Tere kena päeva!
See nädalavahetus oli väga elamusterikas ja ühte nendest tahaks teiega jagada - nimelt käisin koos Tallinnat külastavate kaassaarlastega Ööklubis Cafe Amigo. Mul olid mõned priipääsmed ja kuna sel õhtul esines ka Ott Lepland, keda tahtsin kuulama minna, siis just sellisel põhjusel ma Amigosse sattusingi.
Koht: Ööklubi Cafe Amigo
Esinejad: Ott Lepland
Kuupäev: 18. aprill 2015
Minu hinnang: 3/5
Ma ei ole Amigos käinud umbes 15 aastat. Kuna kaks asjaolu: see, et mu külaliste sooviks oli minna klubisse, kuhu sobib minna ka vanuses 35+ ja see, et mul olid vabapääsmed Amigosse ja see, et seal esines laupäeva õhtul Ott Lepland, siis otsustasime asjaolude kokkulangevuse tõttu Amigo kasuks. Teine valik oleks olnud Üllar Jörberg Sossi klubis, aga see tuli jutuks ainult naljaga. See oleks eeldanud juba vanust 50+ ja kuna me ei kuulu just täpselt sellesse vanusegruppi, siis jäime seekord Amigo juurde.
Ott Leplandi kontserdist kirjutan eraldi postituse. Etterutatult võin öelda, et tema esinemine oli hea, aga nagu öeldud, sellest tuleb eraldi arvustus.
Jõudsime kohale kesköö ajal ja siis käis pidu juba täie hooga. Tantsupõrand oli täis, inimesi tuli kogu aeg juurde. Tegime tiiru klubile peale, Leidsime ühe baaridest, kus oli vähem rahvast, sümpaatne baarman ja asusime joogivaliku juurde. Mis puutub jookide ja kokteilide valikusse, siis oli see tavalises kesklinna hinnaklassis ja valik oli keskpärane. Kõik standartsed joogid, mida enamustes teistes kesklinna klubides saada on. Küll aega ei seganud see Amigo külastajaid.
Teenindus oli äärmiselt meeldiv. Meid teenindanud baarman oli kahtlemata hea suhtleja, viisakas, ei kartnud silmsidet ja ka kerge flirt naisklientidega ei olnud talle võõras. Peale selle, enne kui õhtu oli lõppenud, oli ta meie silmis teeninud veel lisapunkte kuna meie ühisel otsusel, oli tema kõige kenam meesterahvas klubis. Seda me talle muidugi ei öelnud, aga hiljem, vaadeldes klubis olevat publikut, siis kahtlemata tegi meid teenindanud baarmen teistele meesisenditele silmad ette. Aga eks see ongi ju tema töö.
Esimesed joogid degusteeritud, suundusime tantsupõrandale, sest eks selleks me ju olimegi klubisse tulnud. Tantsupõrand on Amigos suhteliselt väike ja kui klubis on palju rahvast nagu ka antud õhtul oli, siis võib kindel olla, et tantsupõrandal tantsimine on üks paras nügimine. Eriti veel, kui mõni kodanik on kaotanud ka pisema koordinatsioonitaju ja enam jalgadel hästi ei püsi.
Muusika oli hea. Vähemalt ma usun, et need inimesed, kellele meeldib 90ndate aastate klubi- ja tantsumuusika, olid väga rahul. Muusika järgi sai ka hinnata, mis vanuses inimesed klubis olid, sest välimus võib ju petlik olla. Need, kes olid vanuses 30+ laulsid muusikale täiel rinnal kaasa ja näha oli, et nad nautisid seda täiel rinnal. On ju tore, kui sind viiakse aastaid tagasi ja lastakse tantsides meenutada vanu häid aegasid. Muidugi, mängiti ma päris uut muusikat, aga üldjoontes oli tegemist vanemate hittidega. Allakirjutanule muusika väga meeldis, aga siis kui DJ pani peale laulud "Mandoliinid öös", siis pani ikka muhelema küll. Tüüpilisest klubimuusikast oli asi kaugel, aga 90ndate hitid tõmbasid rahva kenasti kaasa ja käima ja sobis klubis olevale vanuserühmale. Mina siis kaasaarvatud.
Kui esimesed tantsud tehtud, suundusin üle vaatama Amigo suitsuruumi. Ehkki kell polnud veel öösel üks, oli suitsuruum hall. Ventilatsioon oli kehv, õhku üldse ei olnud ja mida hilisemaks öötunnid läksid, seda hullem seal oli viibida. Ventilatsioon oli alla igasugust arvestust.
Kui nüüd rahvast rääkida, siis oli klientuuri seas igasuguseid inimesi: peamiselt soomlasi, mis ei ole üllatav kuna tundus, et paljud hotellikülalised olid otsustanud just hotelli allolevas Amigos oma õhtut veeta ja kohal oli ka arvestatav hulk kaasmaalasi. Mis mind ühest küljest üllatas ja mis mulle teisest küljest meeldis oli see, et rõivastusstiil oli suhteliselt vaba. Uksel ei olnud tugevat nägude ja riiete kontrolli, mis tähendas, et teksapüks, toss ja t-särk olid igatepidi esindatud. See oli segunenud siis ülikondade, kleitide ja kontsakingadega.
Mis hakkas mulle veel silma ja erines paljudest teistest kohtadest, kus olen hilisõhtuid veetnud, oli ilma igasuguste piirideta tunnete väljendamine: küll sattus meie lauda paar, kes suudles 15 minutit järjest non-stop laskmata ennast meie kohalolekust segada. Või siis tugevalt üle keskea paar, kes pidid üksteist laua taga kirglikult peaaegu, et maha murdma. Jah, ega armastus ja kirg ei anna häbeneda ja eks vana hobu tahab ka kaeru, aga vahepeal tekkis küll mõte, et kulla inimesed, minge võtke omale hotellituba! Huvitav oli kõigele vaatamata ja nalja sai ka palju.
Kokkuvõtvalt:
Amigo eelised - mitu baari, proffesionaalsed baarmanid, DJ ja muusikavalik, palju istumiskohti jalgade puhkamiseks, piisav hulk bokse, kus lõõgastuda, asukoht, külaliste vanus
Amigo miinused - halb ventilatsioon suitsuruumis, kehv laudade koristamine tühjadest pudelitest ja klaasidest, väike tantsupõrand.
Peatse kohtumiseni!
See nädalavahetus oli väga elamusterikas ja ühte nendest tahaks teiega jagada - nimelt käisin koos Tallinnat külastavate kaassaarlastega Ööklubis Cafe Amigo. Mul olid mõned priipääsmed ja kuna sel õhtul esines ka Ott Lepland, keda tahtsin kuulama minna, siis just sellisel põhjusel ma Amigosse sattusingi.
Koht: Ööklubi Cafe Amigo
Esinejad: Ott Lepland
Kuupäev: 18. aprill 2015
Minu hinnang: 3/5
Ma ei ole Amigos käinud umbes 15 aastat. Kuna kaks asjaolu: see, et mu külaliste sooviks oli minna klubisse, kuhu sobib minna ka vanuses 35+ ja see, et mul olid vabapääsmed Amigosse ja see, et seal esines laupäeva õhtul Ott Lepland, siis otsustasime asjaolude kokkulangevuse tõttu Amigo kasuks. Teine valik oleks olnud Üllar Jörberg Sossi klubis, aga see tuli jutuks ainult naljaga. See oleks eeldanud juba vanust 50+ ja kuna me ei kuulu just täpselt sellesse vanusegruppi, siis jäime seekord Amigo juurde.
Ott Leplandi kontserdist kirjutan eraldi postituse. Etterutatult võin öelda, et tema esinemine oli hea, aga nagu öeldud, sellest tuleb eraldi arvustus.
Jõudsime kohale kesköö ajal ja siis käis pidu juba täie hooga. Tantsupõrand oli täis, inimesi tuli kogu aeg juurde. Tegime tiiru klubile peale, Leidsime ühe baaridest, kus oli vähem rahvast, sümpaatne baarman ja asusime joogivaliku juurde. Mis puutub jookide ja kokteilide valikusse, siis oli see tavalises kesklinna hinnaklassis ja valik oli keskpärane. Kõik standartsed joogid, mida enamustes teistes kesklinna klubides saada on. Küll aega ei seganud see Amigo külastajaid.
Teenindus oli äärmiselt meeldiv. Meid teenindanud baarman oli kahtlemata hea suhtleja, viisakas, ei kartnud silmsidet ja ka kerge flirt naisklientidega ei olnud talle võõras. Peale selle, enne kui õhtu oli lõppenud, oli ta meie silmis teeninud veel lisapunkte kuna meie ühisel otsusel, oli tema kõige kenam meesterahvas klubis. Seda me talle muidugi ei öelnud, aga hiljem, vaadeldes klubis olevat publikut, siis kahtlemata tegi meid teenindanud baarmen teistele meesisenditele silmad ette. Aga eks see ongi ju tema töö.
Esimesed joogid degusteeritud, suundusime tantsupõrandale, sest eks selleks me ju olimegi klubisse tulnud. Tantsupõrand on Amigos suhteliselt väike ja kui klubis on palju rahvast nagu ka antud õhtul oli, siis võib kindel olla, et tantsupõrandal tantsimine on üks paras nügimine. Eriti veel, kui mõni kodanik on kaotanud ka pisema koordinatsioonitaju ja enam jalgadel hästi ei püsi.
Muusika oli hea. Vähemalt ma usun, et need inimesed, kellele meeldib 90ndate aastate klubi- ja tantsumuusika, olid väga rahul. Muusika järgi sai ka hinnata, mis vanuses inimesed klubis olid, sest välimus võib ju petlik olla. Need, kes olid vanuses 30+ laulsid muusikale täiel rinnal kaasa ja näha oli, et nad nautisid seda täiel rinnal. On ju tore, kui sind viiakse aastaid tagasi ja lastakse tantsides meenutada vanu häid aegasid. Muidugi, mängiti ma päris uut muusikat, aga üldjoontes oli tegemist vanemate hittidega. Allakirjutanule muusika väga meeldis, aga siis kui DJ pani peale laulud "Mandoliinid öös", siis pani ikka muhelema küll. Tüüpilisest klubimuusikast oli asi kaugel, aga 90ndate hitid tõmbasid rahva kenasti kaasa ja käima ja sobis klubis olevale vanuserühmale. Mina siis kaasaarvatud.
Kui esimesed tantsud tehtud, suundusin üle vaatama Amigo suitsuruumi. Ehkki kell polnud veel öösel üks, oli suitsuruum hall. Ventilatsioon oli kehv, õhku üldse ei olnud ja mida hilisemaks öötunnid läksid, seda hullem seal oli viibida. Ventilatsioon oli alla igasugust arvestust.
Kui nüüd rahvast rääkida, siis oli klientuuri seas igasuguseid inimesi: peamiselt soomlasi, mis ei ole üllatav kuna tundus, et paljud hotellikülalised olid otsustanud just hotelli allolevas Amigos oma õhtut veeta ja kohal oli ka arvestatav hulk kaasmaalasi. Mis mind ühest küljest üllatas ja mis mulle teisest küljest meeldis oli see, et rõivastusstiil oli suhteliselt vaba. Uksel ei olnud tugevat nägude ja riiete kontrolli, mis tähendas, et teksapüks, toss ja t-särk olid igatepidi esindatud. See oli segunenud siis ülikondade, kleitide ja kontsakingadega.
Mis hakkas mulle veel silma ja erines paljudest teistest kohtadest, kus olen hilisõhtuid veetnud, oli ilma igasuguste piirideta tunnete väljendamine: küll sattus meie lauda paar, kes suudles 15 minutit järjest non-stop laskmata ennast meie kohalolekust segada. Või siis tugevalt üle keskea paar, kes pidid üksteist laua taga kirglikult peaaegu, et maha murdma. Jah, ega armastus ja kirg ei anna häbeneda ja eks vana hobu tahab ka kaeru, aga vahepeal tekkis küll mõte, et kulla inimesed, minge võtke omale hotellituba! Huvitav oli kõigele vaatamata ja nalja sai ka palju.
Kokkuvõtvalt:
Amigo eelised - mitu baari, proffesionaalsed baarmanid, DJ ja muusikavalik, palju istumiskohti jalgade puhkamiseks, piisav hulk bokse, kus lõõgastuda, asukoht, külaliste vanus
Amigo miinused - halb ventilatsioon suitsuruumis, kehv laudade koristamine tühjadest pudelitest ja klaasidest, väike tantsupõrand.
Peatse kohtumiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar