Kolmapäev, 15. märts 2017

Kino: "Kiirtee: Kontrolli alt väljas", "Suur Hiina müür" ja "Lego Batman Film"

Tervitus!

Lühiülevaated kinost!

Pealkiri: Kiirtee: Kontrolli alt väljas

Originaalpealkiri: Collide
Režissöör: Eran Creevy
Näitlejad: Nicholas Hoult, Felicity Jones, Anthony HopkinsBen Kingsley
Žanr: Action
Kestus: 1h 39 min
Kinodes alates: 24.02.2017
Nähtud: 25.02.2017
Minu hinnang: 2/5


pilt imdb.com kodulehelt
Ma ei näinud seda filmi just ammu, kuid kui püüan praegu meenutada, et mis seal uut ja põnevat leidus, siis ei suuda mu aju mulle midagi konkreetset keelele panna. Ehk siis, oli tegu filmiga täis hunnikut klišeesid, kesist süžeed ning ilma meeldejäävate kulgemiste, märuli või näitlemiseta. Lugu ise oli kulunud ja üksluine: et maksta oma kallima raviarvete eest, otsustab meeleheitel boyfriend pöörduda kuritegelikku maailma, kuid otse loomulikult, astub ta suurema ekskremendi sisse kui algselt adus. Primitiivne baaslugu ei tähenda automaatselt, et lõpptulemus oleks sama kesine, kuid ilma uute tuulte lisamiseta, ei ole midagi erakordset loota. Lisaks eelnevale, oli dialoog lahja, romantikaliini ei suudetud mulle usutavalt maha müüa ja Ben Kingsley oli otsekui kuskilt totakast komöödiast ära eksinud -- ma ei suutnud teda grammigi tõsiselt võta ilma pihku itsitamata. Tegu oli filmiga, kus ühest kihutavast autost hüpati teise, üks probleem ja kaigas kodarais järgnes peategelase teekonnal teisele ning see mõttetu vuramine ja põgenemine oli pigem kurnav kui pinget kruttiv.

Samas, action oli realistlikum kui taolistele üllitistele kombeks, mida ma väga hindan. Peategelane isegi veritses ning tundus pärast kümnendat tavainimest tapvat avariid või põrutust tõesti kohe-kohe koomasse langevana. Ka Anthony Hopkins püüdis jamast saia teha ja end võimalikult võika kurikaelana esitada, et filmi veidigi värvi lisada. Nicholas Hoult oli nunnu sinisilmne piimanina nagu alati, kes küll antud loos just veenev ei olnud, ja Felicity Jones oli armas nagu alati, seekord oma plaatina blondi peaga, kuid iseloomutu ja ühevärviline nagu ta kahjuks kipub vahepeal olema.




--------------------------------------------------------


Pealkiri: Suur Hiina müür
Originaalpealkiri: The Great Wall
Režissöör: Yimou Zhang
Näitlejad: Matt Damon, Tian Jing, Willem DafoeAndy LauPedro Pascal, Lu Han
Žanr: Seiklus, action, fantaasia
Kestus: 1h 43 min
Kinodes alates: 24.02.2017
Nähtud: 24.02.2017
Minu hinnang: 2.5/5

pilt imdb.com kodulehelt
Visuaalselt meeldis see film mulle tohutult. Hiina eepilistele ajaloolistele lugudele iseloomulikult võis leida lademetes mastaapsed kaadreid, imelisi kaugvõtteid loodusest kui ka lahingutest, suursuguseid võtteplatse, võimsaid ja graatsilisi võitlusstseene, pisimate detailideni võrratuid kostüüme -- nähtu oli niivõrd viimistletud, läbimõeldud ja kaunis, et mu silmad oleks kinogurmee kogemuse puhtalt selleläbi kätte saanud. Kahjuks, aga tuli mängu ka süžee ja üpris kidur tegelaste arendus. Viimased panid linateosele jala taha ning ei võimaldanud sel saavutada rohkemat kui olla tüüpiline silmipimestav ja peibutav kommikarp, mille sees vaid tavalised ja veidi juba aegunud piimašokolaadinööbid. 

Matt Damon ja Pedro Pascal olid kuidagi kohatud ja ei sulandunud just edukalt loo konteksti. Samuti, paistsid nad ebausutavalt liialt tegijad teiste professionaalsete sõdurite taustal, kuid ära kärasid nad iseenesest küll. Iseäranis Pedro Pascali tegelaskuju oli päris muhe ja seda just huumori poolelt. Kahe mehe vaheline kamraadlus kukkus ka loomulikult välja ning nende sõnasõdasid ma isegi nautisin. Eriti meeldejääv oli aga noor ja kena naissoost kuredivisioni komandör Tian Jingi kehastuses, kes oli asjalik ja armas üheaegselt ning kellega seoses tänasin mõttes kõike ja kõiki, et ei sunnitud peale mingit absurdset armuliini peategelasega. Oli kohti, kus ma olin hirmul, kuid vähemalt selle detailiga ei koormatud niigi hädist süžeed.

Seda filmi saab väga tabavalt kokku võtta kahe stseeniga, mis suurepäraselt illustreerisid selle paljulubavat ja teisalt kaotatud potentsiaali olemust. Tipp hetkeks oli esimene lahing roheliste tulnukalike koletistega, kus fantaasia kohtus ajaloolise Hiina müüriga ning kus esmamaitse hiilgavate ja kaunide koreograafiaga lahingustseenidest jõudis vaatajani. Iga detail toimus sekundipealt kui õlitatud masin, armee erinevate divisionide värvid paistsid suurepäraselt välja ja takistasid lahingul muutumast sigrimigriks ja arusaamatuks, uusi ja üllatavaid kaitsemeetmeid oli kihvt ekraanilt avastada ning üleüldse oli tegu kaasahaarava ja ideaalse tutvustusega sellele, mis toimus ja mis oli kaalul. Eriti lahedad olid eelpoolmainitud kuredivisioni sinisesse riietatud naised, kes benji-hüppe meetodil müürilt alla langedes rohelisi monstrumeid odadega tapsid ning siis taas hooga tagasi müürile tõmmati. 

Taandumine madalale molluski ja murulible tasandile toimus aga filmi viimases veerandis. Kubisedes klišeedest, kruviti pinget miljon korda nähtud viisidel, et alistada monstrumid. See oli lausa piinlik ning tundus, et lõpule lihtsalt löödi käega ja valiti kõige labasem, enimnähtum ja opakam finaal, mis ei vajanud ühegi ajuraku liigpingutust. Lisades siia veel selle magnetiteema, oli tulemuseks väga laisk ja igav lahendus. Lõppkokkuvõttes, on ju Hiina müür kui filmi keskpunkt äärmiselt potentsiaalikas ja geniaalne baas mõne linateose sündmuskohaks. Antud tulem aga kukkus kesiselt välja, vaatamata sellele, et leidus lausa hiilgavaid momente, sest neid tasakaalustasid võrdväärselt tobedad ja kujutusvõime vaesed seigad.


------------------------------------------------------


Pealkiri: Lego Batman Film
Originaalpealkiri: The LEGO Batman Movie
Režissöör: Chris McKay
Žanr: Komöödia, action, animatsioon
Kestus: 1h 44 min
Kinodes alates: 10.02.2017
Nähtud: 10.02.2017
Minu hinnang: 4/5


pilt imdb.com kodulehelt
Ma ei ole eriline Batmani või lego fänn, kuid kombinatsioon kahest oli üllatuslikult mõnus ja kihvt meelelahutus. Vajasin hädasti ühel reede õhtul natuke naeru ja mu ootused said täidetud, sest kuigi mind just lõkerdama ei pandud, oli tulemus muhe ja murevaba olekut soodustav. Film ei võtnud end absoluutselt tõsiselt ning pilas kõike ja kõiki, alustades siis Batmani gigantse õnnetusehunniku imidžist ja tema lugude süngest õhkkonnast. Mees oli pahur ja tõre erak, kelle peakohal pidevalt vihmapilv. Iroonitsedes ja kurikaelu klohmides täitis ta auku oma elus. Loodus aga tühja kohta ei salli ja peatselt kleepis end mehe külge ülienergiline ja päikeseline kasupoeg, hakkaja politseiülem ja isegi üks Batmani eriliselt kiindunud kurikael. Sisu ei olnud just midagi märkimisväärset ja suutis olla üpris totakas (nt igasugu ootamatute kurjamite patsahkam lõpus), kuid filmi olemuse ja eesmärkidega sobis see ideaalselt. Puudu ei olnud ka äärmiselt klišee, kuid asjalik sõnum: üksi olemine, ilma kellegita kellest hoolida, ei ole elu!

Kuna see oli mu esimene lego-klotsidest tehtud linateos, siis eeldasin, et visuaalne pool vajab harjumist, kuid kandiline disain ei kriipinud silma kordagi, vaid pigem andis ekstraväärtuse ja omapära. Samuti, meeldis mulle väga särtsakas ja sarkastiline dialoog. Siinkohal olin positiivselt hämmeldunud, et kui võrrelda originaali ja eesti keelde dubleeritud teksti, siis oli -- üllatus-üllatus -- meie enda looming seekord kohati isegi etem ja mahlasem. Muidugi, sobis Indrek Ojari hääl Batmani suuvoodriks ka ootamatult nagu rusikas silmaauku. Ehk siis, sellist naera kõvasti ha-ha huumorit ma ei kohanud ja süžee oli mis ta oli, kuid minu tuju tehti rõõmsaks läbi nutika dialoogi, koloriidsete tegelaste ja kompleksitu jumal-juhatab-kes-teab-kuhu mentaliteedi.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar