Kino: "Tähtedevaheline"

Tervitus!

Seekord lühike ülevaade filmist, mida juba mõnda aega tagasi nägin, aga pole lihtsalt olnud aega selle kohta kirjutada. Samas aga kirjutavad vist hetkel kõik filmisõbrad sellest, seega ei hakka ma põhjalikult sel teemal peatuma.

Pealkiri: Tähtedevaheline

Originaalpealkiri: Interstellar

Režišöör: Christopher Nolan

Näitlejad: Matthew McConaughey, Anne Hathaway, Jessica Chastain, Michael Caine

Kestus: 2h 49 min

Žanr: Ulme, mystery

Kinodes alates: 07.11.2014

Nähtud: 08.11.2014

Minu hinnang: 4/5

pilt Solariskino kodulehelt

Esimese asjana, mida ma kodus pärast filmi nägemist tegin oli minna imdb.com Interstellar foorumisse ja püüda leida vastuseid mitmetele aukudele ning segadustele, mis mul vaatamise jooksul tekkinud oli. Üllatavalt, ei olnud ma kaugeltki ainuke kellest mõni teema või seletus üle pea oli lennanud. Õnneks on seal foorumis ka piisavalt neid, kes sellistele nagu mina kõik puust ette ja punaseks teevad. Peale selle lugesin sealt ka põnevaid teooriaid üleüldse filmi sisu ja võimalike tõlgenduste kohta, mis rikastasid filmikogemust veelgi. Ütlen aga ka kohe, et ei hakka lahkama nii väga filmi sisu, teooriaid, teaduslikku poolt ning kõike keerukat, sest ma arvan, et ole piisavalt kõrgel tasemel, et seda edukalt teha.

Antud film ei sobi just väga kergeks meelelahuseks. Mitte ainult ei kesta see pea kolm tundi, vaid sa pead ka pidevalt kaasa mõtlema ning jälgima, sest muidu võid reelt maha prantsatada. Küll räägitakse gravitatsiooni teooriatest, mustade aukude olemusest, ajaparadoksidest, 3D-5D dimensioonidest jne ning kuigi oli selgelt tunda, et filmis olevad tippteadlased ja omaala spetsialistid rääkisid enamus juttu väga algeliselt ning nämmutades just publiku jaoks, pidi kohati veidi mõtisklema, et kõik täpid ühendada ning seosed luua.

Filmi sisust: Maa on muutumas elamiskõlbmatuks ning see vähene, mis on järel NASA-st on avastanud võimaluse kuidas inimkonda päästa, sest järgmisel põlvkonnal Maal enam elu ei ole. Cooper (Matthew McConaughey) on endine piloot, kes ootamatult saatuse tahtel liitub missiooniga päästa inimkond. Selleks peab ta aga jätma maha oma kodu, pere ja armastatud tütre, kellega ta on väga lähedane. Reis viib Cooperi ja teised teadlased tundmatutesse maailmadesse ning eluohtlikesse olukordadesse, kus aeg on sõna otseses mõttes kõige suurem vaenlane. Missiooni tulemused on väga ootamatud ning üllatavad.

Tegemist on väga emotsionaalse filmiga, kuigi see ei pruugi seda nägemata nii tunduda, ning kogu tegevus keerleb Cooperi ja tema tütre Murph'i isa-tütre side ümber. Nende suhe oli kogu tegevuse võtmeks. Vaatamata sellele, et film oli suhteliselt inimesekeskne, siis mulle kuidagi kumas läbi kliinilisus ja sunnitus selles aspektis. Kokkupandud ja esitletud oldi suurepäraselt ja meisterlikult, aga just see oligi probleem, liiga perfektne ning seega külm tundus kohati. Siiski, mul kiskus film mitmel korral ikka pisarad välja ning vast see on tõestus, et külm või mitte, aga emotsioonid jõudsid mingil määral ikka publikuni. Eriti efektne oli stseen, kus Cooper vaatas videosalvestisi oma perelt, keda ta polnud aastaid näinud ning selle asemel, et pilt keskenduks videole, on kogu tähelepanu Cooperi näol ning tunnetel, mida nähtu temas tekitab ning kogu see emotsioonide mäng tema ilmetega oli võimas.

Kindlasti soovitan antud filmi kinos ära näha, sest vaid siis saab kogu visuaalset maiuspala täisväärtuslikult nautida ning saada elamuse just nii nagu ta peaks vastu võetud olema. Siinkohal pean mainima ka muusikat, mis oli suursugune ning võimas ning kohati kentsakalt mittesobiv ja tundus suurem ning dramaatilisem kui stseenid ise, kuid lõppkokkuvõttes oli täpselt õige ning ideaalne.

Natuke negatiivset: Filmi alguses on samm suhteliselt aeglane, midagi väga märkimisväärset ei juhtu (vähemalt mida vaataja aduks, et on tähtis) ning läks oma tunnike, et film käima läheks, saaks nähtusse sisse elada ning ekraanil toimuv põnevaks muutuks. Samuti häirisid mind veidi poolikud teemad ning mitte adekvaatsed vastused/seletused. Näiteks, ma ei saanudki aru, mis oli konkreetne põhjus miks elu Maal alla käis, jah, räägiti tolmust, viljahaigustest jne, kuid sellele teemale ei keskendatud üldse ning seega jäi samuti arusaamatuks miks ei suutnud tipptasemel teadus ja tehnika neid probleeme lahendada aidata.

Lemmik tsitaat: "Ainuke asi, mis ületab aega ja ruumi on armastus."

Lemmik stseen: Suur laine - see oli isegi turvalises kinos veidi kõhe.

Kokkuvõttes: Tegemist on kindlasti igast aspektist kvaliteetse filmiga ning tegelikult oli sisu ja teaduslik pool väga põnev. Mulle oli väga sümpaatne ka filmi lõpp, mida ma sellises toonis kohe üldse ei oodanud. Siiski, tegu on veidi liiga ambitsioonika, perfektse ning viimse detailini viimistletud filmiga ning see mõjus kohati jahedana ning inimkaugena.

Liis