Kino: "Paddingtoni seiklused"

Tervitus!

Taas kinorindelt!

Pealkiri: Paddingtoni seiklused

Originaalpealkiri: Paddington

Režišöör: Paul King

Näitlejad: Hugh Bonneville, Nicole Kidman, Sally Hawkins, Jim Broadbent, Ben Whishaw

Kestus: 1h 35 min

Žanr: Perefilm, komöödia

Kinodes alates: 13.02.2015

Nähtud: 07.02.2015

Minu hinnang: 4.5/5

pilt solariskino.ee kodulehelt

No eks mul veidi imelik oli üksinda keset saali istuda ümbritsetuna lastest ja nende vanematest, aga kas oleks saanud treiler peibutusena olla veelgi nunnumeetrit põhja lükkav!? Ma lihtsalt olin sunnitud seda üliarmast kaisukaru kaema minema - loomad on mu nõrkus ja samas, üldiselt, ma ei kihuta vaatama filme, kus nad peategelased, sest mu ülitundlikud emotsioonid nendest ajendatuna hakkavad ulguma juba ainuüksi siis kui loom kurba nägu teeb. Siinkohal pole vist tarvis mainida, et mu silmade veekraanid läksid koheselt lahti juba alguses ja järjepidevalt jätkasid vee pritsimist muudel haledatel, ohtlikel ja üliõnnelikel momentidel. Ma lihtsalt ei saa võtta kainelt olukorda, kus mõni loom on täbaras olukorras, olgu film või mitte! Jah, ma olen imelik!

Paddington on mõmmik haruldasest karuliigist Peruu süvametsadest, kes tänu kontaktile inglasest maadeavastajaga on võtnud omaks palju inimeste kombeid, käitumisi, meeldimisi ja ka keele. Reisides Londonisse ning jäädes ootama rongijaama, et keegi ta endale võtaks ja kodu pakuks, satub ta teele perekond Brown, kes vaatamata perepea (Hugh Bonneville) vastupuiklemisele valmis karule ajutist peavarju pakkuma ja kohe kindlasti mitte pikaks ajaks, sest mehe arvates suurendab loomaga ühe katuse all olemine vaid õnnetuste toimumise riski nende üliturvalises kodus. Juhtub aga paratamatu ning karu poeb sügavale pereliikmete südametesse ja vastupidi ning üksteise kiindumuse tõestamise viimaseks katsumiseks on vastu astumine pahatahtlikule ja järjekindlale topisetegijale (Nicole Kidman).

Tegu oli igati õnnestunud ning äärmiselt südamliku, armsa ja sooja filmiga. Tasakaal oli suurepäraselt paigas, oli midagi lastele kui ka neid saatvatele vanematele, oli mahlakat huumorit ja südantsoojendavaid momente, oli nukraid ja suuri õnnest rõkkavaid kohti, oli kurjameid ja kangelasi, oli lõbusaid ja totraid hetki ja kõike seda ilma minemata üle piiri ning ilma keskendumata ainult ühele spetsiifilisele positiivsele küljele. Samuti meeldis mulle, et naljakad momendid ei olnud jalaga-tagumikku killast vaid siiralt vaimukad, lustakad ja värsked. Võimatu oli jääda külmaks viisaka, eheda, marmelaadi maia, heatahtliku, kohmaka selles uues maailmas, sõbraliku ja puhtast südamest koduotsiva karvapalli vastu. Kui lisada siia veel ka tõsiasi, et Paddington oli loodud tõetruult ja vaatamata sellele, et ta oli animatsioon, sulandus ta oma ümbrusesse edukalt ja ei jätnud pidevat muljet, et tegu on arvutiga vorbitud tegelasega. Ja, et just eriti tema näoilmed olid väga väljendusrikkad, õnnestunud ja näitasid ilmselgelt ja varjamatult nii õnne, kurbust, segadust, hirmu, üllatust jne oli mõmmik oma pontsaka ja karvase kehaga üks suur üliarmas kaisukaru.

Teistest tegelastest pean eraldi välja tooma uudishimuliku, erakliku ja umbuskliku naabri (Peter Capaldi), kelle stseenid Nicole Kidman'i tegelaskujuga olid päris vaimukad. Samuti meeldis mulle ka Julie Walters (enim tuntud kui Molly Weasly Harry Potter'is - ma ei tundud teda kohe äragi siin rollis ilma punaste juusteta ja alles hiljem tuli ohooo-moment) Mrs Bird'ina, kes lõpuks on tõeline kangelane ja päästab päeva. Veidi pealiskaudseteks ja 2Dks jäid Brownide lapsed, kes langesid klišeede hulka ning olid suhteliselt kergesti unustatavad.

Tegu oli ka eesti keelde dubleeritud filmiga, ning täitsa ausalt öeldes, ma üldiselt väldin neid kui tuld, välja arvatud kui ei ole tegu animatsiooniga, sest näitlejate suuliigutused ja toonid ei lähe kohe üldse kokku sellega mida ma näen. Ka antud versioon oli kuidagi võõrastav ja kohmakas ning mulle jättis see lihtsalt sellise kentsaka mulje. Eks see aga harjumuse asi ole.

Lemmik tsitaat: 2tk - "Ma lakkasin imestamast kui mikrolaineahi leiutati, ma ei usalda sind siiani," ja "Leidsin need lilled lambipostilt, kokkuhoid ei ole koonerdamine."

Lemmik stseen: 2tk - Mister Brown koristajatädina ja Paddinton tualetis.

Kokkuvõttes: Mind üldse ei üllata, et Paddington on üks armastatumaid lasteraamatute tegelasi Inglismaal. Mul on ka ülihea meel, et film on suutnud tegelaste ja loo võlud nii puhtalt ja südamlikult esile tuua. Tegu on tõesti õnnestunud ja sooja filmiga, mida soovitan julgelt!