Kino: "Paberlinnad"

Tervitus!

Ja veel kinost!

Pealkiri: Paberlinnad
Originaalpealkiri: Paper Towns
Režišöör: Jake Schreier
Kestus: 1h 49 min
Näitlejad: Nat Wolff, Cara Delevingne, Austin Abrams, Justice Smith, Halston Sage
Žanr: Draama, komöödia, romantika
Kinodes alates: 24.07.2015
Nähtud: 28.07.2015
Minu hinnang: 3/5

pilt solariskino.ee koduelehelt

"Süü on tähtedel" ja üleüldse John Greeni röögatu edu põhjus ja efekt on minust täiesti mööda kihutanud. No ei mõju ta mulle ning ei too esile suuri emotsioone ja pisaratevalamist. Otsustasin siiski antud filmile võimaluse anda, mind vaimustusse viia ning silmisse sära manada. Ütlen juba etteruttavalt, et ma olen ilmselgelt ikkagi immuunne antud autori teoste vastu.

Põhi probleem seisnes selles, et mitte kuidagi ei suudetud mind veenda miks peaks niivõrd kahe jalaga maas ja asjalik poiss heitma kõik hetkeks kõrvale, et joosta järele mingile omamoodi vastutustundetule teismelisea hormoonide ja mässajaperioodi käes siplevale totsile (kuigi see periood oli aktiivne ka enne seda iga). Enamgi veel, see chick ei ole poisist aastaid välja teinud, nad ei suhtle ning Quentini suur seiklus ja taaskontakteerumine Margoga põhineb sellel, et pliks kasutas teda lihtsalt ära, et oma sõpradele ja kutile kätte maksta, kuid poiss arvas naiivselt, et see tähendas enamat. Ma saan aru kui see autoreis sõpradega oleks ette võetud eesmärgiga teha midagi lahedat ja ulakat enne kooli lõppu nagu viimane (või siis siinkohal esimene) seiklus enne ülikooli koos sõpradega, kes on tegelikult ka su kamraadid elus (mitte üheööliblikas Margo), kuid kogu ettevõtmist vedas Quentini kinnisidee ja kutsuarmastus oma lapsepõlve armastuse vastu. Quentin oleks võinud enam tänu välja näidata oma sõprade suhtes, mitte käituda kui mahajäätud, haavatud ja tujukas poisike. Samuti häiris mind Margo puhul tõsiasi, et ta oli väga varmas kritiseerima teisi, kellede elusid ta endaarust mõtetuks, igavaks ja võltsiks pidas, kuid see tegi temast vaid silmkirjaliku plika, sest ise oli ta samamoodi segaduses ning ei teadnud mida ta elult tegelikult tahab.

Cara Delevingne, uus Hollywoodi it-girl, kuigi väga lootustandev loomaks Margo, kelle fenomenist ma suudaks sotti saada või mõistaks, mis ta niivõrd eriliseks teeb, ei suutnud ikkagi teda välja mängida ja usutavaks teha. Samas aga meeldis ta mulle antud rollis mõnevõrra, et patsutada teda õlale ja öelda: "Kiiduväärt katse!"

Filmil läks omajagu aega, et tõeliselt käima minna ning kohati tundsin lausa kerget igavust ilmatu pika otsekui proloogi pärast, kuid gaasi anti koheselt kui automatk alguse sai. Tundus, et film sai hoo sisse. Mulle tohutult meeldis noorte omavaheline energia, kokkutulemine ning veedetud aeg koos. Sai nalja, tuli ette tõsiseid momente ja vaatajal oli lõbus nende ootamatut ettevõtmist jälgida. Kahjuks aga lõppes see järsult, sest Quentin hakkas tujutsema kui kallis Margoke jälle mäkra keeras. Mulle sümpatiseerisid väga Quentini kaks kamu ja nad olid paljuski abiks, et film ei muutuks Quentini emo-paraadiks. Ben oli eriti koomiline sõbrake, kes oma ülevoolavusega ei muutunud kübetki tüütuks ning Radar oli asjalik, vastutustundlik ning omapäraste kiiksudega (või vähemalt tema pere oli).

Kuigi mulle müsteeriumid a la "DaVinci kood" tohutult meeldivad häirib mind alati, et kuidas saab vihjete panija kindel olla, et lahendajad ikka leiavad infokillukesed ja pärast mitmeid minilabürinte ikka  õigesse väljapääsu alati jõuavad. Sama mure oli mul ka selle filmi jooksul ja mitte aluseta, sest vihjed olid segased ja põhinesid osati õnnel ja osati kokkusattumusel. Vähemalt pean tunnistama, et puänt lõpus mulle siiski imponeeris ning selline asjad käik oli veidi üllatuslik, kuid kõige kasulikum variant kõigile osapooltele.

Sisust: Quentin ja Margo olid lapsepõlvesõbrad, kuid kasvasid lahku, sest tüdruk oli hakkaja, uudishimulik ja seikleja, kuid poiss muretses rohkem, et pahandustesse ei satuks. Pärast aastaid mitte suhtlemist, ilmub tüdruk öösel poisi aknale ja palub teda kaasabiliseks väikeses kättemaksus. Veetes koos meeldejääva öö, kaob Margo jäljetult nagu ta varem ennegi on toiminud. Quentin aga arvab, et viimane jättis talle vihjeid ning ootab, et poiss neid lahendaks ja teda otsima tuleks. Olles Margosse armunud juba aastaid, hakkab Quentin agaralt neiut jahtima.

Lemmik stseen: Rekordkiirusel peatus tanklas.

Lemmik tsitaat: "Valar morghulis!"

Kokkuvõttes: Tegemist on pealtnäha sisuka ja mõtlema paneva noorte komöödia/draama/romantikaga, kahjuks aga jäid mõlemad suhteliselt pealiskaudseteks, jäi puudu nii sisust kui mõtlema panevatest teemadest. Kardan, et film lihtsalt ei suutnud raamatu väidetavat sarmi usutavalt realiseerida. Siiski oli film omamoodi võluv ja omapärane loo kulgemise poolest ning ebaklišeeliku lõpu pärast.