Teisipäev, 28. juuli 2015

Kino: "Sipelgamees"

Tervitus!

Veel kinost!

Pealkiri: Sipelgamees

Originaalpealkiri: Ant-Man
Režišöör: Peyton Reed
Kestus: 1h 57 min
Näitlejad: Paul Rudd, Evangeline Lilly, Michael Douglas, Corey Stoll
Žanr: Action, seiklus
Kinodes alates: 17.07.2015
Nähtud: 17.07.2015
Minu hinnang: 3.5/5

pilt solariskino.ee kodulehelt
Isiklikult on mind, oma põhjatult sissetallatud tüüpiliste süžeeliinidega, superkangelaste filmid mõningal määral tüütama hakanud ja muutunud igavaks. Antud žanri filmide buum ei ole aga järele andnud ning populaarsuse harja tipul olles vorbitakse aina rohkem ja rohkem kostüümides tegelinskite linateoseid ning olles ettevõtnud kuulsaimad kangelased, liigutakse nüüd, pärast tundmatute "Galaktika valvurite" massiivset edu, edasi järgmise, laiemale üldsusele mitte tuttava, Sipelgamehe juurde.

Filmi võib kokku võtta sõnaga: tüüpiline. Tüüpiline Marvel, tüüpiline toon, tüüpiline kangelase tee, tüüpiline loo kulgemine, tüüpilised tegelased, tüüpiline huumor - järjekordne musternäidis Marveli võluvalemist, mis enam nii maagiline ei tundu, pärast miljonit korda. Ma ei saa kuidagi eitada, et see hakkab juba luitunuks ja ebahuvitavaks muutuma, sest pea igat sammu võib ette ennustada.

Samas aga on antud filmi puhul tegu mõneti tagasiminekuga algusesse, valem on sama, kuid lähtepunkt, reis ja tulemus on tagasihoidlik ning nauditavalt lihtne ja liigsete ambitsioonideta. Vastupidiselt viimastele Marveli filmidele, millede moto on ilmselgelt: suurem, rohkem, valjum ja brutaalsem, puuduvad "Sipelgamehes" mastaapsed ja massiivsed lõhkumised, laamendamised ja segadused liialt suurte tegelastehulga pärast või siis mitmete eri süžeeliinide pärast, mis filmi topitud, kuid ei sobi sinna liigsuse, eraldatuse või mõttetuse pärast. Uues filmis on vaevatult mindud otsekui makro tasandilt mikro tasandile tagasi ning see andis kõvasti juurde sisu, siirust ja sümpaatiat. Vähem on rohkem. Ka oli Sipelgamees endanimelise filmi kangelane ning õnneks ei lisatud siia teisi tegijaid, kes temalt tähelepanu rööviksid, mis ma kardan, et juhtub eriti hullusti järgmise Kapten Ameerika filmiga, kus võtavad osa vist kõik superkangelased, kaasa arvatud nende vanaemad ja vanavanaonud.

Ootasin põnevusega, et kuidas nad sedavõrd omapärase ja kentsakalt huvitava kangelase ekraanile toovad nii, et see ei paistaks lapsik, totakas või imelik. Mind aga üllatas nähtu usutavus ja kaasahaaravus ning lõpptulemus oli igati õnnestunud. Stseenid, kus peategelane oli oma minivormis, olid eriti lahedad, sest kogu ümbritsev maailm oli tohutult gigantne, olles seejuures realistlik. Näiteks stseen imetillukesest kangelasest vanni põhjas oli suurepäraselt loodud ning 3D prillidega tekitas see peaaegu tunde, et oleksid ise seal, ümbritsetud kõrgetest seintest. Pean ka mainima abilisi, sipelgaid, kes oli ootamatud, kuid asjalikud ja toredad toetajad ning kohe üldse mitte ebameeldivad jälgida (olen lugenud filmifoorumitest, et on inimesi, kes ei suuda seda filmi vaadata, kuna sipelgad olevat nii jälgid...?!). Kuigi veidi koomiline oli vaadata Sipelgameest putukate seljas ratsutamas ja nendega koostööd tegemas, olid nad efektsed, toimisid antud kontekstis suurepäraselt ning olid isegi omamoodi nunnud.

Näitlejatööd võin hinnata heaks, kuid ma ei ole just kindel, kas materjal lubas näitlejatel ennast proovile panna ning oma andeid näidata. Füüsiliselt tehti loomulikult kõvasti tööd, kuid suuri emotsioone ja võimsaid etteasteid film just ei võimaldanud. Tegu on ju eelkõige ikka lõbusa ja tegevusrohke superkangelase seiklusfilmiga. Paul Rudd sai kenasti hakkama nohikliku, kuid üllatuslikult tegija peategelasena, kuid tema kehastav Scott oli veidike lahja, eriti niivõrd värvikate kangelaste kõrval nagu Marvel on siiani publiku ette toonud. Samas olid tal aga omad võlub, esmalt just seesama lihtsus, tavalisusepoolsus ning mitte ekstreemustesse kalduvus rääkisid tema kasuks. Michael Douglas oli kiiduväärt mentor, kuid midagi temas ei sulandunud hästi kokku ülejäänud filmiga. Ma ei tea täpselt mis. Evangeline Lilly poolt ootan rohkem kaasalöömist actioni poolelt järgmise filmi ajal, sest ta hoiab end üleval ja näeb välja on üks kõva tädi. Kolm inimabistajatest pätti/tola olid ka koomiline lisa muidu igati väärikale seltskonnale.

Sisust: Scott Lang on osav varvas, kes püüab pärast vanglast väljasaamist oma tütre jaoks korralikuks ja eeskujulikuks kodanikuks hakata. Ootamatult satub tema kätte aga imeülikond, mis muudab ta väikeseks, kuid sama tugevaks kui kuul, ning putukatest abilistega kangelaseks. Tema poole pöördub ülikonna looja Hank Pym, kes loodab, et Scott võtab tema heaks ette viimase varguse, mille ebaõnnestumine toob rängad tagajärjed.

Lemmik stseen: Isa poolt teolt tabatud!

Lemmik tsitaat: "Ta arreteeriti ühe smuutimasina varastamise eest." "Kahe smuutimasina."

Kokkuvõttes: Kui ennast mitte lasta häirida tõsiasjast, et tegu on tavapärase Marvel filmiga, millel on muster suhteliselt sama nagu eelmistel ning sisult just midagi verivärsket ei pakuta, ja keskenduda sellele, et tegu on omapärase idee ja kontseptsiooniga peategelasega ning film on võluv oma vähesuses, siis on linateos kahtlemata õnnestunud ja nauditav.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar