Tervitus!
Kinorindelt!
Originaalpealkiri: Get Hard
Režišöör: Etan Cohen
Näitlejad: Will Ferrell, Kevin Hart
Kestus: 1h 37 min
Žanr: Komöödia
Kinodes alates: 24.04.2015
Nähtud: 25.04.2015
Minu hinnang: 2.5/5
 |
| pilt solariskino.ee kodulehelt |
Vahel on mul tuju mõne nõmeda ja robustselt hea maitse piire ületava lollaka komöödia järgi, milles sisaldavate naljade üle on enamjaolt isegi piinlik naerda ja rohkem on tahtmist käed silme ette panna ja nägu tülgastusest grimassitatada. Õnneks tuleb see tahtmine mulle peale üliharv. Samas ei saa ma kuidagi väita, et selline ülevõlli taktika ei töötaks ning ma tõesti itsitan omaette, kas siis sellepärast et nähtu on piinlik, rõve, tobe, vastik, ajuvaba, nõder või vahepeal kogemata isegi vaimukas, kuid ma siiralt naeran. Räägitakse ju, et vahet pole, kas naer on teeseldud, sunnitud, tõeline või vahepealne, kuid alati on ta terviseks.
James on edukas, kuid suhteliselt eluvõõras rikkur, kes pannakse silmitsi karmi tõsiasjaga, et järgmised kümme aastat veedab ta maksimaalse turvalisusega vanglas. Olles hädapätakast hellik, palkab ta oma autopesija, eeldades et viimane on suure vanglakogemusega pätt, puhtalt sellepärast, et too on mustanahaline, ennast välja koolitama kuidas vanglas mitte teiste peksukotiks, voodikaaslaseks ning tapetuks langeda. Tema õpetaja on tegelikkuses aga üks seaduskuulekamaid mehi ning isegi naine teeb talle kodus ära kui ta liialt sõna võtab. Nii algabki töö muutmaks James'i karmiks vanglapomoks.
Kõik variandid, kuidas šokiteraapiaga ja ebameeldivalt koomiline olles odavate vahenditega naeru esile kutsuda, olid filmis esindatud. Populaarsed olid näiteks rassinaljad, homonaljad ning sugeda said nii latiinod, segased võõravihkajatest valged motikahullud ja üldse kõik, kes labaste naljade põhjal veidi itsitusi tekitaksid. Seega sisu poolest oli tegu üllatusvaba ning lameda komöödiaga, mida niiväga selleks nimetada ei saagi, pigem oli tegu suure nõmedusehunnikuga, AGA maailm ei saa ainult sisaldada kvaliteetset huumorit, on vaja ka puuksu, kakajunni ja jalaga tagumikku vaimukusi, et me tõeliselt väärt komöödiaid hinnata ja eristada oskaks. Tegu on ajuvaba ja absurdse lollusega, mis aga garanteerib naeru, ükskõik mis põhjustel lõkerdamine siis esile kutsutakse. Peale selle, tundusid enamus õpetusi, olukordi, oskusi ning teadmisi vanglaeluga ja selleks ettevalmistumisega seoses suhteliselt realistlikud. Mulle eriti meeldis kuidas James'i jaoks loodi väiksed lavastusi ja võltsolukordi võimalikest toimumistest vanglas, treenimaks teda ja õpetamaks kuidas käituda. Näiteks katsetati vanglamässu, harjutati suhuvõtmist (jah, lugesite õigesti) ning samuti tekitati situatsioon, kus vanglaaias sattus James eri gruppide vahelisse sekeldusse, mis oli üllatavalt osavalt näideldud stseen Kevin Hart'i poolt, kes kehastus kibekiirelt eri värvikateks ja omapärasteks vangalaelanikeks.
See on teine film mida näinud, kus näitleb Kevin Hart ning sarnaselt eelmisele ("Isamees") on ta millegipärast jällegi äärmiselt sümpaatne tegelane. Ta on vaimukas, kuid tema naljad ei ole liialt nõmedad ja närvidele käivad ning ta suudab suuremal osal ka maandada Will Ferrell'i ülevõlli idiootsust ja totakat huumorit. Ootamatult on nendevaheline keemia, koostöö ja selline vastandid tõmbuvad sõprus üpris usutav ja kaasahaarav. Nalja tegi aga ka tõsiasi, Kevin Hart on väga lühike oma ekraanipartneri hiiglasliku kasvu kõrval. Filmis oli isegi üks stseen, kus viimane tõstab kangi asemel oma väikest sõpra.
Lemmik stseen: Kuidas Darnell kuulas ja konsulteeris seda gay meest, kellega ta kohvikus tutvus.
Lemmik tsitaat: "Juba esimesel päeva? Vot see on kurb!"
Kokkuvõttes: Siit leidub kõike ja rohkemgi veel, mida sellisest komöödiast tavapäraselt oodata. Kes selliste totruste peale ei ärritu ja kel aega poolteist tundi oma elust kõige ebaproduktiivsemal viisil veeta, siis luban, et naerda saab kõvasti, kuid tarka ja siiralt vaimukat huumorit siit suurenisti oodata ei maksa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar