Kino: "Isamees"

Tervitus!

Ülevaade kinorindelt!

Pealkiri: Isamees

Originaalpealkiri: The Wedding Ringer

Režišöör: Jeremy Garelick

Näitlejad: Kevin Hart, Josh Gad, Kaley Cuoco-Sweeting, Olivia Thirlby

Kestus: 1h 41 min

Žanr: Komöödia

Kinodes alates: 16.01.2015

Nähtud: 17.01.2015

Minu hinnang: 4/5

pilt solariskino.ee kodulehelt

No mida ikka oodata totrast, ropust, jalaga tagumikku naljadega meestele suunatud komöödiast? Ikka just sedasama ootadki ja suure tõenäosusega saadki. Vahetevahel juhtub aga nii, et kas tähtede seis on õige või midagi on valesti läinud (loe: kogemata hästi läinud) ning välja tuleb tegelikult päris lõbus, vaimukas ja nauditav film. Otse loomulikult ei ole tegu kaugeltki asjaliku või isegi niiväga kiiduväärt filmiga, kuid ma ei kahetse üldsegi, et seda vaatama sai mindud ning tulemuseks oli poolteist tundi itsitamist ja hea tuju.

Mitte just kõige atraktiivsem ja suhteliselt nohiklik Doug on abiellumas naisega, keda tema sõnul temasugune mitte kunagi endale tavaolukorras ei saaks ning seega oleks väga häbiväärne kui pruut avastaks, et mehel ei ole ühtegi sõpra, kes võtaks üle isamehe kohustused. Siinkohal tulebki mängu professionaalne isamehe teenuse pakkuja Jimmy, ning õige summa eest saab tellida täit paketti, kuhu kuuluvad pulmas osalemise, kõne ja muu kõrval veel lisasõprade leidmine, poissmeeste õhtu, perega kohtumine ja teised jooksvad ülesanded. Kuigi kahe mehe suhe on puhtalt tööalane, hakkab tahes tahtmata koosveedetud aja ja igast lolluste ja äparduste üleelamisel tekkima tõeline sõprussuhet meenutav side.

Piinlikest olukordadest, ootamatutest nurjumistest, äärepealt vahelejäämistest ja äärmuslikest vahenditest antud filmis puudust küll ei olnud, samas aga ei ületanud ropud naljad taluvuse piiri ja ei muutunud vastikuks või üleliialdatuks, välja arvatud stseen koeraga, mis oli mulle päris ebamugav. Muidugi oli filmis piisavalt klišeesid ja kokkuvõttes ei olnud tegu üldse mitte originaalse sisuga, kuid vaatamata kõigele olid naljad sundimatud, loomulikud, lihtsad ja ajasid siiralt naerma, ükskõik kui poliitiliselt ebakorrektsed, arulagedad ja napakad nad siis lõpuks ei olnud.

Mulle meeldis filmi juures, ka selle südamlik alatoon, mida kohati oli raske kogu lolluste ja tobeduste juures märgata. Rõhk oli aga ilmselgelt Jimmy ja Doug'i areneval sõprusel ning selle loomulikku ja vaevatut kulgemist oli tore jälgida. Samas aga jäi mulle veidi arusaamatuks miks just viimane Jimmy suhtumist lähedastesse inimestesse muutma pani, sest vaatamata sellele, et Doug oli heatahtlik luuser, ma ei usu, et kõikide teiste peiude seast, kelle heaks Jimmy oli töötanud, ei leidunud kedagi kellega ta suurepäraselt läbi oleks saanud. Tegelastena olid mõlemad suhteliselt sümpaatsed ning neile oli kerge kaasa elada. Kevin Hart Jimmy'na (võis siis Bic Mitchum'ina - nimi mille Doug välja mõtles) oli vaimukas, lojaalne, soe ja äärmiselt andeks oma alal päästes hädas peigmehi ning kuigi Doug'i kehastav Josh Gad oli veidi puine ja igav, moodustasid mõlemad koos vaimustava team'i ning koostöö laabus libedalt.

Teistest tegelastest jäi väga eredalt meelde latiinost pulmakorraldaja, kellega seoses oli üks väga ootamatu, kuid lõbus üllatus filmil varuks. Samuti oli Jimmy poolt kokku aetud Doug'i uute sõprade bande rohkemgi kui värvikas ja humoorikas, täis igasugu kahtlaseid kujusid. "Lost" sarjast tuntud Jorge Garcia (Hurley) sai ka lõpus kultussarjale oma tsitaadiga noogutuse tehtud.

Lemmik stseen: Kui poissmeeste õhtul politsei peo auto kinni peab.

Lemmik tsitaat: "Miks Põhja-Dakotast?" - "Kas sa tead kedagi Põhja-Dakotast?"

Kokkuvõttes: Kui tahad oma aju ja mured kino ukse taha jätta ja lihtsalt lõkerdada ning isegi mitte piinlikust tunda, et selliste nõmeduste üle naerad, siis on see film just õige valik. Midagi kustumatut, asjalikku, mõtlemapanevat, originaalset sellest filmist oodata ei maksa.