Tervitus!
Siit tuleb blogi esimene stand up etenduse ülevaade.
Stand up: Comedy Estonia - "Esimene eesti keeles!"
Millal nähtud: 13.03.2015
Minu hinnang: 5/5
 |
| pilt piletilevi.ee kodulehelt |
Olen aastate jooksul päris mitut Comedy Estonia üritust nautimas käinud ning kuigi naljatajate tase on kõikuv vastavalt esinejatele, olen iga kord südamest naernud ning nähtut igati kordaminekuks pidanud. Tõeline naeru massipsühhoos toimub alati ning seega isegi kui naljad ei pruugi klappivat just minu huumorimeelega, itsitan ainuüksi selle efekti pärast, mida etendus publikus tekitab. Ning naer on ju alati terviseks ning tõeline stressirohi! Olen ka ülimalt tänulik, et neid üritusi ikka ja jälle korraldatakse. Seda just sellepärast, et on võimalus kaeda välismaa koomikuid ning paistab, et ma ei ole kaugeltki ainus, sest minu teada on kõik korrad alati väljamüüdud ning publik tuleb järjekindlalt tagasi rohkema järele, mida esmapilgul ei eeldakski, arvestades eestlaste külma, tuima ja vähevaimuka olemuse kuulsust. Näiteks seekord minu kõrval istunud mees igatahes nautis täiel rinnal ja naeris kõige ja kõigi üle, peale selle oli tal selline eriti jõuline ja vali naer, nii et isegi kui mina kohe ei naernud siis ehmatas tema mind seda tegema koheselt.
Pean tunnistama, et läksin esimest eesti keelset etendust vaatama väikese eelarvamusega, et kas meil endil siin väikses riigis tõesti leidub üks või siis antud shows lausa seitse tasemel koomikut, kes suudavad varasemate välisnaerutajatega võistelda, mind südamest lõkerdama ning ka ülejäänud publiku naerust huilgama panna. Mul on nüüd veidi piinlik, sest mõtlen, et kuidas ma võisin selles üldse kahelda. Show oli nimelt äge, tempokas, sisutihe ja ennekõike tõeliselt vaimukas, viimase tegi eriti mahlakaks ja nauditavaks fakt, et äratundmisrõõmu oli hulganisti -- ikkagi kaasmaalased olid seekord laval, kes rääkisid kilde ja lugusid, mis olid sisult familiaarsed, oma inimeste kohta ja kontekst oli igati tuttav.
Ühe nurinana tooks välja ajakava mitte järgimise. Kõrvalekaldumine ei olnud massiivne, kuid ma olen alati väga nõudlik lubatu ja tegeliku ajalise täpsuse suhtes. Iseenesest on see pea olematu vingumine ning teised seda vast ei märganudki.
Stewart Johnson: Etenduse MC'd olen varem mitmeid kordi juba laval näinud, kas siis varasemates Comedy Estonia showdes või näiteks ka oma firma talvepeol. Huumor keskendus ennekõike välismaalase kogemustele ja juhtumistele Eestis, mida on päris lõbus sellise kõrvaltvaataja pilgu läbi kuulata. Mis aga mulle enim muljet avaldas oli tõsiasi, et Stuart on niivõrd suurepäraselt ära õppinud eesti keele. Mul ei olnud aimugi, et ta sõnagi seda räägib, vähemalt ei ole varasemates etendustes see kuidagi välja tulnud ning mul jääb öelda vaid: Great job!
Karl-Alari Varma: On vähe midagi sümpaatsemat kui inimene, kes suudab enda üle nalja heita ning ilma igasuguste kompleksideta enda puudusi huumoriks keerata. Ole sa kasvõi Quasimodo koledam kaksikvend või kõige ihaldatuim ilueedi, see oskus tuleb alati kasuks ja muudab inimeste muljet sinust -- vähemalt minu meelest. Karl-Alari oli lahe, loomulik ja kahe jalaga maas olevat tunduv koomik, kes tegi muu hulgas kilde selle üle kuidas ta on vallaline, ei saa naisi, ei ole just kõige saledam jne. Teine peamine osa tema repertuaarist keskendus Lasnamäe naljadele ning kui aus olla siis, olles ise antud linnaosa elanik, mingi hetk hakkas mind ära tüütama Lasnamäe huumor (loe: mõnitamine). Jah, me kõik teame ta puudusi, kuid pigem nõme ja tülikas on juba, sest Lasnamäe on otsekui külatola -- lombakas, natuke ullike, kõigile lükata ja tõmmata, kuid kaua sa ikka teist pahatahtlikult pilkad. Seekord aga ei olnud mul sellist silmade pööritamise tahtmist, sest kuigi taas naerdakse nagu maasolija üle, naersin ma südamest kaasa ja tõesti lõbusad ja isegi originaalsed tähelepanekud ning lood jõudsid minu ette. Eraldi toon välja ka McDonaldsi killu, mis mulle eriti meelde jäi.
Tigran Gevorkjan: Pere on alati viljakas pind kustkohast huumorit ammutada ning kui sa oled veel temperamentsest ja meile ikkagi eksootilisest lõunamaade juurtega Armeenia perest, kes pesitseb kuskil väikses Eesti linnakeses, siis on naer garanteeritud. Populaarne tegelane peresaagas oli isa, kes sai mitme pirniga hakkama, eeldatavasti täiesti tahtmatult. Tegu oli ka pere pesamunaga, mis omakorda pakkus paar lustakat lugu. Kuid kõik ei piirdunud vaid lähedastega, sest veel meeldisid mulle ka Tallinn versus Paide võrdlused ning loomulikult "Welcome to Estonia" lugu. Tigran ise tundus selline veidi muhedalt ninatark, tähelepanelik ning selline lõbusalt allajääja, kuid chill.
Elen Veenpere: Õhtu ainuke naine, kes minu poolehoiu oma tabavate lapsesaamise kildudega võitis, oli sellise kuiva, otsekohese ning sarkastilise huumoriga. Naljade teemad varieerusid, kuigi ka siin oli isa üks mitme nalja alus, ning midagi oli nii siit kui sealt. Selline vaoshoitud, konkreetne ja tabav vaimukuste esitus tundus otsekui tema filmamärk olevat. Kuuldavasti sirutab Elen tiibu juba ka Londoni stand up keskkonnas ning olen kindel, et tema oskus lugusid rääkida just nii nagu asjad on ilma liigse emotsiooni, liialdamise või ilustamata ongi just see tema tugevus.
Ardo Asperk: Tuligi ära, esimene koomik, kes keskendus suuresti Eesti lõbusale poliitikamaastikule ning vastu päid ja jalgu said kõik suuremad tegijad. Pean tunnistama, et mulle väga see suund meeldis, sest aitab ülistamisest, olukorrast tuleb rääkida otsekoheselt ja kus viga näed laita siis tule ja... naerame koos ja näeme tõde! Populaarne poksikott oli Taavi Rõivas ning tögada sai ta ikka omajagu. Vaatamata erakonna populaarsusele (vähemalt valimistel) oli ilmselge, et rahvale läksid need killud ülimalt edukalt peale. Loomulikult olid tasemel ka Tapa naljad, sest peale Tallinna on Eestis paljudele üllatuslikult ka teisi linnu, kus samamoodi keeb elu ja humoorikaid seiku on hulganisti.
Mikael Meema: Laval oli vana rahu ise ning naljade kohati selline ülirahulik ja positiivses mõttes monotoonne esitus, nagu koomik oleks oma paari sõbra seltsis mitte massi eest, mõjus värskelt ning samas andis kildudele vunki. Sisu ning esituse vahel oli aga suur kontrast, sest pealtnäha relax ja chill vend rääkis kohati, vähemalt minu arvates, selliseid veidi nilbemaid nalju. Seks ei olnud teema millest diskreetselt kõrvale hoiduda või mida ilustada vaid noh... nii kuidas on, nii on ja sinna koledamale poolele ikka.
Daniel Veinbergs: Nii noor ja juba nii terav, tähelepanelik, julge ja vaimukas! Ta tõi lavale sõõmu nooruslikust ja oli sellise kihvtilt krutskimehe õhkkonnaga. Taaskord saadi inspiratsiooni perest ja muudest igapäevastest ja tavalistest teemadest ja olukordadest. Tema oli ka esimene õhtul, kes pikemalt gay teemal peatus ja sellega seoses mõned naljad pildus, kusjuures viimased olid tõeliselt humoorikad ja ma arvan, et isegi mitte kõige ülitundlikum ei tohiks neid pahatahtlikutena võtta. Eraldi tooksin välja salasigarettide killu, mis mul lausa pisarad välja kiskus, sest vat see oli alles hea tähelepanek ja tõlgendus.
Sander Õigus: Kahtlemata oli ta kõige laiema ampluaaga koomik õhtul, sest teemad varieerusid nii tööst kokana, kui elust Tallinnas jne. Oli ka selgelt näha, et kogemust oli Sanderil hulganisti laval nalja viskamises, sest tunda oli enesekindlust, mugavust teiste eest olemises ning sellise vana tegija muljet. Kava oli põhjalik ja killupagas paistis väga sügav olevat. Suurepärane punkt positiivsust ja stressirohtu täis õhtule.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar