Kolmapäev, 3. detsember 2014

Külastus: Nurri Kassikohvik

Tervitus!

Täna jagan ülevaadet ühest toredast kohast, mis hiljuti avati ning kuhu lõpus oli ka mahti minna.

Koht: Nurri Kassikohvik
Aadress: Tartu mnt 24, Tallinn
kiisu kes kõiki tervitas
Esiteks, mul on ülimalt hea meel, et kassikohviku idee Eestis ikka teoks sai ning selline armas, ülla eesmärgiga ning südantsoojendav kohvik avati. Olen ka uhke, sest isegi annetasin Hooandja kaudu pisikese tükikese mõtte realiseerimiseks ning soovin kohvikule jõudu, jaksu ning pikka iga.

Kiisud: Esimese asjana sisse astudes ei olnud kiisusid võimalik kohe silmatagi. Ruum oli väga suur ja avar ning kõik 8 kiisut olid interjööri osavalt sissesulanud, kuna enamused neist olid kas mustad, musta-valge kirjud või muud tumedamat tooni, aga kui silm juba ära harjus, hakkasin siin ja seal paari karvapalli märkama.

Mõtlesin, et võtan kõigepealt istet, tutvun menüüga ning kohanen enne kui kiisusid taga hakkan otsima, kuid laua taha istudes jõudsin kuskil 10 minutit menüüd uurida ja ringi vaadata, kui paar julget nurrikut välja ilmusid ja üks (Sabrina) süsimust mulle kohe sülle prantsatas vast mõttega, et: “Süga! Enne töö ja siis söök.” Ta oli nii julge ja kohe näha, et ei pelga inimesi karvavõrdki, otse vastupidi, oli lausa harjunud mõttega, et pidevalt tuleb uusi inimesi keda saab enda sügamisega tööle rakendada.

Paari minuti pärast ilmus lauale järgmine katsetaja (Teele), kes kohe mu menüü peale end laokile viskas ning ülbelt aknast välja hakkas vaatama. See sama kiisu paistis üldse selline väike seltskonna täht olevat, sest niimoodi käis ta kõik lauad ringis üle ning tervitas kõiki uusi tulijaid nende laual lebotades.

kotte inspekteerimas

Kõige eredamalt jääb aga meelde üks must-valge laiguline poisiklutt (Twinx), kes mu sõbranna sülle kohe juba tuleku alguses ronis, sinna ennast väga mugavalt sisse seadis ning ei kavatsenudki lahkuda. Poiss magas õndsat und ja näis ülirahul olevat pärast umbes kahte tundi kaisus põõnamist.


sõbranna leidis omale kaisukiisu

Paar töömeest tegutsesid suurte redelite otsas kohviku ühes otsas ning paistis, et ühele karvakerale tekitas see nii palju uudishimu, et ta pidi kohe ninapidi juurde minema mööda laealuseid kiisuteid ning töötamist segama. Töömeestele pakkus see aga nalja ning padakonn istus oma pesas ja muudkui jälgis mida tehakse. Kui ma ei eksi, siis täpselt see sama kiisu (Pasteet) oli ka see, kes õhtupoole ennast keset teeninduslauda menüüdele mugavalt sisse seadis ja uinakule jäi. Menüüdel üldse meeldis neile kiisudel väga pikali visata.

Üldiselt olid kiisud suurepäraselt valitud, mitte ainult ei olnud nad üliarmsad vaid just iseloomu poolest olid nad märkimisväärsed. Pea kõik jätsid mulje, et on väga seltskondlikud, pealtnäha igasugu kompleksivabad, uudishimulikud, ei peljanud ning isegi nautisid inimeste lähedust (vast nad olid nii ära harjunud selle tähelepanu ning hordide võõraste inimestega juba), liikusid ja tudusid julgelt ning vabalt, tundsid ennast nagu kodus ning olid igati avatud paideks ning mängimiseks.

tõeline boss on ikka leti peal

Ma südamest loodan, et kõik nad leiavad külaliste hulgast kellegi kelledele nad väga sügavale hinge poevad ning kes neid ka oma päris koju viivad! Samas aga teades, et juba üle viie kiisu on sealt kodu leidnud, siis on väljavaated igati paljulubavad!

Kiisud on kõik Kasside Turvakodust!

Sisustus: Nagu eelnevalt mainitud oli kohvik väga avar, kõrgete lagedega ning ruumi oli palju. Uksi oli kaks: peauks ning liuguks, viimase pidi teenindaja nupuga avama seestpoolt, et siseneda. Kõik ettevaatusabinõuks selleks, et kiisud kogemata välja ei lipsaks.

Lauad ja toolid olid väga kompaktsed ja tagasihoidlikud ning ei midagi ülimalt märkimisväärset, aga see ei olnud ka ju eesmärk. Ruum oli täis igasugu pesasid sealsetele püsielanikele akende juures, postide otsas, lae all ning inimeste süles. Kiisudel puudust või tudukohtade pärast kisklemist ei tohiks küll olla, sest ruumi ja pesasid jätkus kõigile. Samuti oli lagede alla tehtud pikad ja uhked kassironimisteed ning ühel seinal oli isegi üks kasside jooksmisratas.

sissepääs ning kasside jooksmisratas

Kahtlemata on kiisudel seal hea, mugav ning parem kui varjupaigas, kus kohati on kiisu kiisus kinni ning hingamisruumi on vähe. Inimeste jaoks ei ole vast just tegu suure sisustuse ning dekoratsioonide põhjal silmailule ja maitsenaudingutele orienteeritud kohaga, kuid ma arvan, et seal ei tohiks tähelepanu minna muule kui kohalikele nurrikutele.

Toit: Toidu valik on konteksti arvesse võttes laiem kui arvasin, kuid ikkagi põhimõttega, et sa ei tule sealt saama maitseelamust vaid tuled kiisude, õhkkonna ja kogemuse pärast ning söök on lihtsalt kõrvaltegevus. Menüüs on suppi, salatit, snäkki, igasugu jooke (kaasa arvatud glögi ja muud jõuludega sobivat) ning maiustusi, milledest eriti meeldis käsitöö Nurri komm marmelaadi ning šokolaadikreemiga.

toiduvalik

Ise tellisin seekord avokaado ja kinoa salati, mis oli lihtne ja portsjonilt suur ning, mis mu kõhu täiesti rahuldavalt täitis. Üks mu sõbrannadest võttis kõrvitsasupi ja vat see oli juba väga kogukas portsjon ning lõpetada ta seda ei jõudnudki. Toidu hinna ja kvaliteedi suhe oli seega minumeelest paigas, näiteks salati sai kätte 6,1 euroga (vist oli õige summa).

kiisude seiklusrada

Teenindus: Ettekandja-neiud olid väga meeldivad, tagasihoidlikud, kuid tähelepanelikud, naeratavad ning soojad. Teenindamine ning tellitu kättesaamine oli kiire ning ootama ei pidanud kordagi.

Liis

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar