Kolmapäev, 25. november 2015

Kino: "007 SPECTRE"

Tervitus!

Ülevaade uuest Bondi filmist.


Pealkiri: 007 SPECTRE

Originaalpealkiri: Spectre
Režišöör: Sam Mendes
Kestus: 2h 28 min
Näitlejad: Daniel Craig, Léa Seydoux, Christoph Waltz, Ben Whishaw, Ralph Fiennes
Žanr: Action, seiklus
Kinodes alates: 06.11.2015
Nähtud: 20.11.2015
Minu hinnang: 2.5/5


pilt solariskino.ee kodulehelt
Hoiatus! Spoilerid!

Ma ei varjagi, et James Bondi seeria jätab mind jäiselt külmaks nagu Elsa. No ei paelu mind salapärase ja šarmantse spiooni seiklused võrgutamas naisi, joomas martinit (shaken, not stirred), laskmas hooletult kõike ja kõiki õhku (no tõesti, mulle tundub, et mõnikord on parem laste kurjamitel võita, sest Bondi hävingurada on meeletu), omades samapalju intrigeerivat iseloomu ja sümpaatiat kui Luunja kurk, aga noh, eks ta ole alfa isase etalon ning kes siis ei tahaks meestest olla Bond, James, Bond või siis naistest lasta tal ennast veidike kabistada. Täpsustuseks, mina ei taha. Kuna aga “Skyfall,” mida ootamatult vaatama eksisin, sattus olema üpris meeltlahutav, siis otsustasin võimaluse anda järjele, mis pidavat olema suurem, parem ja, loomulikult, arvestades eelmise massiivset edu, eelarve poolest kallim. Aga, et Bondike mulle valetamise eest otsa peale ei teeks, tunnistan ausalt, et tegelikult läksin oma 70% filmi vaatama hoopis Ben Whishaw pärast. Mida? Ta on ju imenunnu… ja tohutult andekas peale selle (vaatan hetkel tema miniseriaali “London Spy” – närvikõdi missugune!)

Etteruttavalt aga ütlen, et suurem ja kallim oli nähtu kohe kindlasti, aga parem – unistage edasi! Süžeeaugud, liialt äkilised või minimaalsed tegelaste ja nendevaheliste suhete arendused, läbinähtavus, punkt punktilt etteaimatav sisu, absurdsed ja kulmu kergitama panevad pöörded, detailid, asjadekäigud ning käitumised, mugavustsoonis laisklemine erinevate faktoritega seoses ja palju muud! Aga toome siis ka mõned näiteid, miks film minu arvates lõppkokkuvõttes ämbrisse astus (Ettevaatust! Spoilerid algavad nüüd!):

Monica Bellucci eesmärk oli filmis vaid oma viis minutit figureerida ja seda ainult Bondi linade soojendajana. Selline aegumatu kaunitar on rohkemat väärt. Ta oli otsekui lisatud ainult selleks, et Bond saaks lõpuks linnukese kirja.

Alakasutatud oli ka Christoph Waltz, kes nagu oli ja ei olnud ka. Hiilgav valik kurjamiks, kuid tal ei võimaldatud potentsiaali täita ning kuidagi poolküpsetatuks jäi etteaste, mis iseenesest oli suurepärane, kuid liialt üürike, et auru sisse saada.

Kes võtab kõrbesse kaasa smokingu ja glamuurse õhtukleidi!?

Kas keegi seletaks mulle miks piinamisriist ei toiminud? Kui sulle ikka ajusse mingi megadrelliga auk puuritakse, mitu korda veel, ja räägitakse selgelt konkreetsetest tagajärgedest, siis ei mahu mulle pähe kuidas superbond krapsakalt üles hüppab, kõik õhku laseb ja, nagu boss, minema kõnnib?! 

Kuskohast ta selle lennuki üldse leidis ja miks ta arvas, et sellega tagaajamist teha mööda lumiseid mägesid on geniaalne idee?!

Nagu tavaliselt, tundus mulle, et maju lasti õhku, autosid sõideti sodiks ja üldse meeletut kaost tekitati ainult hävitamise ja lõhkumise eesmärgiga. Linnad peaksid bondialarmi tegema, et kui keegi näeb teda, siis võib arvestada sellega, ümbruskond variseb peatselt kokku ja algab Armageddon.

Kas tõesti leidus keegi, kes ei arvanud kohe esimesel kohtumisel, et C on kurjami käpa all ja ülikahtlane tüüp?!

Léa Seydoux on minu meelest eripäraselt, kuid võrratult kaunis naine (eriti 2014 aasta "Kaunitar ja koletis" filmis, kus teda esimest korda ekraanil nägin), kuid antud filmis oli ta mingi suvaline värvitu, maitsetu ja vormitu järjekordne bonditüdruk -- otsekui maitsestamata jogurt, see sort mida keegi ei osta ega armasta. Täiesti kuupealt kukkunud oli ka tema, "Ma armastan sind," teadaanne Bondile, no tõesti, te tunnete üksteist paar päeva ja teievahelised vestlused on olnud üürikesed, pealiskaudsed ja vaid jahitava juhtumiga seoses, ja nüüd äkitselt, boom!, suur armastus? Etteaimatav ja mage oli ka ta röövimine lõpus, et Bond saaks ikka kaunitari veel kord päästa ja end mehena tunda.

Aga ärgem olgem liialt kriitilised, sest tegelikult leidus ka valgusekiiri:

Ben Whishaw Q-na oli nohiklikult armas, tohutult usutav tõsise tegijast geeniusena ja seekord üllatas ta mind isegi paari killu rebimisega. Ka Daniel Craig, pean tunnistama, on igati adekvaatne Bond. Aga tegelikult on film just see mida ta on alati olnud ja ta isegi ei varja, et on just see mis ta on. Kui oled James Bondi fänn, naudid sa seda filmi nagu teisi ning ilmselt on see sulle igati sobiv žanr ning omas sfääris on seeria kahtlemata koorekihis. Muidugi nägi film ka, alustades asukohtadest kuni efektideni, äärmiselt stiilne, efektne, glamuurne, tõetruu ja igati märkimisväärne välja. Sissejuhatus, koos uue bondilooga, imponeeris mulle ka väga oma kurjakuulutava, võrgutava ja voolava visuaaliga täis kaheksajalgu ja tema kombitsaid -- nagu tipptasemel muusikavideo.

Lemmik tsitaat: "Ma allun otse M-ile ja mul on kodulaen ning kaks kassi toita."

Lemmik stseen: Muusikavalik ja Bondi reaktsioon pätsatud autos.

Kokkuvõttes: Oeh, mage, väga mage, kuid mida mina ikka tean!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar