Laupäev, 8. august 2015

Näitus: "Öised tiivulised" Eesti Loodusmuuseumis

Tervitus!

Millal sa viimati Loodusmuuseumis käisid? Kui vastus on, et vist kunagi 6. klassis, siis on suurepärane põhjus taasavastada see imeline ja hariv koht, sest 19. märts kuni 25. oktoober on võimalik külastada sealset näitust "Öised tiivulised."

Näitus: Öised tiivulised
Asukoht: Eesti Loodusmuuseum - Lai tn 29A
Koduleht: http://www.loodusmuuseum.ee/avaleht/
Hind: 4 EUR täiskasvanutele (sissepääs ka püsieksponaatidele)
Millal nähtud: 08.08.2015
Minu hinnang: 4.5/5

pilt Loodusmuuseumi kodulehelt
Kunagi noorena sai Loodusmuuseumis tihti käidu ning siiani on mul positiivsed mälestused püsieksponaatidest nagu metsiga, ilves, põder ning teistest tegijatest. Möödas on aga oma 15 aastat kui viimati sealsest uksest sisse astusin. Puhtalt juhuslikult nägin kohvikus ajalehte sirvides reklaami uue näituse kohta ning täiesti ekspromt otsustasin sammud Laiale tänavale suunata.

Näituse keskmes olid kakulised ning liblikad, kes tegutsevad suurel osal vaid öösel. Mõlemale grupile oli pühendatud üks ruum. Peale öökullide ja liblikate topiste sai igasugu asju proovida, kogeda, tunda, näha ja kuulda. Põnevat infot peateemade kohta ei olnud võimalik saada ainult välja pandud tekstide põhjal, mis olid konkreetsed, kompaktsed, informatiivsed, muutumata igavaks või liialt pikkadeks, vaid uusi teadmisi sai kogutud ka kõrvade, silmade ja kompimisega. Külastajale tutvustati muuhulgas näituse staaride toitumist, elupaikasid, pesitsemise kombeid, sulestike/tiibade mustrite ja välimuse olemust ning põhjendusi, kuidas nad kuulevad, tunnetavad, haistavad ning näevad ja muid omapärasusi. Peale selle on koridoride seintel ja mujal võimalik imetleda 4-12. klassi õpilaste joonistusi kakkudest, millede hulgas oli köitvalt iseäralikke kui ka tõesti osavaid kunstiteoseid.

pilt Loodusmuuseumi kodulehelt
Kuidas suudavad kakud oma pead 360 kraadi keerata? Miks on neil sellised punnis suured silmad? Miks on kakud aktiivsed just öisel ajal? Kõigile neile küsimustele ja teistele saab vastuse näitust külastades. Peale selle saab muuhulgas kuulata ka erinevate öökullide eri sündmuste häälitusi (eriti lahe oli nn saatana huide ühe eksemplari poolt), proovida 360 kraadi kambris kui kaugele sa ise suudad oma kaela keerata, binokulaariga sulge ülilähedalt analüüsida, kaku koljut põrnitseda ning vaadata videot aegluubis lendu tõusvast kakust. Viimane oli tõesti pilkuhoidev ja võimas, sest hakkama saadi meisterliku, elegantse ja vaevatu õhuakrobaatikaga. Kokkuvõttes võin väita, et pärast kukkurtihast ja parti (jah, parti) on kakud kahtlemata mu ühed lemmikud linnud. Kui kõik muu kõrvale jätta, siis ainuüksi nende ülilahedad muheda näod on niivõrd kihvtid ja omapärased.

Kas liblikad teevad häält? Millest tulenevad niivõrd kaunid ja tiivamustrid? Kui suur on suurim ööliblikas? Kas liblikas võib tappa? Vitriinides reastatult on võimalik tutvuda üle 300 ööliblikaga ning kui imepisikestest siltidest lähtuda siis olid enamused liblikad Ecuadorist, Taist, Malaisiast ja Eestist. Liblikaid leidus tillukesi, keda selgelt nägemiseks pidi väga lähedale kummarduma, kuni kahe kokkupandud peo suuruseid. Iga üks oli unikaalne ja tohutult võluv oma kaunite tiiva mustrite ja kujudega. Mõned paistsid silma erksate värvidega, teised tagasihoidlike kuid iseäralike kujundustega, aga kõik oli õrnad, helged, otsekui muretud, muinasjutulikud, salapärased ja äärmiselt oivalised. Peale liblikate
pilt Loodusmuuseumi koduelehelt
endiga, 
sai vaadata videot liblika arengust (kuidas esimest korda tiibu sirutati oli lausa võrratu), kuulata liblikaid, tutvuda nende arenguetappidega, binokulaariga näha liblika tiiba ülidetailselt ja, minu vaieldamatu lemmik, otsida liblikaid puudelt koos taskulambiga, mis oli äärmiselt keeruline, sest enamused olid niivõrd osavad puudele ja keskkonda sulanduma tänu mustritele ja tiibade kinnihoidmisele.

Kokkuvõttes: Äärmiselt kihvt ja informatiivne näitus tutvumaks kahe laheda grupiga, mis sobib uudistamiseks nii noortele kui vanadele.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar