Tere ilusat esmaspäeva!
Nagu minuga alatihti juhtub, sattusin eile ootamatult ja viimase hetke otsuse tõttu Saku Suurhalli, et osa saada Su nägu kõlab tuttavalt kolmanda hooaja finaali LIVE ülekandest.
Pean koheselt ütlema, et see oli päris teistmoodi kogemus. Ma olen varem käinud telestuudios lindistustel, aga LIVE lindistus oli minu jaoks esmakordne ja päris lõbus oli. Kuidas täpselt, sellest hiljem.
Pealkiri: Su nägu kõlab tuttavalt
Žanr: TV saade
Koht: Saku Suurhall
Toimumise aeg: 07. detsember 2014
Programmi looja: Endemol
TV kanal: TV3
Produtsent: Kaupo Karelson
Saku Suurhall oli rahvast paksult täis ja enamus piletid olid välja müüdud, vaid mõned üksikud kohad olid vabad. Kuna olime päris varakult kohale jõudnud, siis oli meil aega,et leida oma kohad ja natuke ka jälgida, et mis toimub ümberringi. Lava ääres toimusid veel viimased ettevalmistused ja õige pea tulid lavale õhtujuhid. Ei, mitte Mart Sander, aga need, kes vastutasid publiku eest.
Meile anti detailides teada, mis meid ees ootab, nii nagu ikka telesaadete lindistamise eel. Informatsiooniks saime teada, kuidas käituda, kuidas plaksutada, kuidas liikuda, mida teha reklaamipauside ajal, kuidas lehvitada ja millal kasutada mobiiltelefonide valgustust muusika saatel. Ootuspäraselt toimusid ka aplausiproovid ja harjutused mobiilikasutajatele.
Peale instruktaaži ei läinudki kaua aega, kui show võis alata! Ja veel missugune show!
Alustaks sellest, et arvustaks kõigepealt neid asju, millele võibolla tavaliselt ei mõelda.
Lava:
Ma tean, et tegemist on telesarjaga, mille formaat on väljastpoolt sisse ostetud ja ma usun, et seetõttu on kunstnikel, kes Saku Suurhalli lava kujundasid, piirangud ees. Kindlasti oli arvestatud ka sellega, kuidas filmivatel kaameratel oleks lihtsam, et jäädvustada laval toimuvat optimaalselt.
Ise kohalviibinuna muidugi oleks tahtnud, et meie staarid ja kohtunikud oleks istunud näoga publiku poole, aga ma saan aru, et formaadi tõttu oleks see veider, kui nad istuksid esinejate poole seljaga. Õnneks oli lava kõrvale paigaldatud ka suured ekraanid, nii et publik sai kõike jälgida nii kaugelt, saades tervest lavast ülevaate, kui ka lähedalt, nähes ekraanide kaudu ka nii esinejate, tantsijate kui ka kohtunike näoilmeid. Publikul oli hea võimalus näha ekraanidel täpselt seda, mida nägi kodune televaataja.
Heli ja helitehnika:
Üldiselt olen ma seda meelt, et Saku Suurhalli akustika ei ole just maailmatasemel, aga ta on suurürituste jaoks meil siin Eestis ainulaadne koht, nii et selle koha pealt ma ei virise. Küll aga jäi mõne esitluse puhul tunne, et kas helitehnika vedas osaliselt alt või on meie artistide diktsioon olematu. Ma olen veendunud, et tegemist oli siiski helitehnika vigadega sest üldjuhul on diktsioon esimene asi, mis meie artistidele selgeks tehakse. Nii Liis Lemsalu esitluse ajal kui ka Uku Suviste esinemise ajal läks osa laulutekstist ja laulust kaduma. Kindlasti võib asi olla ka minu istekohas, aga kuna teised artistid olid muusika ja aplausi ajal ilusasti kuulda, siis ma kipun arvama, et helitehnika või helitehnik, kes puldis istus, ei osanud Saku Suurhalli omapärasid enda ja saate kasuks tööle panna.
See, mis toimus reklaamipauside ajal:
Esimene küsimus, mis mulle täna esitati oli, kui kuuldi, et käisin ise kohapeal, oli: Mis te reklaamipauside ajal tegite?
Vastus sellele on väga lihtne. Teostus muidugi iseasi.
Reklaamipauside ajal oli TV3 muidugi mõelnud ka meelelahutuse peale. Enne etendust otsiti publiku seast inimesi, kes oleksid nõus tulema lavale ja laulma. Esialgu, nagu eestlaste puhul tavapärane, esialgu ei saadud vedama ja pärast ei saadud pidama. Kohale ilmusid väikesed julged artistid,kes esitasid enamjaolt kas jõululaule või siis -luuletusi, aga oli ka üks itaaliakeelne laul. Nii et reklaamipauside ajal anti noortele võimalus elus esimest korda esineda Suurhalli laval. Sügav kummardus nendele, kes julgesid!
Muidugi, oli neid, kes lapsi ja noori kuulasid, aga oli ka neid, kes tormasid reklaamipauside ajal kas süüa või juua ostma, tualetti või siis lihtsalt jalga sirutama. Nii ka mina. Mul oli 8-aastane laps kaasas ja nagu lastel ikka kombeks, tuleb neil nälg just siis peale, kui paus on lõppenud või peab pissile minema just siis, kui seda teha ei saa. Siinkohal tuleb öelda, et kahjuks oli söögi- ja joogikohtades liiga vähe teenindajaid, et jõuda 8-9 minuti jooksul rahulikult järjekorras seista. Selle peale toitlustajad ei tulnud ja järjekorrad olid tihti nii pikad, et osadel jäigi saali õigeks ajaks tagasi minemata.
Südantsoojendav oli vaadata, kuidas pauside ajal noored ja lapsed jooksid lavale tormi, et saada oma lemmikutelt (või ükskõik kellelt) autogramme. Isegi oleks läinud ja artistide autogrammid endale hankinud, kui oleks vaid jõudnud. Aitäh nendele artistidele ja kohtunikele, kes võtsid vaevaks anda autogramme ka siis, kui nad oleks pigem tahtnud lava taha kohvi või vett jooma minna! See oli äge, kuidas nii Olav Osolin, Tanel Padar, Mart Müürisepp ja teised väsimatult andunud fännidele autogramme andsid. Aitäh!
Saatejuht:
Ma üldiselt pean Mart Sanderist lugu. Ta on kahtlemata väga andekas inimene ja hea saatejuht, aga need tema naljad.... see tuletab mulle alati meelde ühe tuntud eesti filmi tsitaati: "Need teie naljad...need onmeile vastuvõtmatud." Ausalt, mul on huumorisoont. Ka sellist maalähedast saarepärast veidrat ja vürtsikat huumorimeelt. Aga tema naljadest ma alati aru ei saa.
Küll aga pean ma väga lugu Mart Sanderi galantsusest. Ja šarmikusest.
Artistid ja laulud:
Ja nüüd siis kõige olulisema juurde. Mis oleks Su nägu kõlab tuttavalt ilma meie andekate artistideta? Iga kord, kui ma olen vaadanud seda saadet (ja ma olen andunud fänn ja olen kõik kolm hooaega ära vaadanud), mõtlen ma, et kui ANDEKAD on meie artistid! Milline potentsiaal neil on!
Nii ka seekord. Alustagem siis algusest.
Esimene finalist Liis Lemsalu oli valinud esitamiseks Michael Jacksoni. Liisil on muidu väga ilus hääl ja tema parodeerimisoskus on minu arvates fenomenaalne, aga nagu enne mainitud, siis tema imekaunis hääl oli terve esitlus ajal kuskile kadunud. Tants oli minu arvates fantastiline, küll aga jäi lugulaul saamata. Mulle meeldis tema laulude valik ja tantsijad tegid suurepärast tööd ja ka see, mis laval taustaks toimus, oli vinge!
Teise finalistina esitas Lauri Liiv Michael Buble versiooni laulust Cry Me A River. Ma pean väga lugu nii Lauri Liivist, Michael Bublest ja ka laul Cry Me A River, eriti selle originaalversioonist, mis on üks minu suuri lemmikuid, aga midagi jäi nagu puudu. Buble'd on raske parodeerida, sest ega ta laval suurt ei liigu ja siis, kui liigub, siis on see suhteliselt ainulaadne ja isikupärane. Lauri Liivi hääl... võtab ikka ihukarvad püsti, kui mees Georg Otsa laulab! Ta oli ka omandanud Buble isikupära, aga mulle jäi see esitlus igavaks. Laul oli võimas, lavaline vaatapilt ei olnud.
Kolmandana esines Luisa Värk esitades Alicia Keys'i lugu New York. Mind üllatas selle esituse puhul kõige enam see, et Luisa istus klaveri taga ja mängis. Üllatusena seetõttu, et ma lihtsalt ei teadnud, et ta klaverimängu on õppinud. Luisa kostüüm ja grimm mulle ka väga meeldisid!
Kolmanda finalistina astus lavale kaassaarlane Kristel Aaslaid printsess Elsana multifilmist Frozen ja laulis laulu Let It Go. Ma teadsin saarlasena, et Kristel oskab tantsida, aga terve hooaja üks suurimaid üllatusi mulle on olnud see, et Kristel oskab ka laulda! Kui Kristel Adel'i jäljendas, siis see on nähtavasti üks mu lemmiknumbreid sellel hooajal. Saarlasena hoidsin talle ka pöialt, et ta vähemalt kahe parema hulka saaks Ja saigi! Ma saan aru, miks Kristel just selle laulu valis, aga ma oleksin tahtnud teda näha kellegi teisena, et ta saaks optimaalselt ära kasutada oma võimast häält. Üldmulje oli muidu hea.
Huvitav, kas on mingit instrumenti, mida Uku Suviste ei ole võimeline lühikese aja jooksul ära õppima?! Bruno Mars'i lugu Runaway Baby ei ole tema repertuaarist minu lemmilugu, ehkki Bruno Mars'i muusika mulle väga meeldib, aga see, mis Uku Suviste selle looga tegi, tegi teistele silmad ette. Üks eredamaid esitlusi selles saates minu arvates, alates siis tempokast trummisoolost, lõpetades spagaadi ja lauluhäälega. Mul pani südame põksuma ja jala tatsuma! Kahtlemata väga mitmekülgne ja andekas artist Eesti maastikul.
Ja siis, siis tuli lavale minu jaoks teine selle hooaja suurüllatus - Mart Müürisepp. Ai kurja, küll ta on andekas! Ma ei jõua teda ära imetleda. Kui ma kuulsin, et ta laulab Jaak Joala repertuaarist minu lemmikut Unustuste jõel, siis ma teadsin juba ette, et Mart võidab järjekordselt minu südame. Austades kõiki teisi saates osalenud artiste siiralt ja sügavalt, siis ma soovisin, et Mart võidaks. Ma lubasin endale seda luksust, et laulsin terve laulu saarlase moodi kaasa - valjusti ja hingega. Mul on hea meel, et ta valis just selle laulu.
Jan Uuspõld tuli lavale Robert Palmer'na. No mis ma oskan öelda? Jan on andekas. Ta on ennast teatrilaval minu ja ma arvan, et ka teiste teatrihuviliste jaoks ennast nii palju kordi tõestanud, et tema mind ei üllatanud. Ilus esitlus oli!
Marju Länik esitas Shania Twain'i laulu Feel Like A Woman. Hea laul iseenesest. Ja hea esitaja ka Marju Läniku näol. Mulle on Marju meeldinud just siis, kui ta laulab rokilikke laule, tal on selleks imepärane hääl. Aga mis teha, et tema igapäevane repertuaar jääb natuke teise žanrisse, eks igale ühele oma! Tema hääl oli vägev esitluse ajal, aga millegipärast ei suutnud ma temas Shania Twaini näha. Kohe mitte ei osanud ja selles saab nähtavasti süüdistada ainult mind ennast.
Üllatusesinejad:
Ma naersin pisarateni! Ja naersin veel ja veel, sest Ott Lepland ja Koit Toome panid kontserdi i-le korraliku täpi peale. Nende esitatud paroodia Tiiust ja Homenjast lauluga Öölaps oli parim eestimaine paroodia, mida ma näinud olen. Nende miimika ja hääled ja lavaliikumine olid suurepärased ja nii ehedad, et seda laulu ei suuda ma iial enam tõsisena kuulata.
------------
Kokkuvõttes oli kontsert väga hea. See, et ise kohapeal olla ja seda kõike kogeda, on ikkagi hoopis teistmoodi elamus, kui telekast vaadata. Ma jäin väga rahule ja lõpetuseks tahan öelda aitäh nii artistidele kui ka TV3-le ja saate produtsentidele, et nad on selle formaadi kodumaale toonud. Su nägu kõlab tuttavalt on üks minu kahest lemmikust, mida ma alati vaatan. Vahet ei ole, kas otse või hiljem TV3-e kodulehelt järelvaadates, aga vaatan. Tegemist on ju äärmiselt positiivse saatega, kedagi ei saadeta välja, artistid saavad üksteist sõbralikult hinnata ja mis peamine, tegemist on harukordselt hea meelelahutusega, mis näitab ja tõestab veelkord, et eestlased on üks äraütlemata andekas rahvas.
Ilusaid elamusi!
Nagu minuga alatihti juhtub, sattusin eile ootamatult ja viimase hetke otsuse tõttu Saku Suurhalli, et osa saada Su nägu kõlab tuttavalt kolmanda hooaja finaali LIVE ülekandest.
Pean koheselt ütlema, et see oli päris teistmoodi kogemus. Ma olen varem käinud telestuudios lindistustel, aga LIVE lindistus oli minu jaoks esmakordne ja päris lõbus oli. Kuidas täpselt, sellest hiljem.
 |
| Foto kuulub TV3-le |
Pealkiri: Su nägu kõlab tuttavalt
Žanr: TV saade
Koht: Saku Suurhall
Toimumise aeg: 07. detsember 2014
Programmi looja: Endemol
TV kanal: TV3
Produtsent: Kaupo Karelson
 |
| Foto kuulub TV3-le |
Saku Suurhall oli rahvast paksult täis ja enamus piletid olid välja müüdud, vaid mõned üksikud kohad olid vabad. Kuna olime päris varakult kohale jõudnud, siis oli meil aega,et leida oma kohad ja natuke ka jälgida, et mis toimub ümberringi. Lava ääres toimusid veel viimased ettevalmistused ja õige pea tulid lavale õhtujuhid. Ei, mitte Mart Sander, aga need, kes vastutasid publiku eest.
Meile anti detailides teada, mis meid ees ootab, nii nagu ikka telesaadete lindistamise eel. Informatsiooniks saime teada, kuidas käituda, kuidas plaksutada, kuidas liikuda, mida teha reklaamipauside ajal, kuidas lehvitada ja millal kasutada mobiiltelefonide valgustust muusika saatel. Ootuspäraselt toimusid ka aplausiproovid ja harjutused mobiilikasutajatele.
Peale instruktaaži ei läinudki kaua aega, kui show võis alata! Ja veel missugune show!
Alustaks sellest, et arvustaks kõigepealt neid asju, millele võibolla tavaliselt ei mõelda.
Lava:
Ma tean, et tegemist on telesarjaga, mille formaat on väljastpoolt sisse ostetud ja ma usun, et seetõttu on kunstnikel, kes Saku Suurhalli lava kujundasid, piirangud ees. Kindlasti oli arvestatud ka sellega, kuidas filmivatel kaameratel oleks lihtsam, et jäädvustada laval toimuvat optimaalselt.
Ise kohalviibinuna muidugi oleks tahtnud, et meie staarid ja kohtunikud oleks istunud näoga publiku poole, aga ma saan aru, et formaadi tõttu oleks see veider, kui nad istuksid esinejate poole seljaga. Õnneks oli lava kõrvale paigaldatud ka suured ekraanid, nii et publik sai kõike jälgida nii kaugelt, saades tervest lavast ülevaate, kui ka lähedalt, nähes ekraanide kaudu ka nii esinejate, tantsijate kui ka kohtunike näoilmeid. Publikul oli hea võimalus näha ekraanidel täpselt seda, mida nägi kodune televaataja.
Heli ja helitehnika:
Üldiselt olen ma seda meelt, et Saku Suurhalli akustika ei ole just maailmatasemel, aga ta on suurürituste jaoks meil siin Eestis ainulaadne koht, nii et selle koha pealt ma ei virise. Küll aga jäi mõne esitluse puhul tunne, et kas helitehnika vedas osaliselt alt või on meie artistide diktsioon olematu. Ma olen veendunud, et tegemist oli siiski helitehnika vigadega sest üldjuhul on diktsioon esimene asi, mis meie artistidele selgeks tehakse. Nii Liis Lemsalu esitluse ajal kui ka Uku Suviste esinemise ajal läks osa laulutekstist ja laulust kaduma. Kindlasti võib asi olla ka minu istekohas, aga kuna teised artistid olid muusika ja aplausi ajal ilusasti kuulda, siis ma kipun arvama, et helitehnika või helitehnik, kes puldis istus, ei osanud Saku Suurhalli omapärasid enda ja saate kasuks tööle panna.
See, mis toimus reklaamipauside ajal:
Esimene küsimus, mis mulle täna esitati oli, kui kuuldi, et käisin ise kohapeal, oli: Mis te reklaamipauside ajal tegite?
Vastus sellele on väga lihtne. Teostus muidugi iseasi.
Reklaamipauside ajal oli TV3 muidugi mõelnud ka meelelahutuse peale. Enne etendust otsiti publiku seast inimesi, kes oleksid nõus tulema lavale ja laulma. Esialgu, nagu eestlaste puhul tavapärane, esialgu ei saadud vedama ja pärast ei saadud pidama. Kohale ilmusid väikesed julged artistid,kes esitasid enamjaolt kas jõululaule või siis -luuletusi, aga oli ka üks itaaliakeelne laul. Nii et reklaamipauside ajal anti noortele võimalus elus esimest korda esineda Suurhalli laval. Sügav kummardus nendele, kes julgesid!
Muidugi, oli neid, kes lapsi ja noori kuulasid, aga oli ka neid, kes tormasid reklaamipauside ajal kas süüa või juua ostma, tualetti või siis lihtsalt jalga sirutama. Nii ka mina. Mul oli 8-aastane laps kaasas ja nagu lastel ikka kombeks, tuleb neil nälg just siis peale, kui paus on lõppenud või peab pissile minema just siis, kui seda teha ei saa. Siinkohal tuleb öelda, et kahjuks oli söögi- ja joogikohtades liiga vähe teenindajaid, et jõuda 8-9 minuti jooksul rahulikult järjekorras seista. Selle peale toitlustajad ei tulnud ja järjekorrad olid tihti nii pikad, et osadel jäigi saali õigeks ajaks tagasi minemata.
Südantsoojendav oli vaadata, kuidas pauside ajal noored ja lapsed jooksid lavale tormi, et saada oma lemmikutelt (või ükskõik kellelt) autogramme. Isegi oleks läinud ja artistide autogrammid endale hankinud, kui oleks vaid jõudnud. Aitäh nendele artistidele ja kohtunikele, kes võtsid vaevaks anda autogramme ka siis, kui nad oleks pigem tahtnud lava taha kohvi või vett jooma minna! See oli äge, kuidas nii Olav Osolin, Tanel Padar, Mart Müürisepp ja teised väsimatult andunud fännidele autogramme andsid. Aitäh!
Saatejuht:
 |
| Foto kuulub TV3-le |
Küll aga pean ma väga lugu Mart Sanderi galantsusest. Ja šarmikusest.
Artistid ja laulud:
Ja nüüd siis kõige olulisema juurde. Mis oleks Su nägu kõlab tuttavalt ilma meie andekate artistideta? Iga kord, kui ma olen vaadanud seda saadet (ja ma olen andunud fänn ja olen kõik kolm hooaega ära vaadanud), mõtlen ma, et kui ANDEKAD on meie artistid! Milline potentsiaal neil on!
Nii ka seekord. Alustagem siis algusest.
 |
| Foto kuulub TV3-le |
Esimene finalist Liis Lemsalu oli valinud esitamiseks Michael Jacksoni. Liisil on muidu väga ilus hääl ja tema parodeerimisoskus on minu arvates fenomenaalne, aga nagu enne mainitud, siis tema imekaunis hääl oli terve esitlus ajal kuskile kadunud. Tants oli minu arvates fantastiline, küll aga jäi lugulaul saamata. Mulle meeldis tema laulude valik ja tantsijad tegid suurepärast tööd ja ka see, mis laval taustaks toimus, oli vinge!
 |
| Foto kuulub TV3-le |
Kolmandana esines Luisa Värk esitades Alicia Keys'i lugu New York. Mind üllatas selle esituse puhul kõige enam see, et Luisa istus klaveri taga ja mängis. Üllatusena seetõttu, et ma lihtsalt ei teadnud, et ta klaverimängu on õppinud. Luisa kostüüm ja grimm mulle ka väga meeldisid!
 |
| Foto kuulub TV3-le |
Huvitav, kas on mingit instrumenti, mida Uku Suviste ei ole võimeline lühikese aja jooksul ära õppima?! Bruno Mars'i lugu Runaway Baby ei ole tema repertuaarist minu lemmilugu, ehkki Bruno Mars'i muusika mulle väga meeldib, aga see, mis Uku Suviste selle looga tegi, tegi teistele silmad ette. Üks eredamaid esitlusi selles saates minu arvates, alates siis tempokast trummisoolost, lõpetades spagaadi ja lauluhäälega. Mul pani südame põksuma ja jala tatsuma! Kahtlemata väga mitmekülgne ja andekas artist Eesti maastikul.
 |
| Foto kuulub TV3-le |
Jan Uuspõld tuli lavale Robert Palmer'na. No mis ma oskan öelda? Jan on andekas. Ta on ennast teatrilaval minu ja ma arvan, et ka teiste teatrihuviliste jaoks ennast nii palju kordi tõestanud, et tema mind ei üllatanud. Ilus esitlus oli!
Marju Länik esitas Shania Twain'i laulu Feel Like A Woman. Hea laul iseenesest. Ja hea esitaja ka Marju Läniku näol. Mulle on Marju meeldinud just siis, kui ta laulab rokilikke laule, tal on selleks imepärane hääl. Aga mis teha, et tema igapäevane repertuaar jääb natuke teise žanrisse, eks igale ühele oma! Tema hääl oli vägev esitluse ajal, aga millegipärast ei suutnud ma temas Shania Twaini näha. Kohe mitte ei osanud ja selles saab nähtavasti süüdistada ainult mind ennast.
Üllatusesinejad:
 |
| Foto kuulub TV3-le |
Ma naersin pisarateni! Ja naersin veel ja veel, sest Ott Lepland ja Koit Toome panid kontserdi i-le korraliku täpi peale. Nende esitatud paroodia Tiiust ja Homenjast lauluga Öölaps oli parim eestimaine paroodia, mida ma näinud olen. Nende miimika ja hääled ja lavaliikumine olid suurepärased ja nii ehedad, et seda laulu ei suuda ma iial enam tõsisena kuulata.
------------
Kokkuvõttes oli kontsert väga hea. See, et ise kohapeal olla ja seda kõike kogeda, on ikkagi hoopis teistmoodi elamus, kui telekast vaadata. Ma jäin väga rahule ja lõpetuseks tahan öelda aitäh nii artistidele kui ka TV3-le ja saate produtsentidele, et nad on selle formaadi kodumaale toonud. Su nägu kõlab tuttavalt on üks minu kahest lemmikust, mida ma alati vaatan. Vahet ei ole, kas otse või hiljem TV3-e kodulehelt järelvaadates, aga vaatan. Tegemist on ju äärmiselt positiivse saatega, kedagi ei saadeta välja, artistid saavad üksteist sõbralikult hinnata ja mis peamine, tegemist on harukordselt hea meelelahutusega, mis näitab ja tõestab veelkord, et eestlased on üks äraütlemata andekas rahvas.
Ilusaid elamusi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar