Tervitus!
Minu esimene suveetendus sel aastal!
Pealkiri: Testamenditäitjad
Teater: Kuressaare Linnateater
Kestus: 2h 00 min
Lavastaja: Peeter Tammearu
Osades: Leila Säälik, Piret Rauk, Piret Kalda (Tallinna Linnateater), Maiken Schmidt (Tallinna Linnateater), Andres Raag (Tallinna Linnateater), Allan Noormets (Tallinna Linnateater)
Esietendus: 29.07.2014
Millal nähtud: 04.06.2015
Minu hinnang: 4.5/5
Ma olen äärmiselt pettunud... pettunud endas, sest mulle tehti ära, kavaldati üle ja pandi endast natuke õhku välja laskma. Olen semitõsine klassikaliste krimi lugude austaja ning mind on keeruline segadusse viia ning olukorrad kus ma kurjami enne dramaatilist avaldamist ära ei ole arvanud on üliharvad. Tervet müsteeriumi ei suuda ma lahendada, kuid näpuga näitan alati õiges suunas. Antud etenduses aga jäin ma pika ninaga, sest niivõrd osavalt viidi mu tähelepanu mujale ja ajati pea kärbseid täis. Kui nüüd loogiliselt võtta, siis klassikaliste krimkade kuldreegel identifitseerimaks paharetti kehtis ju igati, kuid siiski, kui saladusloori pealt heitmise aeg oli käes, olin üllatunud ja ei oodanud sellist asjade käiku. Seega sügav kummardus minu poolt, sest detektiiviloo eesmärk ei ole ju õige vastus enne teatavaks tegemist leida (kuigi mul tekitab see küsimus teatud hulgal hasarti, et pean suutma enne õige nime öelda), vaid üllatuslikud keerdkäigud, ootamatud olukorrad, luukerede päevavalgele tulemised ja puhas nähtust õhkav põnevus.
Tegevus toimub Saaremaa Räganuka talus, kuhu viimase omanik Jaanus on üles seadnud lõksu meelitamaks urust välja kalli Janne-tädi mõrvari. Selleks suureks sündmuseks on kohale kutsutud kolm sugulast (loe: kahtlusalust): alkohoolikust kirjanik Raimond, vaimulikust Enela ja loomi pidav ning kord välismaal pikalt elav mimmulik Milvi. Nelikule lisaks satub saatuslikule kokkusaamisele ka cateringi teenust pakkuv noor neiu Riina. Mängijad on paigas, lava on seatud ning nüüd võib ohtlik näitemäng alata, tulemused võivad olla aga ootamatud ja... traagilised. Kes aga ülesseatud hiirelõksu kinni jääb? Hmmm...
Etendus algab veidi veniva ning näiliselt sisutühjana, kuid koheselt kui Jaanus oma kaardid lauale paneb ning kogu ettevõtmise eemärgi lahti seletab ei saa nähtu enam pidama ning pinge hakkab mööda treppe järjekindlalt ülespoole sammuma. Tegu on kahtlemata tohutult haarava looga, kus kahtlustada tuleb kõike ja kõiki, iga eset, liigutust ja paigutust, kaasa arvatud ennast. Šokeerivaid kulminatsioone ei tasu ka ainult teisest vaatusest ja eriti selle lõpus oodata nagu tavaliselt eeldaks, vaid ka esimene vaatus üllatab ettenägematute olukordadega, mis kogu sinnani nähtu põhjal tehtud oletused täielikult peapeale viskab. Samuti võib täitsa lõpus lausa topeltüllatust kogeda või siis midagi mille üle ma ei tea kas naerda või võtta tõsiselt.
Tegevus toimub täienisti vaid ühes suured söögitoas ning pea kõigel nähtul on oma eesmärk ja tagajärg. Samuti meeldis mulle kuidas minevik ja olevik oli ühendatud eri stseenidega. Viivuks pöörduti tagasi sama ruumi, kuid juba möödunud toimunule, näiteks sai niimoodi tutvutud ka loo keskse tegelase Janne-tädiga, keda kahjuks enam koosistumise ajaks elavate kirjas ei olnud. Komplimendi on ära teeninud ka voolav, asjakohane, lõbus ja parajalt vaimukas dialoog, mis suurepäraselt tõi esile tegelaste iseärasused, kiiksud ja värvikuse ning oli asjalik partner toimuvale, loomaks pingelist ja ärevuse õhinas õhkkonda.
Krimi lugudes on tähtsal kohal tegelaste spetsiifiliste iseloomude ja taustade väljajoonistamine ning seda järkjärgult, vastavalt loo kulgemisele ning vajadusele. Seega peavad karakterid olema kahtlust äratavad, kindlate omapärasustega ja võimaldama ka ootamatuid pöördeid enda olemustes. Kümnest kümme saavutas aga antud etendus selles aspektis. Kõige väljapaistvam oli kindlasti räuskav, koomiline, äkiline, imposantne ja üllatavalt nutikas Raimond Allan Noormetsa esituses. Tänu temale sai muidu sünge tükk ka helgema ja naljakama varjundi. Eriti lõbus oli teda ainuisikuliselt viinapudelile üks-null tehes jälgida. Piret Kalda, äärmiselt tibiliku Milvina, sai ka paari hea pirniga hakkama ning nagu vana viisakas rahu ise, suutis Enela, Piret Rauki esituses, teatud osa tasakaalu oma teise kahe ülevoolava ja üliemotsionaalse sugulase tekitatud käitumistormi tuua. Andres Raag äärmuslike emotsioonidega (kord viks, viisakas ja heatujuline, kord meeleheitel, sundmõttega ja fataalne) sai kenasti hakkama Jaanusena ning Maiken Schmidt malbe ning tööka Riinana oli igati omal kohal. Oleksin aga oodanud veidi rohkem võimalusi Leila Säälikul Janne-tädina ennast eksponeerida.
Kokkuvõttes: Nutikas ja vaatajat geniaalselt "pettev" tükk, mis suudab pinge kõrgustesse kruttida ning pakkuda klassikaliselt suurepärase krimi loo meie enda kodumaise maitsega.
Minu esimene suveetendus sel aastal!
Pealkiri: Testamenditäitjad
Teater: Kuressaare Linnateater
Kestus: 2h 00 min
Lavastaja: Peeter Tammearu
Osades: Leila Säälik, Piret Rauk, Piret Kalda (Tallinna Linnateater), Maiken Schmidt (Tallinna Linnateater), Andres Raag (Tallinna Linnateater), Allan Noormets (Tallinna Linnateater)
Esietendus: 29.07.2014
Millal nähtud: 04.06.2015
Minu hinnang: 4.5/5
 |
| pilt kuressaarelinnateater.ee kodulehelt |
Tegevus toimub Saaremaa Räganuka talus, kuhu viimase omanik Jaanus on üles seadnud lõksu meelitamaks urust välja kalli Janne-tädi mõrvari. Selleks suureks sündmuseks on kohale kutsutud kolm sugulast (loe: kahtlusalust): alkohoolikust kirjanik Raimond, vaimulikust Enela ja loomi pidav ning kord välismaal pikalt elav mimmulik Milvi. Nelikule lisaks satub saatuslikule kokkusaamisele ka cateringi teenust pakkuv noor neiu Riina. Mängijad on paigas, lava on seatud ning nüüd võib ohtlik näitemäng alata, tulemused võivad olla aga ootamatud ja... traagilised. Kes aga ülesseatud hiirelõksu kinni jääb? Hmmm...
Etendus algab veidi veniva ning näiliselt sisutühjana, kuid koheselt kui Jaanus oma kaardid lauale paneb ning kogu ettevõtmise eemärgi lahti seletab ei saa nähtu enam pidama ning pinge hakkab mööda treppe järjekindlalt ülespoole sammuma. Tegu on kahtlemata tohutult haarava looga, kus kahtlustada tuleb kõike ja kõiki, iga eset, liigutust ja paigutust, kaasa arvatud ennast. Šokeerivaid kulminatsioone ei tasu ka ainult teisest vaatusest ja eriti selle lõpus oodata nagu tavaliselt eeldaks, vaid ka esimene vaatus üllatab ettenägematute olukordadega, mis kogu sinnani nähtu põhjal tehtud oletused täielikult peapeale viskab. Samuti võib täitsa lõpus lausa topeltüllatust kogeda või siis midagi mille üle ma ei tea kas naerda või võtta tõsiselt.
Tegevus toimub täienisti vaid ühes suured söögitoas ning pea kõigel nähtul on oma eesmärk ja tagajärg. Samuti meeldis mulle kuidas minevik ja olevik oli ühendatud eri stseenidega. Viivuks pöörduti tagasi sama ruumi, kuid juba möödunud toimunule, näiteks sai niimoodi tutvutud ka loo keskse tegelase Janne-tädiga, keda kahjuks enam koosistumise ajaks elavate kirjas ei olnud. Komplimendi on ära teeninud ka voolav, asjakohane, lõbus ja parajalt vaimukas dialoog, mis suurepäraselt tõi esile tegelaste iseärasused, kiiksud ja värvikuse ning oli asjalik partner toimuvale, loomaks pingelist ja ärevuse õhinas õhkkonda.
Krimi lugudes on tähtsal kohal tegelaste spetsiifiliste iseloomude ja taustade väljajoonistamine ning seda järkjärgult, vastavalt loo kulgemisele ning vajadusele. Seega peavad karakterid olema kahtlust äratavad, kindlate omapärasustega ja võimaldama ka ootamatuid pöördeid enda olemustes. Kümnest kümme saavutas aga antud etendus selles aspektis. Kõige väljapaistvam oli kindlasti räuskav, koomiline, äkiline, imposantne ja üllatavalt nutikas Raimond Allan Noormetsa esituses. Tänu temale sai muidu sünge tükk ka helgema ja naljakama varjundi. Eriti lõbus oli teda ainuisikuliselt viinapudelile üks-null tehes jälgida. Piret Kalda, äärmiselt tibiliku Milvina, sai ka paari hea pirniga hakkama ning nagu vana viisakas rahu ise, suutis Enela, Piret Rauki esituses, teatud osa tasakaalu oma teise kahe ülevoolava ja üliemotsionaalse sugulase tekitatud käitumistormi tuua. Andres Raag äärmuslike emotsioonidega (kord viks, viisakas ja heatujuline, kord meeleheitel, sundmõttega ja fataalne) sai kenasti hakkama Jaanusena ning Maiken Schmidt malbe ning tööka Riinana oli igati omal kohal. Oleksin aga oodanud veidi rohkem võimalusi Leila Säälikul Janne-tädina ennast eksponeerida.
Kokkuvõttes: Nutikas ja vaatajat geniaalselt "pettev" tükk, mis suudab pinge kõrgustesse kruttida ning pakkuda klassikaliselt suurepärase krimi loo meie enda kodumaise maitsega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar