Pühapäev, 7. juuni 2015

TREFF: "Klõps" - Clic (Prantsusmaa)

Minu kolmas TREFFi etendus, mida vaatamas käisin. Maagiline elamus!

Pealkiri: Klõps (Clic)
Foto NUKU kodulehelt.
Teater: CineMarionettoGraphe des Fourmis / Des Fourmis Dans La Lanterne
Asukoht: Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoovis karavanis
Kestvus: 25 minutit
Žanr: objektiteater, marionett-teater, nukuteater, nukufilm
Millal nähtud: TREFF, 07.06.2015
Minu hinnang: 5/5

"Klõps" oli üks armsamaid ja nunnumaid showsid, mida ma üldse elus näinud olen. Kõigepealt, CineMarionettoGraphe des Fourmis asus autokaravanis. Karavan oli imetilluke ja minu esimesed mõtted kohale saabudes käisid selle kohta, et kuidas sinna küll teater ja publik ära mahuvad! Müstiline, aga mahtusime. Karavan iseenesest oli armas. Sinna viis ilusasti, nagu uhkele teatrile kohane, punane vaip ja vastuvõtuks tervitasid meid vormis näitlejad, kes enne karavani sisse laskmist seletasid publikule, mis meid ees ootab.
Foto NUKU kodulehelt.

Meile anti teada, et tegemist on 3D elamusega, publikule jagati isegi ilma klaasideta prillid selleks puhuks. Lisati ka veel seda, et selleks, et prillid töötaksid, tuleb prillide külgedele vajutada, silmad kinni pigistada ja silmi avades näemegi 3D pilti.

Kui olime kohad karavanis sisse võtnud, ja kui eesriie avanes, siis show algas mustvalge nukufilmiga, mida saatis ehe tummfilmide muusika. Lugu rääkis poisist, kes eas mustvalges maailmas. Kui ekraanile tuli prillide pilt, siis panime kõik ilusasti oma 3D prillid ette ja kinolina asemel nägime nukulava. Näitlejad mängisid marionettnukkudega.

Mulle väga meeldis see etendus. Seal kombineeriti päris mitu žanri üksteisega ja ehkki lavastus kestis ainult 25 minutit, siis selle aja jooksul toodi vaataja ette maagiline maailm.

Foto NUKU kodulehelt.
Tegevus toimub mustvalges maailmas, kus kunstnik unustab kogemata värvitünnid laiali ja järgmisel hommikul avastab mees ümberaetud värvitünnid ja oma ehmatuses ei oska ta muud teha, kui need kaevu visata. Seepeale hakkavad juhtuma imed. Üks ese haaval hakkavad lavalolevad objektid minema värviliseks. Kõigepealt kaevus olevad kalad, siis hiirepoiss, siis vihmavari - kuni elu nähakse sõna otseses mõttes hoopis teistes värvides. Mustvalgetest ja hallidest toonidest saavad rõõmsad ja erksad värvid!

Karavan

Lavastus oli tõepoolest imeline! Soe, armas, arusaadav, fantastiliselt detailsed nukud ja lavakujundus, väga hästi nukunäitlejate poolt mängitud, omapärased tehnilised lahendused. Mulle väga meeldis, kuidas kõik imepisikesed detailid välja toodi: koera kergitas pingi ääres jalga, ta liputas hoogsalt saba, kuidas kass katusel ringutas, kuidas laps õhupalli taga ajas - kõik oli peensusteni läbimõeldud ja omal kohal. Südantsoojendav pealekauba! Mina (ja ka teised) tulin karavanist välja suu kõrvuni ja süda helge ja selline tunne oli nagu oleks muinasjutumaailmas külas käinud!





Ilusaid teatrielamusi!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar