Tervitus!
Veel kinost!
Pealkiri: Star Trek tundmatusse
Veel kinost!
Pealkiri: Star Trek tundmatusse
Originaalpealkiri: Star Trek Beyond
Režissöör: Justin Lin
Näitlejad: Chris Pine, Zachary Quinto, Simon Pegg, Karl Urban, Zoe Saldana, Idris Elba
Žanr: Seiklus, action, ulme
Kestus: 2h 02 min
Kinodes alates: 22.07.2016
Nähtud: 23.07.2016
Minu hinnang: 3/5
Esimene film, mida uuest filmisarjadest nägin, oli eelnev "Star Trek: Otse pimedusse" ning mulle läks see niivõrd peale, et vaatasin kohe ka esimese osa ära, mis oli samuti lahe ja meeleolukas. Arvestades seda, et mina, kes ei tea väljaspool neid uusloominguid Star Trekist mitte mõhkugi, siiralt nautisin neid, siis tundus, et kolmanda osaga saadakse veel enam latti tõstetud. Oeh, kui mööda aga pandi, vähemalt minu silmis, kuid eks ma taas vähemuses oma arvamusega ole.
Teoorias kõlas idee paljulubavalt ehk siis liigub meeskond avakosmosesse, kus ette võib tulla eluohtlikke ootamatusi või tegelinskeid. Otse loomulikult just see juhtubki ja taaskord hävitatakse kosmoselaev (aitab juba, kaua seda laeva nullist üles jõutakse ehitada!) ning peategelased paisatakse võõrale planeedile laiali. Sealtpeale on eesmärgiks kõik kokku koguda ja hullu Kralli ning tema käsilaste eest põgeneda.
Minu põhiprobleem filmiga oli selle liialt vähene keskendumine tegelastevahelistele suhetele. Sarjas on palju karaktereid ning juba eelnevates osades ei tundnud ma, et igaühele on piisavalt aega pühendatud või siis teatud sidemete loomisele tähelepanu pööratud. Jah, Kirk ja Spock, Kirk ja Bones ja muud Kirkiga seotud paarid on vahelduva eduga fookuses, kuid näiteks Spock ja Uhura peaksid olema suhtes, kuid paistab, et nad on seda vaid nimeliselt või kui muud sisuliinid seda detaili vajavad. Samuti ei mõista ma miks Chekov või Sulu niivõrd vähe sisulist arendust saavad. Nad on pigem papist kujud kui täisväärtuslikud tegelased. See, et paneme Sulule külge homoseksuaali sildi ei ole just see, mida ma tema iseloomu väljajoonistumise all mõtlen. Siinkohal oli tegu minu jaoks kiire ja odava viisiga, kuidas valgele lehele värvi lisada. Jah, Kirk on peategelane, kuid ma olen aru saanud, et tegu on meeskonna tähtsust propageeriva sarjaga, kus ei tohiks särada vaid üks ning vähim, mida teha saab on teistele ka veidi rambivalgust võimaldada. Kõige enam hämmastas mind fokuseerimine mingile suvalisele tundmatule tulnukale (kuum alien chick ju?!), kes sõi ära isegi hulgaliselt Kirki eetriaega, rääkimata teistest tegelastest. Niigi palju looliine, suhteid ja karaktereid vajab hädasti tähelepanu, kuid selle asemel topitakse vaat, et lausa tähtsaim roll, mingile kahtlasele uustulnukale.
Veel enam hävitas tegelaste sisulist edendamist järjepidev märul, millel oli ilmselgelt põhirõhk. Vaatajat paisatakse pidevalt ühest action stseenist järgmisesse ning filmist saab aegamööda tühipaljas märulihunnik. Jah, pean tunnistama, et vahele mahutati ka muud, näiteks Spocki ja Bones'i kamraadimomendid, kes siiani asjalikku kokkupuudet ei omanud ning kelle suhe omajagu kohmakas. Väga sisukas oli ka vestlus Kirki ja Bones'i vahel enne katastroofi. Teisalt, pandi kokku Uhura ja Sulu, Kirk ja Chekov, mis oleks andnud ideaalse võimaluse neil, muidu minimaalselt kokkupuutuvatel, tegelastel omavahel suhelda, kuid kogu nende paaristegevus keerles ümber teiste või füüsiliste aktiivuste. On filmid, kus eeldan vaid molliandmist ja see on täitsa aktsepteeritav, kuid Star Trekilt ootan ka muude aspektide arendamist.
Ei tasu aga mu kriitikast välja lugeda, et film vilets oli. Kindlasti mitte. Jah, mul oli päris mitu pindu kannikas, kuid neid osati leevendasid mitmed silmapaistvad faktorid. Visuaalselt oli film suurepärane, näiteks asustatud hiiglaslik kosmosejaam ehk kosmosekera nägi võimas ja sipelgapesalik välja, efektid olid asjakohased või siis lausa vinged, näiteks kosmosetirtsude (laevade) parved, näitlemine oli tipp-topp ja oli tunda, et Chris Pine tunneb ennast rollis hulga mugavamalt ja on teinud karakterist enda oma. Kas süžee idee oli iseenesest asjalik ning viimane pool tundi oli üpris tempokas ja pingeline. Samuti oli kurjamitel üllatavalt sügavam sisu kui tavapärane "olen kuri ainult kuri olemise pärast." Eraldi pean ka välja tooma reklaampostrid, mis olid esileküündivad, värvirohked ja särtsakad. Üldiselt, oli kolmas lisa sarja igati seiklusrikas, hoogne ja erines omajagu eelmisest kahest, mis on ka pluss. Teisalt, aga ootasin sügavamat tegelaste arendust ja tähendusrikkamat lähenemist süžeele, mitte tühipaljast mürgel trilli-tralli.
 |
| pilt superkinod.ee koduelehelt |
Esimene film, mida uuest filmisarjadest nägin, oli eelnev "Star Trek: Otse pimedusse" ning mulle läks see niivõrd peale, et vaatasin kohe ka esimese osa ära, mis oli samuti lahe ja meeleolukas. Arvestades seda, et mina, kes ei tea väljaspool neid uusloominguid Star Trekist mitte mõhkugi, siiralt nautisin neid, siis tundus, et kolmanda osaga saadakse veel enam latti tõstetud. Oeh, kui mööda aga pandi, vähemalt minu silmis, kuid eks ma taas vähemuses oma arvamusega ole.
Teoorias kõlas idee paljulubavalt ehk siis liigub meeskond avakosmosesse, kus ette võib tulla eluohtlikke ootamatusi või tegelinskeid. Otse loomulikult just see juhtubki ja taaskord hävitatakse kosmoselaev (aitab juba, kaua seda laeva nullist üles jõutakse ehitada!) ning peategelased paisatakse võõrale planeedile laiali. Sealtpeale on eesmärgiks kõik kokku koguda ja hullu Kralli ning tema käsilaste eest põgeneda.
Minu põhiprobleem filmiga oli selle liialt vähene keskendumine tegelastevahelistele suhetele. Sarjas on palju karaktereid ning juba eelnevates osades ei tundnud ma, et igaühele on piisavalt aega pühendatud või siis teatud sidemete loomisele tähelepanu pööratud. Jah, Kirk ja Spock, Kirk ja Bones ja muud Kirkiga seotud paarid on vahelduva eduga fookuses, kuid näiteks Spock ja Uhura peaksid olema suhtes, kuid paistab, et nad on seda vaid nimeliselt või kui muud sisuliinid seda detaili vajavad. Samuti ei mõista ma miks Chekov või Sulu niivõrd vähe sisulist arendust saavad. Nad on pigem papist kujud kui täisväärtuslikud tegelased. See, et paneme Sulule külge homoseksuaali sildi ei ole just see, mida ma tema iseloomu väljajoonistumise all mõtlen. Siinkohal oli tegu minu jaoks kiire ja odava viisiga, kuidas valgele lehele värvi lisada. Jah, Kirk on peategelane, kuid ma olen aru saanud, et tegu on meeskonna tähtsust propageeriva sarjaga, kus ei tohiks särada vaid üks ning vähim, mida teha saab on teistele ka veidi rambivalgust võimaldada. Kõige enam hämmastas mind fokuseerimine mingile suvalisele tundmatule tulnukale (kuum alien chick ju?!), kes sõi ära isegi hulgaliselt Kirki eetriaega, rääkimata teistest tegelastest. Niigi palju looliine, suhteid ja karaktereid vajab hädasti tähelepanu, kuid selle asemel topitakse vaat, et lausa tähtsaim roll, mingile kahtlasele uustulnukale.
Veel enam hävitas tegelaste sisulist edendamist järjepidev märul, millel oli ilmselgelt põhirõhk. Vaatajat paisatakse pidevalt ühest action stseenist järgmisesse ning filmist saab aegamööda tühipaljas märulihunnik. Jah, pean tunnistama, et vahele mahutati ka muud, näiteks Spocki ja Bones'i kamraadimomendid, kes siiani asjalikku kokkupuudet ei omanud ning kelle suhe omajagu kohmakas. Väga sisukas oli ka vestlus Kirki ja Bones'i vahel enne katastroofi. Teisalt, pandi kokku Uhura ja Sulu, Kirk ja Chekov, mis oleks andnud ideaalse võimaluse neil, muidu minimaalselt kokkupuutuvatel, tegelastel omavahel suhelda, kuid kogu nende paaristegevus keerles ümber teiste või füüsiliste aktiivuste. On filmid, kus eeldan vaid molliandmist ja see on täitsa aktsepteeritav, kuid Star Trekilt ootan ka muude aspektide arendamist.
Ei tasu aga mu kriitikast välja lugeda, et film vilets oli. Kindlasti mitte. Jah, mul oli päris mitu pindu kannikas, kuid neid osati leevendasid mitmed silmapaistvad faktorid. Visuaalselt oli film suurepärane, näiteks asustatud hiiglaslik kosmosejaam ehk kosmosekera nägi võimas ja sipelgapesalik välja, efektid olid asjakohased või siis lausa vinged, näiteks kosmosetirtsude (laevade) parved, näitlemine oli tipp-topp ja oli tunda, et Chris Pine tunneb ennast rollis hulga mugavamalt ja on teinud karakterist enda oma. Kas süžee idee oli iseenesest asjalik ning viimane pool tundi oli üpris tempokas ja pingeline. Samuti oli kurjamitel üllatavalt sügavam sisu kui tavapärane "olen kuri ainult kuri olemise pärast." Eraldi pean ka välja tooma reklaampostrid, mis olid esileküündivad, värvirohked ja särtsakad. Üldiselt, oli kolmas lisa sarja igati seiklusrikas, hoogne ja erines omajagu eelmisest kahest, mis on ka pluss. Teisalt, aga ootasin sügavamat tegelaste arendust ja tähendusrikkamat lähenemist süžeele, mitte tühipaljast mürgel trilli-tralli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar