müstilisi ning veidraid asukaid ning sealse teenrist vaimu Arieli abiga, korraldab Prospero tormi, mis põhjustab laevahuku, mille tulemusena satuvad saarele eri paikadesse võtmemängijad minevikust ja tulevikust.

Tegelastest meeldis väga ning tõi publikule naeru koomiline kolmik - Stephano, Trinculo ja Caliban. Esiteks oli neil väikeste aga mõjuvate detailidega tehtud välimus omapäraseks ja suhteliselt totraks. Trinculo oli nagu pätakas part kuna tema kottpükstes oli suur põrkepall, mis pani teda kõndima nagu harkjalg ning vahel ta ka istus sellel pallil. Stephano aga kõndis jalastite otsa kinnitatud suurte kuubikute peal ning samuti ei puudunud tema käest ka alkoholipudel, mida kolm sõpra usinalt tühjendasid. Ka Caliban, kes eelnevates stseenides metsik, segane ja ohtlik tundus, sai kolmiku liikmena suhteliselt humoorika, totu ning naiivse lisamaine. Nende stseenid olid kui väiksed kerged ning lõbusad vahepalad kogu draamale, mis ümberringi toimus. Lisaks veel see, et näitlejad suutsid nii ehedalt ülepingutatud, humoorikad ning tolad olla, andis vaid lusti juurde.

Ausalt öeldes oli etenduses kolm veidike killuke tsipake eredamat tähte kui teised: Caliban'i kehastanud näitleja pidi kasutama väga ohtralt oma keha, et luua selline taltsutamatu, närviline, segane ning kuratlik tegelane, kes ei ihalda muud kui vabadust oma ahelatest ning elada kui metslane kes ta oli. Näitleja kasutas oma keha edukalt kuni varbaotsteni. Väga palju oli tõmblemist, igast äärmuslikke grimasse, ringi kargamist, karjumist ning mul oli juba mure, et ega ta mingit lihast välja ei venita või liiget välja ei tõmba - vat nii usutav ja mõjuv oli. Arielil oli selline salapärane, nagu vaikus enne tormi ja tahtmatult krutskeid täis aura ning kohati oli raske aru saada, kas ta tegelikult oli Prospero täieliku võimu ning käskude all või mitte. Kord kõneles ta kraaksudes ja peene häälega, siis aga laulis kauni tooniga, kord liikus voolavalt ja graatsiliselt, siis aga nagu veidi kange ja õlitamist vaja nukk. Äärmiselt huvitav tegelane ning väga edukas esitus. Prospero kehastaja oli ka väga mõjuv ning suursuguse auraga tõsine ning võimukas mees. Kui ta oli laval, siis olid silmad temal või vähemalt tema hääl oli nii tugev ning enesekindel, et pani kõiki vaikima ning kuulama. Lisaboonusena mainiksin ka veel, et mulle meeldis ka prints Ferdinand, kes oli kuidagi selline ullikeselt nunnu ja lapsikult õilis ja julge ning Gonzalo, kes oli nohiklikult heatahtlik ja seega tohutult sümpaatne.

Miks on aga nii palju meestegelaste kiitmist? Antud etendus on tuntud muuhulgas ka sellepoolest, et meeste ülekaal on siin suhteliselt hävitav naistele. Ainuke esindaja viimaste hulgast on Miranda ning, et osakaalu vast veidigi võrdsustada on antud etenduses Arielist tehtud naissoost olevus. Tavapäraselt on ta meessoost. Ka nimetute saarevaimude rolle ning lavakujunduse liigutajate ülesandeid täitsid kaks neiut ning loodan, et nad väga nördinud ei olnud, et neile reaalseid rolle ei jätkunud.

Suure kiituse juures tahan ma natuke vinguda ka, selline hellik nagu ma olen: toolid olid äärmiselt ebamugavad, nihelesin kogu etenduse aeg, õnneks aga oli laval toimuv nii kaasahaarav, et kauaks oma piinadele keskenduma ei jäänud.

Kokkuvõttes: Meeldis, meeldis, meeldis! Ja asi ei olnud ainult selles, et mulle Shakespeare meeldib. Igati kiiduväärt esitus noore trupi poolt ning oli näha, et kõik andsid endast parima etenduses, mis suurepäraselt tõi esile näitlemisoskuse ja seadis selle halastamatult keskpunkti. Ei olnud mingeid segavaid faktoreid, mis tähelepanu mujale tõmbaksid, olid tühi lava, näitlejad ning minimaalselt rekvisiite. Tegu on andekate noorte näitlejahakatistega.

Liis

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar