Taas kinorindelt!
Pealkiri: Eemal hullutavast ilmakärast
Originaalpealkiri: Far From the Madding Crowd
Režišöör: Thomas Vinterberg
Kestus: 1h 56 min
Näitlejad: Carey Mulligan, Matthias Schoenaerts, Michael Sheen, Tom Sturridge
Žanr: Romanika, draama, ajalooline
Kinodes alates: 03.07.2015
Nähtud: 27.06.2015
Minu hinnang: 3.5/5
pilt solariskino.ee kodulehelt |
Bathsheba (originaalne nimi!) on iseteadlik, iseseisev ja hakkaja noor naine, kes pärib oma onu farmi ja loomulikult kaasneb sellega ka igasugu ootamatuid ja oodatud kosilasi. Nii, tänases "Reisile Sinuga" saates tulevad meie üksiku kaunitari südant murdma kolm kelmikat poissmeest: Kandidaat nr 1: lambakarjus Gabriel - milline mees! tasakaalukas, tark, toetav, väheste sõnadega, lojaalne. Kandidaat nr 2: rikas maaomanik William Boldwood - igav, vanem, hingelt haavatud, turvaline, tagasihoidlik, kuid samas ka äärmiselt järjekindel. Kandidaat nr 3: Seersant Francis Troy - noor, uljas, emotsionaalne, tujukas, meelas ja agar ilueedi. Kellega läheb meie neiu aga abielureisile, see selgub juba kinos, loomulikult aga alles pärast piinlikke möödapanekuid, valesid otsuseid ja ärritavaid igati välditavaid olukordi ja valikuid. Samas, aga oli vähemalt minu jaoks ainult üks kindel valik!
Bathsheba oli mõneti meeldiv üllatus, sest tema iseseisvus, südikus ning loodav imeline pilt võimukast ja töökast naisest selles meestekeskses keskkonnas, mõjus ääretult värskelt. Kus ma aga tõsiselt kahtlesin tema selges mõistuses ning mõtlesin, et äkki puhub seal teatud ruumides tuul, oli tema kindel seisukoht, et ta ei soovi meest... aga äkki ikkagi soovib - otsusta juba! Ma olen kahe käega poolt, et girls just want to have fun too, kuid olles selgelt mehe võtmise vastu ja siis ainult sellepärast, et talle meeldis kuidas teda natuke siit ja seal kabistati, öeldakse tervele mõistusele adjöö. See pani mind meie kangelannat küll veidi viltuse pilguga vaatama. Kas ta veel totakamat valikut ei suutnud teha? Oh, kuidas ma mõtetes püüdsin mägesid liigutada, et mu kullakallis lambakarjus selle tädi maha jätaks oma enda jama lahti harutama, kuid üllatus üllatus, meie kiirele nahistamisele alla andnud kangelanna suutis mu poolehoiu tagasi võidelda. Olin üllatunud, et ta niivõrd veenva ja andestust leidva comebacki suutis korda saata.
Filmis oli mitmeid väiksemaid ja suuremaid pöördeid ning ootamatusi, mis nähtut võrreldes tavapäraste ajalooliste romantikafilmidega tunduvalt värvikamaks ja nauditavamaks tegid. Kõige rohkem hindan ma teoses, et ma ei osanud kuidagi lõppu ennustada, kuidas kõik niidid lahti harutatakse ja korrektselt kinni seotakse, kes siis lõpuks võidab ihaldatud daami käe või kas keegi üldse suudab viimast jäädavalt endale meelitada. Ma tundsin vaadates, et šansid on 50/50, et kõik marsivad oma teed ja nn auhind jätab soovijad pika ninaga. Ma ei pettunud aga vähimalgi määral lõppversioonis.
Näitlejatest jäi enim silma vaikne, omaettehoidev, kuid alati seljatagust toetav lambalausujast Gabrieli kehastanud Matthias Schoenaerts. Ma kordan, milline salapärane ning ainuüksi oma kohalolekuga mu pilku vaevatult endale tõmbav mees. Bathshebat mänginud Carey Mulligan sai kiiduväärselt hakkama sellise meeste päid tõmbava ja neid hullutava iseloomuka ja iseseisva kaunitari esitamisega. Mulle meeldis tema hoiak, sirge selg ning vankumatu peahakkamine ja selline lõbus ning vaba olek, vaatamata kõigile komistustele ja tõsistele lehmakaka sisse kukkumistele - korduvalt. Nõrgimaks lüliks osutus Tom Sturridge, kosilane nr 3. Ta oli küll moosipoisi välimusega ja eeldatavasti suhteliselt seksikas Bathshebale, kuid tema karakter jäi pealiskaudseks ning ühedimensiooniliseks, lisades siia libeda kala käitumine ja välimus, siis ei jätnud ta just unustamatut muljet. Pean aga tunnistama, et antud tegelase üks traagiline looliin suutis mu südame küll härdaks muuta.
Pean ka isikliku pahameele välja tooma, mis lähtub puhtalt mu enda eelistustest ning taluvusepiiridest, kuid ma ei kannata karvavõrdki igasugu vägivalda, valu või ebaausust loomade vastu. Kahjuks minu tundlikkus sai filmi teatud stseenide ajal kõvasti kannatada. Mulle lihtsalt ei meeldi selliseid asju näha, olgu see siis ainult film ja mitte reaalsus, vahet ei ole.
Lemmik stseen: Viimane stseen loomulikult. Will they, won't they.
Lemmik tsitaat: "Ma laulan kooris." "Ma olen sind kuulnud." "Ma vabandan selle pärast."
Kokkuvõttes: Omapärane ja põnev klassikaline romantika, mis suudab end eristada teistest samasugustest ning oma ootamatute süžeeliinidega ei jäta vast kedagi külmaks ja suudab vaatajat vaevatult endaga kaasa elama krabada. Loomulikult oli üks võlusid ja tõmbenumbreid küsimus, et kuidas see tunnetetsirkus küll kõik lõpeb. Suurepärane kvaliteetfilm, ka ilmtingimata just väärtfilmi mitte otsivale naisvaatajale, ning meestele, kes kinno kaasa sunnitakse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar