Pühapäev, 16. september 2018

Jaapani graafiline romaan ehk manga: Liisi TOP 10 inglise keelde tõlgitud mangat (1)

Tervitus!

Seoses järgmisel nädalal algava iga-aastase Animatsuriga ning Harrastuskriitikute osavõtuga, tooksin esile enda top 10 mangat, mis on inglise keelde tõlgitud. Mainimist väärt lugusid on aga rohkem ning ehk teen veel ühe top-i tulevikus!

Olen animed vaadanud juba alates põhikoolist, mil RTL2-lt tulev "Sailor Moon" oli mulle kõik -- olin sõltuvuses. Vaatasin seda sarja nii palju, et mingi hetk avastasin, et saan aru ja oskan rääkida saksa keelt! Kui mind kodus ei olnud, olid vanemad kohustatud mulle uued osad kassetile lindistama. Tegemist oli ülitähtsa ülesandega. See toimus nüüd pea paarkümmend aastat tagasi. Veidi hiljem kukkusin mangade imelisse maailma ning olen ka neid pikalt lugenud, ajast mil anime ja manga nii teadatuntud veel ei olnud. Vähemalt Eestis mitte. Selle aja jooksul olen kogenud kehva lugemist, imelist lugemist, kõrvalt näinud tulevaid värskeid tegijaid, silmi pööritanud üles haibitud mangade üle, näinud ülipopulaarsete lugude tõuse ja languseid, mõistnud kuidas illustratsioonid, žanrid ja lood ajas muutuvad, jne. Ma ei ole ka väga pips mangade suhtes, millesid lugemiseks kätte võtan, peaasi, et mind süžee paelub, olgu lugu siis shoujo (suunatud teismelistele tüdrukutele), shounen (suunatud teismelistele poistele), seinen (suunatud täiskasvanud meestele), kodomo (suunatud lastele), josei (suunatud täiskasvanud naistele), jne. Välistan kategooriliselt ainult väga sürri, perverssused, harem žanri ja õudukad.

Selle pea kahekümne aasta jooksul on sõelale jäänud mitmed lood, mida hindan ja mida siiani mõnikord uuesti loen ning mis minu silmis on erinevatel põhjustel esiletõusvad ja lugemist väärt. Kavatsen ka kõigist neist aja jooksul blogis pikemalt kirjutada.

Mangad on suvalises järjekorras (ülejäänud viis on järgmises postituses)!


1) Pealkiri: Please Save My Earth 
Autor: Saki Hiwatari
Originaalne publitseerimine: 1986-1994
Kirjastaja: VIZ Media
Köidete arv: 21


pilt amazon.com kodulehelt
Emotsionaalne, keerukas, originaalne, sügav, intensiivne, inimlik, julm, lootustandev ja vaieldamatult üks mu suurimaid lemmikuid shoujo mangasid. Tegu on värske ja intrigeeriva kombinatsiooniga tundeküllasest romantilisest loost ning suhtedraamast, läbipõimunud detailse ning põneva ulme maailmaga. Vaatamata kaugetele planeetidele ning tulnukatele, on tegu siiski äärmiselt inimese keskse ja Maad hindava looga, kus fookuses on inimlikud emotsioonid nagu kahetsus, valu, õnn, viha, armastus, sõprus, kättemaks ja andestus. Viimaseid tuuakse esile eri delikaatsete teemadega, milledega tegelased kokku puutuvad: uuestisünd, vägistamine, religioon, usk, reetmine, teadus, üleloomulikud võimed, loodus, jne. Lool on hulgaliselt kihte, kuid see suudab end esitada kui kergesti seeditavat ning realistlikku ja, enda kontekstis, igati loogilist. Minu jaoks on see manga tohutult omanäoline ning mind emotsionaalselt mitmel tasandil puudutav. Tegu on tõelise väärt mangaga, mis on ka puhas shoujo klassika.

Lugu ise räägib Alice'st, kes on melanhoolne ja ülitundlik teismeline ning kes hakkab üks hetk nägema n-ö kuu-unenägusid. Viimased on mälestused tema eelmisest elust tulnukana, kui ta oli koos mitme teadlasest kaaslasega kuubaasil, Maad jälgimas. Kuigi kuubaas on ammu hävinud ja sealne grupp elanikke ammu surnud, dikteerib ette seal toimunu ning isikud, oma kirevate minevikkudega, enda uuestisündinud hingede elu Maal inimestena. Iseäranis valuliku ja komplitseeritud koorma on endale kaasa saanud 7-aastane poiss, Rin. Müsteerium elust kuubaasil ning tegelaste minevikud ja tulevikud saavad vastuse, kui kaasa elada sellele lummavale mangale. Autor tegi antud loole ka järje (inglise keeles ei ole avaldatud), mis annab südamerahu teadmises, mis tegelastest edasi saab. Järg on hulganisti helgem ja lõbusam, kuigi melanhoolne ja tundeküllane õhkkond jääb ka seal domineerima.


2) Pealkiri: Hikaru no Go
Autor: süžee Yumi Hotta, illustratsioonid Takeshi Obata
Originaalne publitseerimine: 1999-2003
Kirjastaja: VIZ Media
Köidete arv: 23


pilt amazon.com kodulehelt
Mul polnud vähimatki aimu mis mäng on Go ja ega selle mõistmine väga ei paelunud ka. Kellegi soovitusel vaatasin aga paar osa "Hikaru no Go" animest ning edaspidine on, nagu öeldakse, ajalugu. Kes oleks võinud arvata, et manga mille keskmes iidsetel aegadel Hiinas leiutatud lauamäng, Go, suudab oma valgete ja mustade nuppudega aluse panna niivõrd intensiivsele, põnevale ning kaasahaaravale loole. Sarja võib kategoriseerida spordimangade hulka, kuid minu jaoks on hämmastav, kuidas populaarsete jalgpalli, korvpalli, tennise ja muude palju aktiivsemate aladega fookuses mangade hulgast, suutis minu tähelepanu ainiti kuni lõpuni välja teenida võistlussport, kus osalejad istuvad staatiliselt põlvili patjadel, tihti tunde, ning liigutavad vahetevahel vaid nuppe Go laual.

Ega tavaolukorras mängu jälgimine vast nii köitev ei olekski (igale ühele oma), kui süžee keskmes ei oleks soe, toetav ja tögav õpilase-meistri suhe peategelase, poisiklutt Hikaru, ja tema vaimust sajandite taguse Go-meistri, Sai, vahel. Nende suhe kandis kogu mangat ning tegi sellest enama kui tüüpmustriga shounen loo. Lisades siia ka geniaalse tempo, õigesti valitud pidepunktid, rivaliteedi-sõpruse Hikaru ja Akira vahel, Sai müsteeriumi kõikide teiste meeltes peale Hikaru, lähivaate Go võistlusmaailma, reaalsele elule vastava sõprade ja suhete pideva tekkimise ning hääbumise, suurepärase oskuse piltidega mängude intensiivsust esitleda ja pidevat pinget hoida, võime teha ühe nupuliigutuse pildi ühel lehel niivõrd elektriliseks ja kaalukaks, suurepärase oskuse edasi anda kuidas ajaga inimesed, nende oskused ja eesmärgid muutuvad, jne -- ja ongi valmis köitev sari, mis tuleb, näeb ja võidab, ning seda lihtsuse ja südamlikkusega.


3) Pealkiri: Banana Fish
Autor: Akimi Yoshida
Originaalne publitseerimine: 1985-1994
Kirjastaja: VIZ Media
Köidete arv: 19


pilt amazon.com kodulehelt
Anime, millest kõik käesoleval suvehooajal räägivad, on manga, mille kohta uhkusega ütlen: ma lugesin seda enne kui see oli cool! Oma kümme aastat tagasi hankisin endale isegi kõik 19 köidet sellest vingest mangast. Miks siis ikkagi suudab hetkel jooksev anime ühtäkki nii paljude tähelepanu võita, kuigi manga ise on siiani olnud suuresti muude varjus ja kaugeltki mitte hinnatud nii kõrgelt kui ta seda vääriks? Tegu on kiirrongi tempoga looga, mis ei puhka hetkeski, nagu ka selle peategelane, üliinimlikult kaunis 17-aastane Ash. Köitev kombinatsioon krimiloost, maffiasaagast, thrillerist, põnevikust, märulist -- ja ühest hingepugevaimast platoonilisest armuloost kahe noormehe vahel, millesarnast ei eksisteeri mujal. Kentsakalt koomiline on see, et antud manga jooksis teismeliste tüdrukute manga ajakirjas, kuid peale Ashi ja Eiji suhte, ei leidu sellest kübetki klassikalise shoujo jooni. Vaevalt, et nii julmalt veriseid tapatalgusid ning isegi granaadiheitjat leiduks näiteks mangas, "Moneky High!", mis niisamuti samas ajakirjas ilmus. "Banana Fish" on oma kontekstis originaalne, isikupärane ning jäljendamatu.

Peale intensiivse tempo, on sarja süžee tihke ning vaevatult liueldakse ühest kesksest looliinist teise. On hetki, kus manga hoid lugeja üle ei ole tugevasti rusikas, kuid need momendid haihtuvad kiirelt ning peatselt ei lase toimuv taas minna enne kui järgmine köide on läbi õgitud. Lugu on äärmiselt dramaatiline, kuid mitte lapsik; tundeküllane, kuid mitte kergekäeline. Samuti ei säästeta lugejat Ashi maailma õudustest nagu prostitutsioon, laste ärakasutamine, vägistamine, mõrvad, narkootikumid, inimkatsetused, jne. Kohati on emotsionaalselt üpris raske järgmise peatükini jõuda, kuid visuaalselt, õnneks, autor väga ei kurna, pigem jäävad tumedad teemad teksti tasandile. Manga üks põhiväärtus ning kandev jõud on selle tegelased, kes on viimseni tohutult või piisavalt sügavad ja välja joonistatud, et täisväärtuslikku lugu võimaldada. Iga tegelane on omaette isiksus, oma ajaloo, motivatsioonide ning olemusega. Kõik need karakterid hoolitsevad ka selle eest, et süžesse suubuks aina rohke ja rohkem põnevaid paralleel looliine, mis mingi hetk fookusesse võetakse. Kokkuvõttes, geniaalne sari, mis lõpuks paistab läänemaailmas saavat seda fookust mida on ära teeninud!


4) Pealkiri: Boys Over Flowers (Hana Yori Dango)
Autor: Yoko Kamio
Originaalne publitseerimine: 1992-2003
Kirjastaja: VIZ Media
Köidete arv: 37


pilt amazon.com kodulehelt
Tegu on enimmüüdud shoujo mangaga maailmas! Manga mille põhjal on filmitud ülipopulaarsed telesarjad Jaapanis, Lõuna-Koreas, Taiwanis, Hiinas ja Indoneesias! Manga, mis mind siiani natuke piinlikust tundma ajab, et seda agaralt lugenud olen, sest, olgem ausad, tegu on ülevõlli, üliärritava, ülitotaka, ülidramaatilise seebikaga, mis oma teatud teemade ja tegelastega aktuaalses tänapäevas kriitikat ei kannataks. Aga just see, julgen öelda, rämpsromantika, teebki antud sarja niivõrd armastatuks ja populaarseks. Oma emotsioone mitte ohjav mühakas, Tsukasa, ja talle vastanduv südikas, Tsukushi, on tekitanud omamoodi shoujo manga paar etaloni, ning nad on lausa ikoonilised. Kes siis ei imetleks umbrohi Tsukushit, kes kannatab, kuid kes kõigile kõrkidele rikkuritele lõpus siiski tulle alla teeb. Ning, keda siis ei võida lõpus üle Tsukasa, kes on küll tahumatu, kuid äärmiselt lojaalne ning armsamate nimel ennastohverdav.

Kokku 37 algselt lõpmatuna näivat köidet intriige, kokku-lahku minekuid, skandaale, absurdseid takistusi paari õnneteel, ootamatuid pahalasi ja kõrvalosatäitjaid, kes peatselt haihtuvad, kui süžee 15 minutit saab täis, venitamist, venitamist ja veel kord venitamist. Viimased 10 köidet on suhteliselt frustreerivad, et noh, mis mõttetu kraanikauss paarile taas teele visatakse, et nad ikka rahus koos olla ei saa ning veel mõne köite ebavajaliku süžeega saaks lisada. Siiski, selleks hetkeks on tegelased ja nende saatused nii südamelähedased, et ka viimastest tüütutest takistustest sai lugejana üle vinnatud, et finišisse jõuda ja kauateenitud õnnelik lõpp ära näha. Antud manga ei ole kindlasti kõigile ning miinuseid on selles ohtralt. Vaatamata kõigele, ütleb tõsiasi, et tegu on maailma ühe populaarseima shoujo mangaga, et seal leidub ikkagi piisavalt, miks Kolgata tee ette võtta ja kõik 37 köidet läbi sumbata.


5) Pealkiri: MeruPuri
Autor: Matsuri Hino
Originaalne publitseerimine: 2002-2004
Kirjastaja: VIZ Media
Köidete arv: 4


pilt amazon.com kodulehelt
Matsuri Hino on eelkõige tuntud oma ülipopulaarse sarja, "Vampire Knight", poolest, kuid minu jaoks on tema tipp-teos vähemtuntud "Merupuri" ehk Märchen Prince (võluprints). Tegu on ühe armsaima, nunnuma ja tüdrukulikult ilusate illustratsioonidega mangaga, mis mulle alati positiivsuse laksu annab ning mõttetasandil õhinalt tagasi teismelisikka transpordib. Samuti, on keskne lembelugu noore printsi Arami ja hakkaja koolitüdruku Airi, vahel niivõrd romantiline, et nendevaheline pea iga sõnavahetus või žest ajab mu nunnumeetri põhja. Jah, veidi kaheldava väärtusega on tõsiasi, et Aram on mentaalselt noor poiss, kuigi needuse abil tema keha muutub vanemaks, Airi vanuseks, kuid kõik ümbritsev ei luba mul sellel faktil väga kaua peatuma jääda. See on lihtsalt üks mannavahust, roosast suhkruvatist ja maasikajäätisest ülinunnu muinaslugu kahest sümpaatsest noorest, kes püüavad saatuse kiuste oma maagilises maailmas kokku jääda.

Pean kiirelt mainima ka teisi meeldejäävaid tegelasi, nagu Arami ekstsentrikust ülevoolav vanem vend, Jeile, kellega saab ohtralt nalja, ja Arami teenija, küüniline ja sarkastiline, Lei. Kokku loovad tegelased tohuvabaohu ning panustavad Arami ja Airi õnne teekonna takistustele, kuid seda lõbusalt ja ilma liigse melodraamata. Kuigi, leidub ka viimast, näiteks, võetakse kasutusele tore lembekirjandusvõte nagu "mälukaotus" ja muud tüüpilist, kuid värvikat. Eraldi tooksin veel kord esile illustratsioonid, milledega autor on sarja võlumaailma eriti maagiliseks teinud ning tema detailsus riiete välja joonistamisel aitas kaasa muinasjutulise ja romantilise õhkkonna loomisel. Kokkuvõttes, ülimagus heatuju manga!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar