Esmaspäev, 13. oktoober 2014

Teater: "Leke"

Tervitus!

Seekord täiesti esimene etenduse ülevaade!

Pealkiri: Leke
Teater: Draamateater
Kestus: 2 h 40 min
Lavastaja: Hendrik Toompere jr
Osades: Jan Uuspõld, Merle Palmiste, Marta Laan, Sulev Teppart (külalisena), Lauri Kaldoja (külalisena)
Esietendus: 08.12.2013
Millal nähtud: 27.09.2014
Minu hinnang: 3/5

Iseenesest oli tegu sellise meeltlahutava ja kerge kelmikomöödiaga, milles ka piisavas koguses musta huumorit. Samas aga ei üllatanud ega rabanud tükk mind millegagi, värskusest ja originaalsusest jäi veidi puudu. Tihti saan oma silma selle puudumisel kinni pigistada kui žanr, sisu, süžeeliin, vm on mu lemmikute hulgast, kuid kuna kelmikomöödiad seda ei ole, siis tahes tahtmata jäävad mulle vead ka kergemini silma ning mulle on keerulisem muljet avaldada. Seega oli mul selline ei kana ega kala tunne ning kõht sai täis, aga samas koju jõudes tahaks uuesti süüa.

Etendus keerles ühe sahker-mahkeri pärast tagasiastunud poliitiku (Jan Uuspõld) ümber, kes siis omadega rappa jooksnuna kavatses enne enesetapu tegemist natuke prostituudi teenuseid nautida - esimest korda elus muideks. Ukse taha satub tal aga pliidikaitsete müüja Carmen (Merle Palmiste), kes pärast olukorrast arusaamist püüab meest takistada ning selle käigus kurdavad mõlemad oma kurba elu ning nende vahel tekib kerge side, millel potentsiaali sõpruseks või isegi armastussuhteks. Siis aga olukord selgineb...


pilt Draamateatri kodulehelt

Esimeses vaatuses tundus sisu sellise toreda, isegi lõbusa ja helge romantilise komöödiana, aga sisetunne ütles, et midagi on valest ning nii libedalt ja kenasti ei saa minna, peab olema puänt. Teades ka autori teiste näidendite põhjal, et see mida algul näed ja arvad ei ole kohe kindlasti tõeline olukord, siis ei jäänud ka seekord selgusemoment tulemata. Tõe väljatulek aga mind väga jalust ei rabanud, sest kahtlustasin juba midagi taolist. Teisalt oli põnev jälgida, kes siis lõpuks jääb peale, kes kelle üle kavaldab ning mis on viimane, lõpp-punkti panev twist (sest kahtlemata sellisel etendusel lihtsal peab see olema - ei kujutaks ette, et rõõmsalt päikeseloojangu poole jookstakse).

Kontrast esimese ja teise vaatuse vahel oli märgatav, tundus, et tegu on kahe erineva eesmärgi ja sisuga etendusega. Kuigi romantiliste alatoonide poolest peaks mulle esimene rohkem imponeerima, siis tegelikult trumpas pingeline, tempokas ja intensiivne teine elulise ja tundelise esimese vaatuse üle, ning viimane tundus kui pealiskaudne ning lühike eelmäng tegelikule tuumale. Seega, esimest jälgides, mulle  see oma lihtsuses meeldis aga teiseni jõudes kahvatus too totaalselt.


pilt Draamateatri kodulehelt

Näidendi poliitiline taust tundus mulle ka väga hästi haakuvat sellega, mis meil siin Eestis kohati sel tasandil toimub. Äärmiselt aktuaalne ning võrdusmomente tekitav etendus, milles ainult vahe, et meil tavaliselt tagasiastumisteni ei jõuta vaid rühitakse edasi nagu midagi poleks olnud. See oli ka üks põhjus miks peategelane mulle suhteliselt sümpaatne oli, ta keeras käki kokku aga samas võttis ka vastutuse, kuigi nii kaugele kui tema otsustas oma eluküünla lõpetamisel minna oli loomulikult liiast. Üldse jättis Isidre (Jan Uuspõld) äärmiselt naiivse ja heatahtliku totukese mulje - loodetavasti, see aga meie poliitikas võrdluskohta ei leia...

Tegelastest oli minu jaoks kahtlemata õhtu staar prostituut Yolanda (Marta Laan), sellel lihtsa põhjusel, et kogu esmane stseen temaga oli tõeliselt koomiline ja minu jaoks kogu etenduse pärl. Mõni hindab draamat, mõni emotsioone jne, mulle aga on väga meelepärane üks tasemel naeru väljakiskuv kohati totter stseen mahlast huumorit - seda kahtlemata Isidre-Carmen-Yolanda trio pakkus. Manolo tegelaskuju aga jäi silma sellepoolest, et kuidagi ei tahtnud sulanduda kokku teiste tegelaste ja looga - ma ei teagi, kas asi oli näitlejas või tegelaskuju olemuses endas.

Näitlejaoskusega paistis aga kõige eredamalt silma Merle Palmiste, olles üks hetk alandlik, kuid usin, asjalik ja heatahtlik keerulise eluga hakkaja ja siis transformeerudes elegantseks ning enda väärtust teadjast võitlejaks leediks.

Kokkuvõttes: Nalja sai, suuri üllatusmomente ei olnud, aga, noh, nalja sai...


Liis

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar