kolmapäev, 26. november 2014

Etendus: "Sevilla habemeajaja" - Met Opera LIVE

Tervitus!

Veidi teistmoodi ooperi elamus.

Pealkiri: Sevilla habemeajaja (Gioachino Rossini ooper)
Teater: The Metropolitan Opera HD Live Coca-Cola Plazas
Kestus: 3h 25 min
Millal nähtud: 22.11.2014
Minu hinnang: 4.5/5

Seekord sai esimest korda külastatud Coca-Cola Plaza pakutavat võimalust kogeda Metropolitan Opera ooperi ülekannet suurel kinoekraanil. Ning vaatamata sellele, et see hakkas hiljem kui olen harjunud (ja kestis üle kolme tunni) ja minu kõrval olev isik magas õndsat und oma norskamise saatel, siis oli tegu ääretult positiivse kogemusega.


pilt superkinod.ee kodulehelt

Üritusest:

Ülekanne toimus Coca-Cola Plaza suurimas saalis, millest pea kolmveerand oli välja müüdud, mis mind mõneti üllatas, sest esiteks, eesti keelset teksti ei olnud ju kuskil ning ekraanil olid ainult inglise keelsed subtiitrid. Kõigil oli loomulikult võimalus võtta detailsed sisukirjeldused nii eesti kui vene keeles saali ukse tagant, kuid ilma otsetõlketa ei pruugi kõik nüansid kohale jõuda. Samas aga on tegu ju ikkagi ooperiga ehk muusika on keskpunktis ning ega laval toimuv nüüd nii keeruline aru saada või tuletada ei olnud, et kogu itaalia keelsest tekstist subtiitrite abiga aru pidid saama. Teiseks, on klassika nagu ooper ja ballett, vähemalt nii palju kui mina tähele olen pannud, rohkem vanemate inimeste lõbu ning kui seda tullakse nautima rohkem noortepäraseks lõbuks peetud kinno, siis ma ei arvanud, et inimesed nii entusiastlikud ning vastuvõtvad on. Publik üllatas mind selles suhtes, kuid kui inimesi vaadata, siis oli ilmselges ülekaalus taas vanemad inimesed ning noori oli suhteliselt vähe.

Kõige värvikam tähelepanek õhtust hõlmas riietust, sest osad inimesed lähtusid ilmselgelt sellest, et tulevad ikkagi ooperit vaatama ning riietus oli vastav – elegantne kleit, kontsakingad, pintsakud jne, teine osa aga lähtus rohkem sellest, et asukohaks oli ikkagi kino ning tegu ei olnud etendusega, mis toimus selles samas saalis, seega oli riietus ka selle järgi – teksad, pusad, T-särgid ning muu kodune.

Peab mainima ka, et kahtlemata oli kõvasti mugavam nautida etendust kino istetelt, sest need on nagu mini tugitoolid, mõnus oli ennast õdusalt sinna sisse seada ja lasta enda meelt lahutada.

Metropolitan Opera teeb ülekandeid Coca-Cola Plazas juba seitsmendat aastat ning kogu ettekanne ning seda ümbritsev on väga professionaalne nii kino kui loojate poolt. Ekraanil pidevalt toimub midagi. Enne etendust on näha slaide hakkava etenduse lauljatest ja informeerivaid tekste nende repertuaarist, näha ülekannet etenduse lähte ooperisaali tegevusest ja jälgida kogu siginat-saginat, mis on vahetult enne algust, kui kõik otsivad oma kohtasid ning vestlevad omavahel. Samuti meeldis mulle kuidas loeti minuteid, mis jäänud etenduse alguseni, sest see ei alanud just täpselt 20.00 või piletil märgitud 19.55. Vaheajal oli aga võimalik näha intervjuusid lauljatega, proovi tulevasest etendusest, mis tuleb ülekandmisele ning üldist infot ja publiku ette toodi välja isegi päris eesel, kes mitmetes etendustes kaasa löönud ning intervjueeriti tema dresseerijat.

Etendusest:

Antud etenduses oli tegemist koomilise ooperiga ehk siis ei sure keegi ooperitele omaselt lõpus ning kogu tegevus ei piirdu suurema või väiksema tragöödiaga. Just vastupidi, ootamas on õnnelik lõpp ning sellele eelneb palju segadust, totraid olukord, kavalaid plaane, naljakaid momente, koomilisi maskeeringuid ning ringi jooksmist. Tegu on väga lõbusa ning kohati totralt naljaka ooperiga, mis garanteerib hea tuju ning hea muusika.

Krahv Almaviva on täiesti sissevõetud Rosinast, rikka arsti Bartolo eeskostealusest. Viimane aga limpsib ka keelt kena neiu suhtles, tahab teda naiseks võtta ning hoiab Rosinat majas luku taga, et tollel kellegagi kokkupuudet ei oleks ja neiu täiesti tema kontrolli all oleks. Almaviva aga ei ole selles võtluses üksinda, ta kaasab appi kavala ning tegusa habemeajaja Figaro, kes püüab armastajapaari vaatamata kõigile takistustele kuidagi kokku viia ning püüab hoolitseda selle eest, et mäng üle tema pea ei tõuse. Pole vaja mainida, et järgneb üks paras tohuvabaohu.

Eriti naljakad stseenid: Almaviva on maskeerunud vaimulikuks ning suudab isegi Bartolole närvidele käima hakata. Krahv ja Rosina püüavad Bartolo valvsa pilgu all kuidagi kirja ühelt teisele anda. Basilio ähvardamine - kas püstol või sõrmus.

Oh, see Figaro enesetutvustuse aaria! Ma tean seda meloodiat ja kohati isegi sõnu nii selgelt ja pea kogu ulatuses, kuid ei ole väga kindel kuidas ja kustkohast see nii pähe on jäänud. Eks see vast kuskil multifilmides, paroodiatena, filmides jne kasutusel on olnud, minule teadmata, et see pärineb tegelikult antud ooperist. Nii kihvt oli seda aga tema õiges kontekstis kord ära kuulata. Mul oli kohe selline õhinas tunne kui see algas, näiteks nagu siis kui mõnel kontserdil hakkab sinu lemmik laul, mida pidevalt kuulad arvutist järjest kakskümmend korda.

Minu lemmik tegelane oli kahtlemata Figaro. Teda kehastav Christopher Maltman oli kui rusikas silmaauku selles rollis, ta oli sellise suslikliku nirgi näoga, kaval ning kõiketeadja irve pidevalt ees. Tegelane lauljaga koostööl oli vaimukas ning ääretult sümpaatne. Rosinana üles astuv Isabel Leonard oli ka suurepärane, selline kelmikas, asjalik, julge, säraga silmis ning vaimukas, lisaks veel ka väga kaunis. Ka Almavivat mängiv Lawrence Brownlee oli andekas ja kahtlemata osav, aga ta oli liiga lühike ja ma ei suutnud teda krahvina tänu sellele üldse tõsiselt võtta. Ma tean, et see on väga pealiskaudne minust aga ta oli vist isegi lühem kui Rosina ja see häiris.

Lavakujundus oli suhteliselt minimalistlik, kuid päikeseline ning kollakates toonides, ning hästi palju kasutati uksi mida sai ringi liigutada, et luua erinevaid ruume, majaseinu jne. Kuigi ma ei saanud ise kohapeal nautida, oli huvitav lahendus, et lava oli paigutatud orkestri ümber ning riba sellest käis otse publiku eest läbi. Selline lahendus ei ole just tüüpiline antud žanrile, kuid tõi laval toimuva vaatajatele lähemale.

Kokkuvõttes: Selline kerge, lõbus, mänglev ning üdini meelelahutuslik ooper koos suurepärase esituse ning esitajatega. Kindlasti lähen veelkord antud sarja ülekandeid vaatama!

Liis 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar