Tervitus!
Sattusin vaatama ühte animafilmi, mille ametlik esilinastus on alles jaanuari lõpus aga mõned korda näidatakse seda ka nüüd.
Originaalpealkiri: Big Hero 6
Režišöör: Don Hall ja Chris Williams
Kestus: 1h 38 min
Žanr: Animatsioon, komöödia, perefilm
Kinodes alates: 23.01.2015
Nähtud: 30.12.2014
Minu hinnang: 5/5
pilt solariskino.ee kodulehelt |
Nüüd siis jõudsid Disney animafilmid ka viimastel aastatel domineerivate superkangelaste buumi lainele. Nähes suuri tulusid antud žanri linateostel, pole ka ime ja üllatus, et selline suund on võetud. Ja kuigi see teema hakkab minu jaoks juba oma värskust, põnevust ning entusiasmi kaotama, suutis Disney ikkagi teha midagi originaalset selles kantud ja kulunud kuues. Mina igatahes nautisin seda rohkem kui ootasin ja päris pikaks ajaks jäi mulle see positiivne kogemus meeltesse.
Film räägib noorest geeniusest Hiro'st, kelle vend saab õnnetuses surma ning kelle mälestus elab edasi viimase elutöö leiutises, suures, ümaras ja õhupallimoodi robotis Baymax'is, kes on loodud tervisele suunatud kaaslaseks. Kui aga salapärane kurikael hakkab San Fansokyo's kaost tekitama, peavad Hiro, Baymax ja nende sõbrad kangelasrüüd selga tõmbama ja linna päästma ruttama.
Tegu oli äärmiselt südantsoojendava, hoogsa, lõbusa ja vaimuka filmiga. Pea kogu aeg suutis see mulle naeratuse näole manada ning seda seal ka järjepidevalt hoida. Tundus, et väga noortele lastele ei ole see film aga mõeldud, sest kui just mingeid kahtlaseid peerumoodi hääli ei tehtud, siis koomilistel kohtadel laste naeru niiväga kuulda ei olnud, nende vanemad ja teised täiskasvanud aga naersid tihti. Film aga sobib seega igatpidi viimastele toredaks, kergeks ja kihvtiks meelelahutuseks. Olin rahul ka eesti keelse dubleerimisega, see lihtsalt sobis ja tundus loomulik ning ma ei pannud tähele ka sellist õrna pobisemist, mida alati eesti dubleeringute puhul kardan, diktsioon oli selge ja õnnestunud.
Peategelase Hiro disain oli nii nunnu, ta oli selline suurte silmade, armsa laia esihammaste vahega ja mu käed kohe kibelesid tema ümaraid põskesid mudima. Peale selle oli ta julge, hakkaja, veidi ulakas ja tegelikult hea poiss ning tema sõprus Baymax'iga oli üliarmas, nad moodustasid hiilgava team'i. Stseenid, kus nad vaatavad ja hoolitsevad üksteise eest ning eriti need, kus Baymax teda lohutas ja asjalikult seletas, mis Hiro probleeme tekitab, kuidas neid lahendada ja seda ise püüdes, olid ülimalt südamlikud, kuid siiski ka koomilised. Baymax oli tahtmatult äärmiselt vaimukas ning, nagu filmis mainitud, siis üks suur, soe ja pehme vahukomm. Lisaks oli ka filmi kurikale suhteliselt põnev just eriti visuaalselt ning oma salapärase olemuse poolest, kabuki mask oli huvitav lahendus.
Mulle avaldas väga muljet San Fransokyo üldpilt ja Jaapani ning San Francisco läänemaailma sulam kogu linna disainis. See kooslus oli lausa suurepärane, näiteks, õidepuhkenud kirsipuud igal pool, Jaapani õnnekassi kujud, San Francisco silla kihvt kombinatsioon olemasolevast ning upgrade tüüpiliste Jaapani katuste näol. Seda kõike aitas eriti nautida ka veel selge, detailne ja erksate värvidega pilt, mida omakorda võimendas 3D efekt. Visuaalselt oli film oivaline.
Miinusena võin välja tuua seda, et kuidagi eriti silmapaistev oli filmitegijate poliitiline korrektsus, sest Hiro teami'is oli olemas nii mustanahaline kui valge kui jaapanlane jne.
Filmile eelnes ka üliarmas lühi multfilm koerast, tema peremehe ja toidust. Loomad on mu nõrkus ning kõik nendega seonduv suudab mu nunnumeetri lakke ajada. Samuti ka see väike lühianimafilm.
Lemmik stseen: Baymax Hiro't kallistamas ja viimase sõpradega ühendust võtmas, sest tema programm ütleb, et nii tuleb lohutada ja see aitab kurbusest üle saada.
Lemmik tsitaat: Kohe kolm! "Söök on alati teretulnud, välja arvatud siis kui see on hallitanud" ja "Karvane beebi" ja "See on mi casa, mis tähendab prantsuse keeles minu esiuks."
Kokkuvõttes: Midagi südamlikku ja lõbusat nii lastele (mitte aga väga noortele) kui ka täiskasvanutele. Selline tõeline hea tuju animafilm. Soovitan soojalt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar