Sünnipäev: Liisi tuleva aasta TOP 10 oodatumat lavastust ja filmi

Tervitus!

Seekord annan ülevaate hetke oodatumatet teatrietendustest ja filmidest kinos, mida ootan tuleval blogiaastal!

TOP 5 lavastust, mida kindlasti pean nägema (ainult Tallinnas, kuna väljapoole kahjuks väga ei satu):

pilt piletilevi.ee kodulehelt

10. "Head tüdrukud lähevad taevasse" (Vanemuine) -  Eesti kirjandusklassika kangelannade tulevik laval? Jah, tahan. Tundub äärmiselt põnev.

9. "Modigliani - neetud kunstnik" (Rahvusooper Estonia) - Ma pole ammu enam ühtegi balletti näinud ning vähesed on mul veel Estonia repertuaaris nägemata. Kuna teine nüüdisajal loodud ning Estonias maailmaesilinastuse leidnud ballett "Medea" oli mu eelmise aasta lavastuste tipphetk, siis on mu ootused antud tükile suhteliselt kõrgele viidud.

8. "Väike Gavroche" (Nukuteater) - Nukuteatri "Cosette" suutis mulle ootamatult südamesse pugeda ning oma erimoodi formaadi (nukkude ja näitlejate vaheldumine) ja tagasihoidliku sügava emotsionaalsusega muljet avaldada. Kuna Gavroche on tegelane samast lähteloost, "Hüljatud," siis on mul tunne, et tegu on otsekui eel- või järg näidendiga "Cosette'ile." Peale selle, kellele siis ei meeldiks südikad, tegijad ning kõikidele kaigastele kodarates vaatamata imetlusväärsed tegelased, eriti väikesed lapsed, kes suudavad korda viia suuri tegusid.

Väike Gavroche: pilt nuku.ee kodulehelt

7. "NO51 Mu naine vihastas" (NO99) - Ebatavalised ja kohati absurdsed huumorilaksud on alati teretulnud, eriti sel juhul kui tegu on paljude poolt, nii Eestis kui isegi väljaspool meie piire, kiidetud ja tunnustust saavutanud komöödiaga.

6. "Pal-tänava poisid" (VAT Teater) - Linnateatri samadel ainetel loodud suvelavastus on siiani mu üks viimaste aastate meeldejäävamaid ning lõbusamaid (supilusikatäie pisaratega) teatrikogemusi. Kuna originaallugu ise on ka äärmiselt kaasahaarav, emotsionaalne, humoorikas, ühejalaga täiskasvanumaailmas ja teisega lapseeas ning originaalne, siis siiralt ootan VAT Teatri versiooni sellest armastatud raamatust. Lisaks, tekitab mus huvi, ning kahtlemata on nutikalt lahendatud, kuidas neli näitlejat katavad omakeskis niivõrd suure hulga tegelasi.

pilt piletilevi.ee kodulehelt

5. "Viiuldaja katusel" (Rahvusooper Estonia) - Maailmaklassika muusikalid, kui nad lõpuks ka Eestis lavale jõuavad, on mulle igatahes kohustuslik vaatamine. "Oleksin ma rikas" pala otse live'is etenduse kontekstis kuulata oleks imeline kogemus.

4. "Julia ja Romeo" (Draamateater) - Minu jaoks on "Romeo ja Julia" üks ebaromantilisemaid, ajuvabama sisuga ja minule arusaamatul põhjusel ülistatud lugu muidu geniaalse Shakespeare'i repertuaarist. Ma olen ka õnnetu, et just see tükk on niivõrd palju tähelepanu kogunud ning teised, minu silmis, miljon korda väärilisemad on teisejärgulised või suurele üldsusele tundmatud. Ma olen ka siiani veendunud, et Shakespeare tegi tünga või on inimesed ise selle näidendi romantilist aspekti valestitõlgendanud ja tegelikult tahtis autor tähelepanu viia uisapäisa armumise mõttetusele ning selle idiootsetele tagajärgedele, mitte traagika romantilisusele (palun mitte unustada, et neiuke oli vaid 13. aastane). Siiski, võib üpris valgustav ning põnev olla kuulata, läbi imekombel ellujäänud, armastajate endi tagasivaateid, mälestusi toimunust ning suhtekäiku pärast halli argipäeva kohalejõudmist.

3. "Varjuprohvet" (VAT Teater) - Indrek Hargla. Rohkem vast ei olegi vaja midagi öelda.

2. "Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus" (Linnateater) - Tükk kõlab tohutult omapäraselt -- lastenäidend täiskasvanutele -- ning kindlasti on oodata ka hulganisti naeru ja pisaraid.

Krabat: pilt piletilevi.ee kodulehelt

1. "Krabat" (Linnateater) - Mul ei ole kohe üldse edu olnud siiani selle tüki nägemisel, üks kord sain pileti aga ei saanud ootamatult minna, teine kord sain pileti aga ajasin päeva sassi ja magasin maha (ma siiani kirun ennast!) ja kolmas kord... seda ei ole veel ette tulnud ja hetkel uut piletit mul ei ole, aga teen kõik endast oleneva, et see peatselt mu käes on. Maagiline ja salapärane muinasjutt tuntud raamatu põhjal, suur nimekas trupp ja tohutu seiklus!

TOP 10 filmi, mida kindlasti pean nägema:

pilt imdb. com kodulehelt

10. "Džungliraamat" (aprill 2016) -  Diseny on hakanud usinalt oma animafilmide klassikat uuesti live versioonidena ekraanidele tooma ning pärast igati õnnestunud "Tuhkatriinut," on järgmisena ette võetud Mowgli ja tema metsloomadest sõprade seiklused. Trailer suutis mind eriti üllatada väljanägemiselt äärmiselt tõetruude loomadega, kes kõik loomulikult loodud eriefektidega.

9. "Star Trek tundmatusse" (juuli 2016) -  Endalegi suureks üllatuseks suutis mu poolehoiu ja mus suure huvi äratada uusversioon kunagisest ulmeklassika kuldseriaalist. Esimesed kaks osa olid põnevad, kaasahaaravad ning igati nauditavad, seega ei oota ma vähemat ka kolmandast.

8. "Zoolander 2" (veebruar 2016) - Oma 15 aastat liiga hilja, kuid parem hilja kui mitte kunagi. Ma ei oodanud, et esimene megatotakas film idioodist meesmodellist ja tema napakatest seiklustest niimitu aastat hiljem siiani mu tähelepanu on hoidnud ning oma geniaalsete tsitaatidega (näiteks: "Issand, sa loed mõtteid?!" "Aga miks meesmodellid?" "Ah, et info on arvuti SEES!" jne) mu meelde kaevunud, et siiralt tahan näha ka järge. Samas aga pelgan, et esimese värskus asendub seal juba kasutatud huumori taaskasutamisega uues filmis ning viimane on vaid hale vari ja moodus kuidas raha, ennast juba tõestanud filmilt, juurde kraapida.

7. "Miss Peregrine's Home for Peculiar Children" (detsember 2016) - Tuntud ja armastatud noorte raamatul põhinev seiklus- ja fantaasialugu. Alati ootan õhinaga lahedate raamatute tõlgendusi suurele ekraanile.

pilt imdb.com kodulehelt

6. "Lugude lugu" (detsember 2015) - Muinasjutud, kas täiskasvanutele või lastele, kas tuntud või vähemteatud, kas kaunid ja helged või inetud ja grotesksed -- vahet ei ole, muinasjutud viivad võluväel mu jalad alati kinosaali, ükskõik kui harva antud žanri tänapäeval ekraanidele eksib. 

5. "Pariisi Bravuuritar" (detsember 2015) - Prantslannast Borat, kes tahab saada printsessiks ja abielluda prints Harryga -- tundub vaid, et vähem silme ja kõrvu kriipivam, lisaks kõvasti vähem rõvetsemist ja nilbusi, aga loodetavasti mitte vähem humoorikam. Tegu on kindlasti absurde ning meeletult piinliku ja koomilise reaalsuse ning väljamõeldise piiril keksiva lõbusa ajuvaba meelelahutusega.

4. "Knights of the Roundtable: King Arthur" (juuli 2016) - Üks kuulsamaid legende, mille tee taasleidmine suurele ekraanile on veidi liialt pikaks veninud. Uusjutustusi teiste vaatevinklite läbi tuntud ajaloolistest seikluslugudest (või ükskõik mis lugudest) olen alati valmis kinno vaatama minema. Tänu Guy Ritchie eestvedamisele tean juba ka, et filmil saab olema hulganisti midagi millega algmaterjal varem ohtralt kokkupuutunud ei ole -- stiil.

3. "X-Men: Apocalypse" (mai 2016) - Kuigi ma ei olnud märkimisväärne antud koomiksifilmide sarja fänn enne "X-Mehed: Esimest klassi," võitis viimane mu poolehoiu, mida süvendas vaid "X-Mehed: Tulevase möödaniku päevad." Apocalypsisest ootan kahest eelmisest lähtudes aga vaimustavat kinoelamust. P.S James McAvoy ruulib!

pilt imdb.com kodulehelt

2. "Macbeth" (detsember 2015) - Vat see film näed välja ja jätab hiilgava mulje, need tumedad räpased ja punased toonid, veri, müstika, brutaalsus, julmad saatused, ahnus, tasemel näitlejad... ma olen veendunud, et antud film teeb Shakespeare'i loomingule igati au.

1. "Pride and Prejudice and Zombies" (veebruar 2016) - Ma isegi ei varja, et olen Keira Knightleyga peaosas "Uhkust ja eelarvamust" (2005) julgelt oma 50 korda näinud. Kuna aga värskusekuur on igati teretulnud, et oleks võimalik väsimatult seda aegumatut lugu veel 50 korda jõllitada, siis uusversioon on just nagu tellitud. Zombide nõks aga võimaldab uneski peast etteloetavale süžeele üllatusmomente, eripära ning muidu eelnevalt olematut actionit. Kannatamatult mõtisklen ka kas minu uus viimase aja lemmik Lily James Elizabethina, suudab Keira Knightley üle trumbata ning kas Sam Riley suudab olla vääriline Mr Darcy.