Kino: "Kiired ja vihased 7"

Tervitus

Taas värskelt kinost!

Pealkiri: Kiired ja vihased 7

Originaalpealkiri: Fast & Furious 7

Režišöör: James Wan

Näitlejad: Vin Diesel, Paul Walker, Michelle Rodriguez, Jason Statham, Dwayne Johnson

Kestus: 2h 09 min

Žanr: Action

Kinodes alates: 03.04.2015

Nähtud: 03.04.2015

Minu hinnang: 3/5

pilt solariskino.ee kodulehelt

Teatud filmid ei olegi mõeldud tõsiselt võtmiseks, vaid nähtavaid rämedaid füüsika reeglite, inimkeha omapära reeglite, loodusseaduste ja kõige loogilise eiramisi tuleb võtta kui ohverdusi, et kokku saaks klopsitud ülilahe, ülivinge, piirideta, möllu ja eluohtlikke trikke täis action gurmaanide ning autohullude (ja uuesti ja jälle suures plaanis prinkide pepude vaatamise nautlejate) maiuspala. Nii kaua kui sellise suhtumisega filmi vaadata, ei tohiks väga palju silmade pööritamist ette tulla, kuigi kiusatus on suur, kuid kui veidigi klappe silmadelt kergitada, siis tahaks vaid pead raputada, kulme tõsta ja mõhku saada, et kuidas see kõik ikkagi nii absurdne on.

Nagu eelmised kuus osa, sai ka uusilm lisa sarjas suurepäraselt hakkama pingekruttimisega ja kaasaelamist soodustava õhina tekitamisega. Noateral olemise momente oli hulganisti ning samuti topiti publik kurguni täis metsikuid manöövreid, meeletuid hüppeid, ääriveeri pääsemisi, ajuvabasid (loe: kohati naeruväärseid) kismasid. Lisades siia ka glamuursed asukohad, võimsad ja uhked autod, musklimehed ja kõvad naised, poolpaljad tibid lähivaates (iga moment kui stseen/õhkkond seda veidigi võimaldas) ning ma pean tunnistama, et raske on seda macho, beibe ja kõige ülepakutu ning ülicooli paraadi mitte nautida -- puhtalt pealiskaudsetel põhjustel loomulikult.

See on juba suhteliselt iseenesest mõistetav, et sellest filmisarjast elulähedust ja usutavat realismi oodata ei maksa, kuid kuigi see tundub utoopiline, sest latt juba niigi kõrgel, suutis seitsmes filmi mitte ainult ühe korra üle võlli minna, vaid seda lausa paarkümmend. Esiteks, kaklused olid tõesti üle napakuse piir, mul oli lausa valus neid pauke kuulata, iga kord kõlas selline kondimurdmise raksatus ning seda oma kümmekond korda ühe kähmluse käigus. See heli heliks, kuid kõige hullem mis nende tümitamiste tagajärjel juhtus oli see, et võib-olla mingi kriim tekkis näole, isegi riided jäid terveks ja enamjaolt puhtaks, vaatamata sellele, et pauke pandi kõigega mis käepärast, ainult kraanikaussi ma vist relvana kasutamiseks ei näinud. Elati üle isegi kokkuvarisenud maja rusude alla jäämine ja ilma suuremate vigastusteta -- see oli nii absurd juba, et ma ei saanud lihtsalt filmi ajuvabadust nautida, vaid mind hakkas see häirima. Teiseks, jah trikid olid lahedad ja situatsioonid põnevad, kuid ma ei arvanud kunagi, et miski trumpaks kuuenda filmi lõpmatut lennurada (see vist tegi paar tiiru ümber maakera), kuid "lend" alla mäge ja lõpu uutmoodi "elustamine" olid juba lihtsalt piinlikud.

Antud linateosega seoses ei saa mainimata jätta tõsiasja, et see jäi Paul Walkeri viimaseks filmiks. Ma olin väga rahul temale mõeldud tribuudile filmi lõpus ning see oli niivõrd emotsionaalselt ja maitsekalt tehtud, et mul võttis silmad märjaks ja meele härdaks. Eriti mõjus oli kõige viimane stseen, mis säras oma lihtsuses, kuid oli äärmiselt efektne ja kaunis hüvastijätt. Samuti ei jäänud mulle negatiivselt silma eriefektid tema viimaste stseenide loomisel, kuna teda enam selleks ajaks kahjuks ei olnud, vaid ma poleks vist niiväga tähelegi pannud, kui kinokaaslane poleks seda maininud. 

Veidi ka teisest näitlejatest: Positiivselt üllatas mind Kurt Russell, kes kuidagi ootamatult, kuid omapäraselt sulandus filmi, samas sellele värskust andes. Dwayne Johnson on minu jaoks tõeline purustamatu action kangelane, ta oli lihtsalt kõva mees! Jason Statham jäi aga üllatuslikult veidi lahjaks teiste musklimägede ja Paul Walkeri mälestuse kõrval, kuigi avastseen temaga oli väga võimas. 

Lemmik stseen: Brian poega lasteaeda viimas.

Lemmik tsitaat: "Naine, ma olengi abivägi!"

Kokkuvõttes: Puhas ajuvaba meelelahutus, mis on nauditav ning suurepärane kui kõikidest reaalsust eiravatest faktoritest mööda vaadata, kuid kui nad ikka tantsivad su ees paljalt vaid paberkott peas, siis kaua neid ignoreerida ei saa...