Teisipäev, 18. august 2015

Kino: "Fantastiline nelik"

Tervitus!

Ja uuesti kinost!

Pealkiri: Fantastiline nelik

Originaalpealkiri: Fantastic Four
Režišöör: Josh Trank
Kestus: 1h 40 min
Näitlejad: Miles Teller, Kate Mara, Jamie Bell, Michael B. Jordan, Toby Kebbell
Žanr: Action, ulmefilm
Kinodes alates: 07.08.2015
Nähtud: 08.08.2015
Minu hinnang: 2/5

pilt solariskino.ee kodulehelt
Kuna esimesed kaks proovi Fantastilise neliku (2005, 2007) koomiksit suurele linale tuua ei olnud just suurimad kordaminekud ja seda just koomiksi enda austajate meelest, siis oli viimane aeg projektile taas elu sisse puhuda. Selle filmi ekraanile jõudmine on aga juba eost alates üks Kolgata tee. Esiteks, tehti see väidetavalt valedel eesmärkidel, kuna aeg hakkas otsa saama ning kui seda koomiksilugu poleks taas ekraanile toodud, oleksid materjali õigused läinud tagasi Marveli kätte, kes on "Fantastilise neliku" originaalne omanik. Sama lugu on "X-Men" seeriaga, kuid seal õnneks liigutakse väga õiges suunas. Filmiga kiirustati, infot hoiti kinni ning hulgaliselt poleemikat tekitas mustanahalise mehe, algselt blondi ja sinisilmse, Johnny Stormi rolli palkamine, samas ei toonud esile rõõmuhõiskeid ka teised näitlejad nagu mega kivikolakat kehastama pandud kleenuke Jamie Bell. Siis oli suur häda pahalase Dr Doomiga, kuna uues versioonis pidi ta olema nohikulaadi häkker, mis on suur erinevus originaalist. Pahameelt tõi esile ka liialt tume ja tõsine vaatevinkel loost, kuna "Fantastiline nelik" on alati olnud helgem, lõbusam ja isegi veidi totakam koomiks oma ülisüngete kaaslaste kõrval. Pean aga tunnistama, et mind selline suund imponeeris, kuid populaarsust see juba miljoni murega kimpus filmile juurde ei toonud. Inimesed olid valmis seda boikottima ning kui esimesed arvustused hakkasid ilmuma, tundus, et kõige hullem on tõeks saanud. Kui aga režišöör isiklikult vabandas, siis oli kindel, et filmiga on sügavale sõnnikusse sõidetud ja pole seda võimalik üldse vähese publiku kaela veeretada, vaid film lihtsalt kihutas otseteed mülkasse.

Mis siis valesti läks?

Alustame tegelastest, kes olid lamedad ja silmnähtavalt papist. Kuidas on võimalik, et sellised andekad näitlejad, noored ja punapõsksed ei suuda elu tibagi sisse puhuda neile intrigeerivatele tegelastele? See on müstika aga kõik neli olid lihtsalt ilmetud ja tuimad. Seda ühedimensiooniliste staaride paraadi võimendas ja andis hävitava löögi igasugune keemia puudumine tegelaste vahel, ma ei tundnud mingeid sidemeid parimate sõprade Reedi ja Beni vahel, õe-venna Sue ja Johnny vahel, tuleviku lembepaari Reedi ja Sue vahel. Ainuke, kes suutis kõigiga kontakti saada oli Sue ja Johnny paps sümpaatse isafiguurina. Samas aga peab tõdema, et näitlejate põrumisel oli suuresti roll ka väetil stsenaariumil. Näiteks, mulle jäi täiesti arusaamatuks, miks Johnny selline väidetav geenius oli.


Filmi kondikava oli tugev ja paljulubav, kuid sellel puudus väiksemgi gramm liha ehk siis tulemuselt puudusid tähelepanu tõmbavad ja hoidvad emotsioonid, omapära, kaasahaaravus, ambitsioonid, nauditavus ning hing. Teos oli otsekui ühenda-punktid film, lahja, üllatusvaba ja otsekui kohustuslik ponnistus, mis ei pidanudki vilja kandma, kuid siiski punnitati, et kokku klopsida. Oli selgelt näha, et ettevõtmist ei olnud läbi mõeldud, eesmärk oli ebaselge, kiirustati ning eri pusledest tulnud tükid prooviti lohakalt kokku mätsida kleeplindiga. Samuti oli filmi kestus liialt lühike, et uut kangelastemaailma ja tegelasi rahuldavalt tutvustada ning nähtusse sisse elada. Kindlasti oli suur komistuskivi ka lootus, et vaatamata filmi kvaliteedile, toob massiivselt publikut kokku tõsiasi, et tegu on viimasel ajal domineeriva superkangelaste žanri kuuluva üllitisega. Loodeti kerget raha teenida, kahjuks aga selgus, et superkangelased ikka ei võrdu dollarimärkidega.

Viimane võitlus oli ka läbikukkumine, sest suurejooneline kulminatsioon, ühel poolel Dr Doom ja teisel nelik, kestis vist vaid 5-10 minutit ja oli igati pinge, leidlikkuse ning põnevusevaene.

Kas ka midagi õnnestus?

Nagu mainitud, mulle päris meeldis Reg E. Cathey isafiguurina ning kuigi vingutakse ka eriefektide üle siis mulle läksid need peale. Eriti lahedad olid stseenid teises eluohtlikus dimensioonis ning see paik nägi tohutult efektne välja. Samuti olen õnnelik, et kivikolaka Beni näitlejat seekord ei pandud kentsaka kummiülikonna sisse ega kasutatud liialt grimmi, sest rohkem eriefektidel põhinev tulemus oli hulgaliselt tõetruum ning muljetavaldavam. Ning minu jaoks ei olnud ka probleem, et tal pükse jalas ei olnud, nagu paljud pahameeletsevad, sest tal ei olnud seal midagi peita, kõik oli üks suur kivimass ju. Miks lisada see mittevajalik iluasjake ainult sellepärast, et mõned hellikud saaksid paremini öösel magada?

Nagu mainitud, mulle tegelikult tegi head meelt ning nautisin nooremat versiooni tegelastest ning filmi süngem toon sobis materjaliga ka suurepäraselt. Lihtsalt kõik muu jäi allapoole arvestust. 

Sisust: Noored geeniuse Reed ja Sue, koos viimase venna ja Reedi sõbraga, saavad pärast dimensioonidevahelise liikumist võimaldava masina leiutamist erilised võimed, kui teises dimensioonis juhtub ootamatu õnnetus. Peatselt peavad nad ellujäämise ja riigivõimude kõrval vastu astuma ka viienda võimetega kaaslasele, kellel ei ole aga üldsegi õilsad eemärgid.

Lemmik tsitaat: "Kes ehitas Apollo?" "Sinu ema?"

Lemmik stseen: Reed tegemas selfiet koos masinaga.

Kokkuvõttes: Äärmiselt amatöörlik ja ebaõnnestunud tulemus mulle algselt suurt õhinat tekitavale filmile ja koomiksitegelastele. Ma ei soovita, kuid samas läksin ka ise katastroofiliste hinnangutega arvustuste kiuste tulemusega oma silmaga tutvuma, et kindel olla ning ma ei kahetse, et seda nägin - oma silm on kuningas.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar