kolmapäev, 9. november 2016

Kino: "Audiitor" ja "Inferno"

Tervitus!

Kiirülevaated kinost!


Pealkiri: Audiitor
Originaalpealkiri: The Accountant
Režissöör: Gavin O'Connor
Näitlejad: Ben Affleck, Anna Kendrick, J.K. Simmons, John Lithgow
Žanr: Draama, krimi, action
Kestus: 2h 08 min
Kinodes alates: 28.10.2016
Nähtud: 29.10.2016
Minu hinnang: 4/5

pilt imdb.com kodulehelt
Seda ma nüüd küll ei oodanud, et käesolev film niivõrd mu poolehoiu võidaks ning, vaatamata mitmele lausa absurdsele aspektile, oli igati soliidne meelelahutus. Veidrat loogikat, lollakaid kokkusattumusi ning põhjatuid süžeeauke, tundus mulle, et ei püütudki varjata või üle siluda, pigem olid need osa nähtava võlust. Kohati oli keeruline aru saada, kas film tahab end tõsiseltvõetavana maha müüa või siis hoopis pilab end ning teisi action filme. Ma ei saanud lõpuni sellest sotti, kuid käiku lastud ootamatu kombinatsioon läks mulle vaatamata sellele peale. 

Kaks head asja:


Ootamatu lõpp -- Kui tead, mis asi on chekhov's gun ja oled kursis Agatha Christie krimilugudega, siis on koheselt teada ka kes on kurikal ja muud üllatused lõpp etapis. Viimased oli mingi hetk eriti ilmselged. Mulle need ootamatud pöörded aga meeldisid, sest nad klappisid žanrit nokkiva tooniga, vaatamata sellele, et osad detailid näisid liialt ebausutavate kokkulangemistena ning mugavate lahendustena.


Kohmakas ja sümpaatne märulikangelane Ben Affleck -- Mulle meeldis ta sünge ja kättemaksuhimulise Batmanina kurjamitel tagumikke kuumaks tegemas, ning meeldis ka heatahtliku, vääritimõistetud ning geniaalse audiitorina. See kooslus, tema põrandaalustele tegemistele lisaks, oli küll ebareaalne, kuid minule müüdi Ben Affleck edukalt maha kui autistist geniaalne matemaatik ja inimrelv. Kas tegu on uue Arnie, Sly või Van Dammega? Ainult aeg näitab!


Nii ja naa:


Särtsakas Anna Kendrick -- jah või ei? Mul ei ole üldiselt ühegi tema noorusliku ja energilise etteaste vastu midagi, kuid siin filmis oli ta veidi ebakõlas selle tooniga ning tsipa lapselik peategelase kõrval.


Üks halb asi: 


Majanduskuritegude uurijate kõrvalsüžeeliin omas küll potentsiaali ja põnevust, kuid jäi liialt kaugeks kesksest tegevusest ning, seega, kulges paralleelselt ning ei haakunud piisavalt põhiliiniga. 



-------------------------------------------------


Pealkiri: Inferno
Originaalpealkiri: Inferno
Režissöör: Ron Howard
Näitlejad: Tom Hanks, Felicity Jones, Ben Foster, Omar Sy, Irrfan Khan
Žanr: Thriller
Kestus: 2h 01 min
Kinodes alates: 14.10.2016
Nähtud: 15.10.2016
Minu hinnang: 2.5/5
pilt imdb.com kodulehelt

Olen lugenud kõiki Dan Browni raamatuid peale "Kadunud sümboli" ja "Inferno." Mingi hetk kaotasid tema lood lihtsalt võlu ning hakkasid nagu üks ja seesama rikkis plaat korduma. Üks autori iseloomulikumaid ja tuntumaid omapärasid, igasugu ajaloo, kunsti, arhitektuuri ja muude paeluvate detailide küllus, hakkas väsitama, sest neid tulistati mu suunas otsekui kuulipildujast. Ma eelistan meelelahutust, mitte sumbata läbi segasest ja jäigast entsüklopeediast. "Digitaalset kindlust" ja "Pettepunkti," kui need kunagi suurele linale ära eksivad, vaataksin aga küll.


Põhimõtteliselt, teadsin ma väga hästi mida sellest filmist oodata ja kõike seda ma ka sain. Puudus igasugune üllatusmoment, isegi salapärane kurikael oli ilmselge. Süžee oli tegelikult päris asjalik ja sisaldas julgeid mõttekäike ning lahendusi. Kahjuks selgus aga, et suurem osa neist raamatust filmiversiooni ei jõudnud. Kategooriliselt tundus eristuvat aga lõpp. Ühel lilleline ja teisel realistlikult intrigeeriv. Ka tegelased olid põnevate taustadega, kuid loo kontekstis niivõrd igavad ja värvitud kui võimalik. 
Kaasa arvatud peategelane Robert Langdon (Tom Hanks). Loomulikult on see aga alati olnud Dan Browni raamatute nõrk koht. Bertrand Zobristist (Ben Foster) oleksin rohkem teada tahtnud, sest ta tundus neist kõige salapärasem ja keerukam tegelane. Samuti jättis sarmika, intelligentse ja mõistatusliku mulje turvaspets Harry Sims (Irrfan Khan). Felicity Jones on mulle alati meeldinud, kuid Sienna Brooksina oli ta kahvatu ja tuim.

Kui lahendamist vajavad mõistatused olid "Da Vinci koodis" ja, mõnevõrra vähem, "Inglites ja deemonites" filmi keskpunktiks, edasiviivaks jõuks ja pilkunaelutavaks osaks, oli "Infernos" Dante puslerada pigem nagu kohustuslik lisa, mille lihtsalt pidi losse punnitama. Mitte aga loomulik ja kaasahaarav osa süžeest, millel kogu film toetub. See ei olnud põnev ning näis sunnitud. Vaatamata sellele, suutis tempo mu tähelepanu siiski stabiilselt hoida. Samuti oli tegu suurepärase, kuid kuluka turismireklaamiga Firenzele, Veneetsiale ja Istanbulile. Asukohad oli iseenesest mõistetavalt imelised ning infokillud Dantega seoses igati tervitatavad. 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar