pühapäev, 24. mai 2015

Stand up: Stuart Goldsmith "Üks tund" - Tallinn Comedy Festival 2015

Tervitus!

Olen selle lühiülevaatega lootusetult hiljaks jäänud, kuid suutsin lõpuks selle ikkagi ära kirjutada.

Üritus: Stuart Goldsmith "Üks tund"
Asukoht: Kohvik Sinilind
Millal nähtud: 30.04.2015
Minu hinnang: 3/5

pilt piletilevi.ee kodulehelt
Mõnikord võib stand up huumor olla vaimukas ning mahlane, kuid teinekord, lähtudes spetsiifilisest kontekstis, võib suurem osa sellest kuulajal lihtsalt üle pea lennata, leidmata piisavalt pidepunkti või äratundmisrõõmu ja seega jääb eeldatud tulemus - meeletu naer - vähema mahuliseks kui võib-olla naljamees on ära teeninud ja materjal väärt on. Selline olukord tõusis esile antud koomikut kuulates, olen kindel, et näiteks tema kodumaal oleks publik kõhud kõveras põrandal, kuid minu jaoks jäi kuulatu veidi kaugeks ja me ei suutnud jõuda samale lainele. Keeruline on kaasa elada kui sisu jääb kohati võõraks. Stuart ise oli aga ootamatult sümpaatne, särav, energiline ja sõbralik.

See loomulikult ei tähenda, et ma omajagu itsitada ei saanud ning vitamiinilaksust ilma jäin. Nalja sai hulganisti nii ettevalmistatud teksti põhjal kui eksprompt kommentaaride ja kildude abil. Eriti lõbusad seigad on stand upis alati siis kui koomik suhtleb publikuga ning saab vastukaja või siis reageeritakse millelegi saalis toimuvale. Seekord sai näiteks üks kuulaja omale hüüdnimeks Gimli ("Sõrmuste isandast") ning seesama habemik oli ka usin kommenteerija, näiteks IT teemadel, mis tundus olevat viimase eriala, kuid Stuartile rohkem tüütu teema. Esimest korda taolisel üritusel sain ka mina ära mainitud, sest reageerisin enesele teadvustamata ühele äratundmisrõõmu pakkuvale asjaolule ilmselgelt liialt aktiivselt.

Teemad milledel peatuti ja mis erinevatel põhjustel naerualusteks ja etteaste inspiratsiooniallikateks osutusid, olid näiteks järgmised:

- Aktiivsed sportijad ja jooksjad, kellede läbitud marsruudid Facebook'is kajastuvad ning, kes süüdimatult teesklevad nagu nad ei teaks, et need trajektoorid sinna kõigile nägemiseks üles lähevad, ise nii uhked ja eputavad oma saavutuste üle. Inimesed, kes igale poole jooksevad ja igat vaba sekundit tervisespordiks ära kasutavad, eriti vanemas eas isikud, kes tekitavad ilmselget häbi enda ebasportliku eluviisi üle. Minu kommentaar: Nõustusin, suutsin samastada ja minu jaoks oli tegu kõige humoorikama seigaga etteastes.

 - Alzheimerit põdevate vanurite vanadekodu "tutvustus." Minu kommentaar: See oli viimane teema ning kahjuks vajus lõpp ära, sest minu jaoks isiklikult ei olnud tegu just humoorika teemaga, kuigi sain aru, et siinkohal tahtis Stuart sellele tõsisele haigusele tähelepanu pöörata, püüdes seda saavutada läbi huumoriprisma, kuid mulle jättis see kentsaka mulje. 

- Käitumisfenomen, mis toimub lähedaste sõprade vahel, kes pilkavad tögavad üksteist öeldes, näiteks, et kui sa ei saa kuskile nendega tulla, siis: "Ah, ega me sind niiväga kaasa ei taha ka." Minu kommentaar: Huvitav käitumine, mida me kõik teeme aga mida ma pole kunagi endale teadvustanud, et nii ka ise teen või teised mu lähedased. Paar tasemel kildu leidus.

- Stuarti reis Taisse pärast tüdruksõbraga lahku minekut, kuhu nad algselt plaanisid minna koos. Minu kommentaar: Lahkumineku ja enesehaletsuslood ei ole just minu rida aga paar päris head pärli siin ikka ära tuli (nt video klipi tegemine).

- Beebid lennukis, nende kõrvale istumise sattumise loterii ning Stuarti empaatiavõime sellega seoses, sest väidetavalt käitume me seesmiselt või tahaksime käituda kõik nagu need beebid, väliselt aga ei ole midagi tuvastatav. Minu kommentaar: Huvitava nurga alt lähenemine ja kihvtid mõtted, kuid liialt pikalt sai peatatud sel teemal ning liialt oli kõrvalekaldeid.

- Restoranis, kohvikus ja muus taolises asutuses (nt Starbucks) teenindaja standardküsimustele vastuste andmine enne kui neid jõutakse küsida. Minu kommentaar: Geniaalne ja äärmiselt vaimukas, käitun ka ise nii!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar