Etendus: "Medea"

Tervitus!

Oli see vast meeliülendav kogemus!

Pealkiri: Medea (Gianluca Schiavoni ballett kahes vaatuses)

Teater: Rahvusooper Estonia

Kestus: 1h 35 min

Esietendus: 13.03.2014

Millal nähtud: 07.02.2015

Minu hinnang: 5/5

pilt Rahvusooper Estonia kodulehelt

Antud etendus oli minu jaoks esimene kord kogeda laval modernset balletti, olles varasemalt kaemas käinud vaid klassikat, ja pean tunnistama, et miks küll ei ole ma varem seda hiilgavat haru antud tantsust avastanud, sest mida ma eile laval nägin ja saalis tunda sain oli tagasihoidlikult öeldes lausa uskumatult võrratu ja unustamatu. Tegu oli esimese ballettiga, mis minust tõesti tugevat emotsiooni suutis välja pigistas. Sensuaalne, brutaalne, väljendusrikas, jõuline, tumedates toonides, sünge, tundeelamuslik, kaunis oma julmuses ja võikuses - lihtsalt vaimustav!

Vana-Kreeka mütoloogia kangelane Iason on tuntud vast kõige enam oma osalusega otsingust leida kuldvillak. Tänu nõiatarist printsessile Medea'le, see ka õnnestub ning mõni aeg elatakse õnnelikult koos ning neile sünnib kaks last. Kuid kui Iason vahetab oma kiindumuse Medea'ga teise kuningatütre Glauke vastu, heites Medea mõtlematult ja julmalt kõrvale, langeb viimane viha, kättemaksu ja armukadeduse küüsi ning lugu lõpeb tragöödiaga, sest naine tapab nii Iasoni uue armsama kui ka enda ja mehe kaks last.

Kui klassika keskendub minu meelest ilmailule ja kõrvapaidele, siis antud etendus fokuseeris emotsioonide väljendamisele ja kuidas neid edukalt ja selgelt esile tuua nii, et publik tunneb kõike mida kogevad tantsijate tegelaskujud. Pole vaja öeldagi, et eesmärk sai täidetud. Kasutusele võeti kõik vahendid, et pakett tervikuna oleks perfektne. Esiteks, ei olnud eraldi kahte aspekti etenduses, muusika ja tants, mida saaks nautida ka eraldiseisvatena, vaid kogu etendus oli tervik ning ühtegi tükki ei saanud eemaldada, sest tulemus ei oleks enam sama. Tants sõltus muusikast ja vastupidi ning kui siia lisada kostüümid, lavakujundus, sümboolika, õhkkond, jne siis oligi tegu ühest ideaalse tervikuga, kus kõik tahud toetasid ning võimendasid üksteist ning selle läbi ka lõpptulemust.

Kui muusika suurepäraselt sobis iga stseeni sündmustega, siis tants klappis ka kenasti kuuldavaga. Viimane oli kahtlemata aga minu lemmikuim aspekt kogu etendusest. Kuna olen varem kokku puutunud vaid klassikalise balleti tantsuomapärasustega, siis mulle ääretult meeldis kuidas antud etendus ei olnud kinni traditsioonilistes elementides ja stiilipuhtuses, vaid vabalt kasutati kõike, mis konteksti klappis. Tants ei olnud ainult kaunis vaadata ja graatsiline, vaid palju akrobaatilisem, modernse tantsu komponentidega ja väga seksikas.

Kolmandaks peab esile tooma märkimisväärse ja originaalse lavakujunduse ja kostüümid. Vähese ja minimaalsega saavutati kustumatu mulje ning detailid olid sümboolsed, kuid paljuütlevad. Näiteks, väga efektiivne oli kui punased riideribad laest langesid nagu voolav veri. Lemmik stseenidest/tantsudest mainin sünget, metsikut ja hullunud etteastest, kus niivõrd selgesti on näha kuidas Medea langeb oma ekstreemsete emotsioonide ohvriks ning annab neile alla, et kätte maksta. Tegelikult oli väga raske just seda stseeni lemmikuks valida, sest iga viimne kui sekund etendusest oli lihtsalt suurepärane. Eraldi boonusena on mainimise ära teeninud Medea ja Iasoni tütart mänginud väike andekas balletitirts, kes sai päris enda soolo ning etteaste oli väga tubli.

Esimest korda elus oli mul võimalus näha ka sedavõrd üksmeelset ja nähtust joovastunud reaktsiooni publiku poolt, kus terve saal tõusis lõpus ja ei tahtnud aplodeerimist lõpetada. Saalist kõlas üksteise võidu "Braavo!"

Kokkuvõttes: Võrratu! Minge vaatama!