Pühapäev, 6. märts 2016

Näitus: "Metsanotsu - tõeline siga" Eesti Loodusmuuseumis

Tervitus!

Seekord Loodusmuuseumist!

Näitus: Metsanotsu - tõeline siga
Asukoht: Eesti Loodusmuuseum
Hind: Pilet täiskasvanule 5 eur (tagab sissepääsu ka ülejäänud muuseumile)
Millal toimub: 05.11.2015-27.03.2016
Millal nähtud: 05.03.2016

pilt loodusmuuseum.ee kodulehelt

Olen juba ammu tahtnud külastada "Metsanotsu" näitust, sest eelmine väljapanek, "Öised tiivulised," oli meeldejääv ning äärmiselt hariv ettevõtmine. Arvestades ka seda, kui raske oli eelnev aasta üleüldse igasugu sigadele, siis on ta aasta loomaks nimetamine ning väikse toetus- ja austusavalduse näol näituse avamine vähimgi mida ette võtta. Enim mida isiklikult aga teha saan, on seda kiiduväärt ning põnevat väljapanekut külastada.

Juba kangi alt muuseumi hoovi liikudes tervitavad sead agaralt, sest läbi kõlari on värava juurde pandud kõlama loomade röhitsemised, nohistamised ning muud põnevad häälevariatsioonid ning nende tegutsemisest tulenevad helid. Kas seekord oli näitus laotatud kahte ruumi. Suuremas ruumis võis seintel leida igasugu suurendatud fotosid metssigadest, küll karjas, küll üksinda, küll lähedalt, küll kaugelt, küll kulte, küll nunnusid triibulisi põrsaid. Fotod olid tehtud küll juhuslikult loomadega kokku puutunute poolt, kui ka loodusfotograafide käe läbi, otsimas võimalus klõpsata see üks ideaalne foto elukaga kaadris. Leidus ka õnnestunuid ja omapäraseid väljavõtteid looduskaamerast. Ruumis sai nähta pilt, mis olid tõesti pilkupüüdvad.

pilt loodusmuuseum.ee kodulehelt
Samas ruumis leidus ka lahmakas kulditopis ning lähedalt uurimiseks oli paigutatud ka tavalise kodusea ja metssea koljud. Kaugel nurgas oli võimalik veidi jalga puhata ja oma looduslikus keskkonnas tegutsevaid metssigasid ekraanil videolt jälgida. Samas ruumis leidus ka informatiivne tahvel seakatkust, loomade levikust Eestis ja intelligentsitasemest. Omalegi üllatuseks avastasin, et metssead olid Eesti aladelt pea igavesti juba kadunud ning nad ilmusid siia tagasi vaid alles 1920ndatel. Sealt alates langes ja tõusis ekstreemsetes äärmustes nende arvukus ning praegune kriis on üks tõsisemaid viimaste aastakümnete hulgas.

Teises, pisemas ruumis, rullusid aga lahti metssigadega seotud kõikvõimalikud elusaladused, tuntumad ning vähemtuntumad, eeldatavad ja üllatavad faktid. Näiteks sain ma teada, et metssigadel on väga kehv nägemine ja nad näevad hästi sinist värvi, punast ning muid toone, pigem hallina; metssiga suudab teha kuskil 20 eri häälitsust, millega omavahel suhelda; metssiga raputab saba kui on närviline ning saba ei pane ta liigikaaslase kodusea moodi kunagi rõngasse; suurim tegija kultide hulgas on see, kes oma kihvaga puudel kõrgemaile triibu tõmbab.

pilt loodusmuuseum.ee kodulehelt
Väiksemas ruumis sai ka igasugu põnevaid tegevusi sigade eluga seoses järele proovida. Näiteks sai sonkida maas nagu metssiga ja tunda kuidas elukas toitu ja muud oma kärsaga mullas tunnetab -- lastele eriti meeldis selle tehisninaga maas ringi nuhkida ja tuhnida. Samuti sai tutvuda metssea eluringiga suure loosiratta moodi tahvlilt, pista pea seina sisse ja tunnetada videot vaadates, kuidas metssiga ümbrust näeb, katsuda päris kärssa, kihva, sõrga ja karvkatet ning, eriti lahe taas lastele, pugeda sisse autentsesse imitatsiooni metssigade pesitsemise urust.

Vastuse saavad ka igipõlised või siis omapärased ja ootamatud küsimused nagu: Kumba on lihtsam treenida, koera või metssiga? Kui tark on tegelikult siga? Miks on pea võimatu leida seakatkule vaktsiini? Mis kirjeldab metssigade elus number 333? Kuidas lõhnab metssiga (vihje, see ei ole ilmtingimata ebameeldiv)? Kas müüt on tõsi, et must nagu siga? Kas siga on siis räpane või puhas loom? Mis on metsseal "pintsel"? Mis teeb tema kärsast "buldooseri"?

pilt loodusmuuseum.ee kodulehelt
Ja nüüd küsimus, mis kindlasti paljude und on vaevanud, kuid millele leidub lõpuks vastus: Kui hästi mängivad sead arvutimänge? Jah, selles saate selgust!

Kokkuvõttes: Kompaktne, informatiivne ja kiiduväärt näitus ühele õnnetule liigile, kes pidanud kannatama palju vett ja vilet, eriti 2015. Loodame, et notsud toibuvad ning tõusevad tugevamatena kui kunagi varem! Loodan ka, et Loodusmuuseum kavatseb taolist traditsiooni jätkata ning järgmine näitus keskendub taas mõnele toredale liigile või siis grupile olevustele. Mina olen igatahes kindlalt kohal!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar