Tervitus!
Nädalavahetusel sai taas kino külastatud.
Pealkiri: Vastikud ülemused 2
Originaalpealkiri: Horrible Bosses 2
Režišöör: Sean Anders
Näitlejad: Jason Bateman, Jason Sudeikis, Charlie Day, Chris Pine, Jennifer Aniston, Jamie Foxx, Christoph Waltz
Kestus: 1h 48 min
Žanr: Komöödia
Kinodes alates: 28.11.2014
Nähtud: 06.12.2014
Minu hinnang: 2/5
pilt solariskino.ee kodulehelt |
Kuigi teadsin, et midagi erakordset ning asjalikku ei tasu kohe üldse sellest filmist otsida, ootasin selle asemel vähemalt vahetpidamatut naljade paraadi ning sellele kaasnevat lõkerdamist ja naeru. Millegipärast jäi aga ka naeru kiskuv huumor väga lahjaks ning harvaks, kuigi paar mahalast ning äärmiselt vaimukat hetke ikka leidus. Ma ei ole ka antud filmi esimest osa näinud ning seega ei tea, kas langus kvaliteedis oli märkimisväärne või oli esimene juba selline veidi armetu.
Film räägib kolmest sõbrast, kes olles pääsenud oma põrgulike ülemuste küüniste vahelt esimeses osas, otsustavad nüüd iseendi bossid olla ning mõtlesid välja uudistoote, mille abil loodavad oma firma luua ning edu saavutada. Kogenematud nagu nad on, jäädakse kuritahtliku ärimehe salakavala plaani tagajärjel suurtesse võlgadesse ja oht on kaotada kõik. Loomulikult (sest muidu variante ju TÕESTI ei ole) tõuseb ainsa lahendusena esile idee röövida ärimehe poeg ning lunarahaga taas jalad alla saada. Kahjuks ei lähe kõik nii lihtsalt ja inimrööv ei ole just lastemäng, eriti sellist kobakäppade juhtimisel.
Suhteliselt harva juhtub, et peategelased võivad olla nii tüütud ning ebameeldivad, et ma lihtsalt ei ole võimeline 100% neile kaasa elama. Jason Bateman'i tegelaskuju oli ainuke, kes päästis kolmiku täielikust läbikukkumisest. Ta oli kogu selle tohuvabaohu ja oma väljakannatamatute kaaslaste seas mõistuse hääl, asjalik, tasakaalukas ja ta ei olnud armunud oma enda häälde. No kus võib alles pläkutada, üksteisest üle rääkida ja muliseda. Ma ei tea kas see pidev mölapidamatus mitme inimese poolt ühel ja samal ajal ning kõige ebasobilikemal hetkedel pidi naljakas olema või... aga mind tõesti juba ärritas sellist laadi "huumor." Kuld medali nende hulgast teenis auga välja Charlie Day tegelaskuju, kellele tahtsin ainult öelda, et ole vait, üks minut, ainult üks minut, aga ole vait. Jason Sudeikis oli leebem variant eelmisest mölisemise maailmameistrist, kuid no kas on vaja koguaeg mingit ninatarka mängida ja suu lahti teha siis kui seda ei ole vaja. See ei olnud üldse naljakas mulle, no tõesti ei olnud.
Filmis oli kolm tõelist staari. Esiteks, Chris Pine, kes oli nii pahupidi pööratult segane ja arrogantselt vastik, et ta lausa hakkas sümpatiseerima. Ta kohe sobis ilueedist kurikaela rolli nagu valatult. Teiseks, Jamie Foxx, keda oli vaid limiteeritud stseenides, kuid kes suutis kolmest tolast igas neist kaugelt üle olla. Kui kolmik püüdis naeru välja tõmmata igast lolluste, mulisemise ja kohati ülenäitlemisega, siis Jamie Foxx oli kuidagi vaevatult vaimukas. Jennifer Aniston, kui nilbe ja häbitu seksisõltlane, oli geniaalselt vastumeelne ja rõvedalt koomiline. Äärmiselt kahju oli aga sellest, et filmi saadi niivõrd tasemel näitleja kui Christoph Waltz ning see trump unustati kätte, sest ta oli filmis valusalt alakasutatud.
Mõned naljad momendid: Julie ja Nick'i vestlus enne "ühte heitmist."MF'i läbirääkimiste ebaloogiline taktika. Vale markeri kasutamine valgel tahvlil. Sõna "kidnaping" ühe p-ga. Versioon juhtunust, kus inimrööv läks õnneks ning kõik toimus kui valatult. Mobiilihelin Katy Perry "Roar."
Kokkuvõttes: Ma tahtsin naerda, ma tahtsin niimoodi naerda, et mul on endal ka piinlik sellepärast mille üle ma naeran ja sellepärast, et mul on pisarad silmis. Latt oli aga liiga kõrgele asetatud, isegi selliste väheste ootuste juures. Paar pärli siiski ikka leidus, kuid nende pärast ei tasu nii palju raha välja käia.
Lemmik stseen: Kolmik pluss Jamie Foxx ootavad, et rong mööduks.
Lemmik tsitaat: "Ameerika unelm asub Hiinas."
Liis
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar