Tere ilusat nädalat!
Elamus: Õhulend Balloon Tallinnal
Asukoht: Tallinna Sadama A-terminali ja kruiisiala vaheline ala
Kuupäev: 20. august 2016
Hind: Kohapeal 40 eurot, veebist 25 eurot täiskasvanu
Laupäeval, 20. augustil seadsime sammud Tallinna Sadama poole, et järele proovida, kuidas Tallinna linn 120 meetri kõrguselt välja paistab.
Õhulend toimus umbes iga 15 minuti järgi ja kui kohale jõudsime, oli Balloon Tallinn just õhku tõusmas. Seetõttu astusime läbi kõrvalasuvast Sushi Plaza Pop-Up Lounge'st, et kohvi juua. Väga mugav, et selline söögi-joogi koht kohe käepärast võtta on.
Kui meie kord oli õhulennule minna, olime kõik põnevil. Närvikõdi oli palju, sest meie seas oli neid, kellele kõrgus tekitab õõvastuse ja paneb jala tudisema või lausa seest keerama. Mina isiklikult küll kõrgust ei karda, aga eks minulgi oli vaimusilmas tegemist pisikese ja imetillukese korvikesega, kuhu meid kõiki nagu kilud pütti pannakse ja mis siis õhupalliga koos lendlema läheb. Reaalsus oli õnneks märksa turvalisem.
Balloon Tallinn on lihtsustatult öeldes hiigelsuur heeliumiga täispuhutud õhupall, mis on maa külge kinnitatud trossiga. Seda lastakse trossiga kuni 120 m kõrgusele. Õhupalli gondlisse mahub kuni 30 inimest ja gondel on ehitatud nii, et gondli põhjas on suur ovaalne auk ning gondli sees on koridor, mis on ääritsetud metallvõrega, nii et välja näeb, aga välja ei kuku. Põhimõtteliselt saab tervele gondlile ringi ümber teha, et Tallinna kauneid vaateid pildistada ja imetleda. Imetillukesest korvikesest minu kujutelmades oli asi õnneks väga kaugel. Ruumi oli nii liikumiseks kui ka üksteisest möödumiseks kui tahtsid gondlile ringi peale teha. Tegemist oli tõepoolest ikkagi pigem turvalise lendava laevaga, mis eriti isetegevust teha ei saa, sest vintsi külge kinnitatud tross ei lase.
Kui olime end õhupalli gondlisse saanud, uks kenasti meie järel lukku pandud, siis seletas meie reisijuht ka turvareegleid, et peamine on et õhupall kreeni ei lähe. Meile jagati infot, et õhupall tõuseb kuni 120 meetri kõrgusele ning et kogu sõit võtab umbes 15 minutit.
Õhkutõus oli äge! Kui esimestel meetritel hoidsin igaks juhuks käepidemest kenasti kinni, siis paarikümne meetri möödudes jalutasin juba rahulikult mööda gondlit ringi, uudistasin vaateid ja tegin pilte. Vaated olid muidugi imelised - nii merele, kruiisilaevasadamale, Kalamajale kui ka vanalinnale. Ilm oli ka imeline, päike paistis, tuulevaikne, mõni üksik pilveke taevalaotuses.
Minu arvates oli Tallinn õhust natuke teistsugune kui ma seda oma lennureisidelt tean. On ju küll ja rohkemgi veel lennukiga Tallinnast nii õhku tõustud kui ka maandutud, aga tõsiasi, et õhupall tõusis aeglaselt õhku ja tuli ka maapinnale tagasi aeglaselt, siis oli aega detailidesse süveneda.
Linnahalli kuju õhust on ilus! Vaatamata sellele, et hoone ise on vana, väsinud ja hooldamata, on ta arhitektuur põnev, eriti just õhust vaadates.
Vanalinna vaated on kindlasti nagu mulle, nii ka teile, märksa tuttavamad, aga kaunid vaatamata sellele. Terve sadamapiirkond oli samuti põnev ülaltvaates, sest sinna ehitatakse kogu aeg nii palju juurde. Ma isiklikult ei teadnudki, et Tallinnas on ka väike jahibassein, kus oli päris palju erinevas suuruses ja kujus jahte.
Kui sellele lisada ka terve Tallinna lahe vaade koos Pirita rannajoone, mere ja merelolevate purjekatega, siis oli kogumulje imetlusväärne. Sellepärast tunduski kogu reis liiga lühike. Alles jõudsime õhku ja saime vaateid imetleda, kui juba järsku olimegi tagasi all. Ma oleks väga tahtnud kauem õhus olla. Loodetavasti saab Tallinna kohal millalgi tulevikus samasuguse õhupalliga juba pikemalt seigelda - siis juba lennates. Minus on nähtavasti peidus piisavalt palju seiklushimulisust, et nautida ka ühte pikemat ja ka ilma trossita maa külge kinnitatud õhulendu õhupalliga. See oleks samuti vinge, aga see eeldab juba inimesi, kes oskavad heeliumõhupallidega ka navigeerida.
Lõpetuseks üks väike märkus ka. Igaks juhuks tasub arvestada sellega, et te ei saa õhupallisõitu just sel ajal ja sel kuupäeval, kui te seda soovite, sest see, kas õhupall lendab või mitte, sõltub eelkõige ilmast. Kodulehel on kirjutatud, et õhupall lastakse ülesse ainult sellisel juhul, kui tuul on vähem kui 6 m/s. Lennud toimuvad küll aastaringselt, aga me pidime oma lendu mitu korda ümber muutma, sest ilm lihtsalt vedas meid alt. Tallinnas on tihti tuuline ilm. Pärast neljandat korda sõidu plaanimist meil see ka lõpuks õnnestus. Ja see ümberplaneerimine oli minu arvates seda väärt.
Ainukeseks asjaks, mis lennu ajal häiris oli see, et sõit oli liiga lühike. Me just jõudsime hakata nautima seda ilu, mis meile ümberringi vastu vaatas, kui juba sai lend läbi. Me oleks natuke kauem tahtnud seda kõike endasse haarata. Elamust ei suutnud rikkuda ka soomlastest purjus poissmeesteõhtu veetjad, kes valjuhäälselt proovisid meie lennusaatjat ühele peole kaasa moosida. Ega seda lennuseltskonda jah valida ei saa. Õnneks ei lasknud me endid selles häirida, sest ega lennu ajal ju nagunii nendest naljalt lahti ei oleks saanud. :)
Kokkuvõttes, 15 minutit jäi minu jaoks väga lühikeseks. Ma oleks veel kohe ühe õhusõidu teinud! Tegemist on kindlasti meeldejääva elamusega, mida tahaks kindlasti korrata! Ilusa ilmaga (ja halba ilmaga õhupall nagunii õhku ei tõuse) on vaated imekaunid ja lõpetuseks soovitaksin ma teil võimaluse korral kindlasti õhupallisõitu proovida! Ka nendele, kes kõgust kardavad. :)
Aitäh, Liis, et meile väikese seikluse korraldasid! Äge oli!
 |
| Balloon Tallinn altpoolt vaadatuna |
Asukoht: Tallinna Sadama A-terminali ja kruiisiala vaheline ala
Kuupäev: 20. august 2016
Hind: Kohapeal 40 eurot, veebist 25 eurot täiskasvanu
Laupäeval, 20. augustil seadsime sammud Tallinna Sadama poole, et järele proovida, kuidas Tallinna linn 120 meetri kõrguselt välja paistab.
Õhulend toimus umbes iga 15 minuti järgi ja kui kohale jõudsime, oli Balloon Tallinn just õhku tõusmas. Seetõttu astusime läbi kõrvalasuvast Sushi Plaza Pop-Up Lounge'st, et kohvi juua. Väga mugav, et selline söögi-joogi koht kohe käepärast võtta on.
Kui meie kord oli õhulennule minna, olime kõik põnevil. Närvikõdi oli palju, sest meie seas oli neid, kellele kõrgus tekitab õõvastuse ja paneb jala tudisema või lausa seest keerama. Mina isiklikult küll kõrgust ei karda, aga eks minulgi oli vaimusilmas tegemist pisikese ja imetillukese korvikesega, kuhu meid kõiki nagu kilud pütti pannakse ja mis siis õhupalliga koos lendlema läheb. Reaalsus oli õnneks märksa turvalisem.
 |
| Tallinna vanalinn ja osa Linnahallist |
Balloon Tallinn on lihtsustatult öeldes hiigelsuur heeliumiga täispuhutud õhupall, mis on maa külge kinnitatud trossiga. Seda lastakse trossiga kuni 120 m kõrgusele. Õhupalli gondlisse mahub kuni 30 inimest ja gondel on ehitatud nii, et gondli põhjas on suur ovaalne auk ning gondli sees on koridor, mis on ääritsetud metallvõrega, nii et välja näeb, aga välja ei kuku. Põhimõtteliselt saab tervele gondlile ringi ümber teha, et Tallinna kauneid vaateid pildistada ja imetleda. Imetillukesest korvikesest minu kujutelmades oli asi õnneks väga kaugel. Ruumi oli nii liikumiseks kui ka üksteisest möödumiseks kui tahtsid gondlile ringi peale teha. Tegemist oli tõepoolest ikkagi pigem turvalise lendava laevaga, mis eriti isetegevust teha ei saa, sest vintsi külge kinnitatud tross ei lase.
 |
| Tallinna Linnahall ja rannajoon |
Kui olime end õhupalli gondlisse saanud, uks kenasti meie järel lukku pandud, siis seletas meie reisijuht ka turvareegleid, et peamine on et õhupall kreeni ei lähe. Meile jagati infot, et õhupall tõuseb kuni 120 meetri kõrgusele ning et kogu sõit võtab umbes 15 minutit.
Õhkutõus oli äge! Kui esimestel meetritel hoidsin igaks juhuks käepidemest kenasti kinni, siis paarikümne meetri möödudes jalutasin juba rahulikult mööda gondlit ringi, uudistasin vaateid ja tegin pilte. Vaated olid muidugi imelised - nii merele, kruiisilaevasadamale, Kalamajale kui ka vanalinnale. Ilm oli ka imeline, päike paistis, tuulevaikne, mõni üksik pilveke taevalaotuses.
 |
| Soome laht ja kruiisisadam |
Minu arvates oli Tallinn õhust natuke teistsugune kui ma seda oma lennureisidelt tean. On ju küll ja rohkemgi veel lennukiga Tallinnast nii õhku tõustud kui ka maandutud, aga tõsiasi, et õhupall tõusis aeglaselt õhku ja tuli ka maapinnale tagasi aeglaselt, siis oli aega detailidesse süveneda.
Linnahalli kuju õhust on ilus! Vaatamata sellele, et hoone ise on vana, väsinud ja hooldamata, on ta arhitektuur põnev, eriti just õhust vaadates.
Vanalinna vaated on kindlasti nagu mulle, nii ka teile, märksa tuttavamad, aga kaunid vaatamata sellele. Terve sadamapiirkond oli samuti põnev ülaltvaates, sest sinna ehitatakse kogu aeg nii palju juurde. Ma isiklikult ei teadnudki, et Tallinnas on ka väike jahibassein, kus oli päris palju erinevas suuruses ja kujus jahte.
Kui sellele lisada ka terve Tallinna lahe vaade koos Pirita rannajoone, mere ja merelolevate purjekatega, siis oli kogumulje imetlusväärne. Sellepärast tunduski kogu reis liiga lühike. Alles jõudsime õhku ja saime vaateid imetleda, kui juba järsku olimegi tagasi all. Ma oleks väga tahtnud kauem õhus olla. Loodetavasti saab Tallinna kohal millalgi tulevikus samasuguse õhupalliga juba pikemalt seigelda - siis juba lennates. Minus on nähtavasti peidus piisavalt palju seiklushimulisust, et nautida ka ühte pikemat ja ka ilma trossita maa külge kinnitatud õhulendu õhupalliga. See oleks samuti vinge, aga see eeldab juba inimesi, kes oskavad heeliumõhupallidega ka navigeerida.
Lõpetuseks üks väike märkus ka. Igaks juhuks tasub arvestada sellega, et te ei saa õhupallisõitu just sel ajal ja sel kuupäeval, kui te seda soovite, sest see, kas õhupall lendab või mitte, sõltub eelkõige ilmast. Kodulehel on kirjutatud, et õhupall lastakse ülesse ainult sellisel juhul, kui tuul on vähem kui 6 m/s. Lennud toimuvad küll aastaringselt, aga me pidime oma lendu mitu korda ümber muutma, sest ilm lihtsalt vedas meid alt. Tallinnas on tihti tuuline ilm. Pärast neljandat korda sõidu plaanimist meil see ka lõpuks õnnestus. Ja see ümberplaneerimine oli minu arvates seda väärt.
 |
| Kruiisisadam |
Ainukeseks asjaks, mis lennu ajal häiris oli see, et sõit oli liiga lühike. Me just jõudsime hakata nautima seda ilu, mis meile ümberringi vastu vaatas, kui juba sai lend läbi. Me oleks natuke kauem tahtnud seda kõike endasse haarata. Elamust ei suutnud rikkuda ka soomlastest purjus poissmeesteõhtu veetjad, kes valjuhäälselt proovisid meie lennusaatjat ühele peole kaasa moosida. Ega seda lennuseltskonda jah valida ei saa. Õnneks ei lasknud me endid selles häirida, sest ega lennu ajal ju nagunii nendest naljalt lahti ei oleks saanud. :)
 |
| Allakirjutanu koos reisikaaslastega: Inga, Liis, Anastassia ja Diana |
Kokkuvõttes, 15 minutit jäi minu jaoks väga lühikeseks. Ma oleks veel kohe ühe õhusõidu teinud! Tegemist on kindlasti meeldejääva elamusega, mida tahaks kindlasti korrata! Ilusa ilmaga (ja halba ilmaga õhupall nagunii õhku ei tõuse) on vaated imekaunid ja lõpetuseks soovitaksin ma teil võimaluse korral kindlasti õhupallisõitu proovida! Ka nendele, kes kõgust kardavad. :)
Aitäh, Liis, et meile väikese seikluse korraldasid! Äge oli!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar