Kuna mul on isegi aastast 2016 veel mõned filmide ülevaated õhus, siis otsustasin suure portsu neid korraga ära teha ekstra lühidalt.
Pealkiri: Lumememm
 |
| pilt imdb.com kodulehelt |
Originaalpealkiri: The Snowman
Kinodes alates: 20.10.2017
Minu hinnang: 1.5/5
------------------------------------------------------------------
Pealkiri: Jumanji: Tere tulemast džunglisse
Pealkiri: Tüdruk ja koletis
----------------------------------------------------------------
Pealkiri: Lego Ninjago film
------------------------------------------------------------------
Pealkiri: Võõramaalane
Ma olin segaduses, sest suurem osa loost ei teadnud ma kellele kaasa elada või kasvõi kindlaks teha, kes suutis võita mu sümpaatia. Jah, Jackie Chan kehastas inimvrakist trööstitut isa, kes kaotas armastatud tütre, kuid Pierce Brosnani karakterit ja tema gängi piinama ja saboteerima hakata, ei tundunud ka just kõige õiglasem või minu poolehoidu võitev valik. Mõlemal poolel oli luukeresid kapis, mõlemad ei käitunud õigesti või siis käitusid just nii nagu nemad enda või lähedaste jaoks pidasid parimaks. Kaalukausid olid liialt jõuliselt üksiktegija, Jackie, poole nihkes ilma märkimisväärsete edusammudeta Pierce'i poksinurgas, et olukord tundus ebareaalne ning võimendatud. Teisalt, olid märulistseenid tõepärased ning pingelised ja tempo ärevaks tegev. Samuti, oli tore näha Jackie't dramaatilisemas, tõsisemas ning emotsionaalsemas rollis, kus mees sai lisaks klohmimisele ka oma näitlejaoskusi demonstreerida.
-----------------------------------------------------------------
Pealkiri: Pihtimus
Ma tõesti ei teadnud, mida ma selles filmist ootasin, kuid eeldasin veidi igavavõitu külaloost kvaliteetfilmi. Jah, seda tooni tuli ka piisavalt ette, kuid üldiselt on minu jaoks tegu looga, kus lahe preester ja tema muhe abi tõmbavad lühema liisu, ehk siis, inimesed on närakad ja kahju saavad edumeelsed ning heatahtlikud. Või on iva selles, et kõigil on alati mingi vähem või rohkem isekam ning halba tekitav tagamõte – mõned lihtsalt sutsavad enne teisi ja konkreetse haavava löögina? Lõppkokkuvõttes, ei olnudki film nii ilmetu ja ebahuvitav kui paistis.
------------------------------------------------------------------
Pealkiri: Legend Kolovartist
Vene filme ma just tihti kinno vaatama ei satu, sest komöödiad, mis suuresti Eestis valiku moodustavad, sisaldavad huumorit, mis mind karjudes eemale peletab. Vene ajaloolisi või muudmoodi komöödia žanrist eemalduvaid teoseid võib vaatamas käia aga küll. Kuigi need kipuvad olema teatud kraadini lapsikult klišeed või liialt muinasjutulised. Eks viimast oli ka Kolovarti lugu, kuid venelased suudavad need klišeed kuidagi mittetõsiseltvõetavalt kihvtiks teha. Jah, film oligi tsipa koomiliselt tõsine ja tõsiselt veidi koomiline aga mulle see ajaloomäruliseebiooper omajagu sümpatiseeris.
-----------------------------------------------------------------
Pealkiri: Palgamõrvari ihukaitsja
Ei olnud naljaks, no lihtsalt ei olnud! Tüütu paipoiss Ryan Reynolds ja närvidele käiv mölapidamatusega ja vali Samuel L. Jackson. Liiga palju mõlema näitleja tüüpilist karakterikehastust mõjus mulle seekord üledoosina. Lisaks, oli süžee tillukeste kõrvalepõigetega klassikaline 90ndate märulikomöödia, kus nalja sai siis kui kellelegi midagi pähe kukkus või keegi kolaka sai. Otse loomulikult ei olnud ka palgamõrvar üldsegi nii pahalane kui algselt tundus – miks riiviti selle lähenemisega maha krõbe ja mahlane koorik? Salma Hayek aga oli kõvam tegija kui mõlemad jorsid kokku.
---------------------------------------------------------------------
Pealkiri: Wonder Woman
Kuidas saab küll nii ohtralt mööda panna!? Film kannatas augulise ja läbimõtlemata stsenaariumi all, kus keskenduti pidevalt ebaolulisele ning lugu mitte edasi viivatele kõrvalliinidele. Lisaks, oli tempo uimerdav ja esitus igav. Puudus sidusus pea kõikide teose aspektide vahel. Tegelasi oli ebavajalikult palju, liiga vähe oli nende arendust ning enamustega oli keeruline kontakti saada või kaasa elada. Kulminatsioon oli naeruväärselt mannetu ja koomiliselt teatraalne. Pea võimatu on midagi positiivset mainida -- vast see, et algus oli paljulubav koos suurepärase Norra maastiku ja keskkonnaga.
------------------------------------------------------------------
 |
| pilt imdb.com kodulehelt |
Originaalpealkiri: Jumanji: Welcome to the Jungle
Kinodes alates: 22.12.2017
Minu hinnang: 3.5/5
Ma ei oodanud, et see uusversioon 90ndate samanimelisest loost on niivõrd ajuvabalt lõbus ja igati adekvaatne meelelahutus. Film teadis, et on totakas ja absurdne, kuid ei lasknud end sellest segada, vaid pööras selle fakti enda kasuks, keeras vinti üle ja, kokkuvõttes oli seda mõnusat tohuvabaohu lahe vaadata. Ma hindasin, et kuigi loo vallandaja, mäng, oli sama, erinesid käesolev ja originaalfilm üksteisest märkimisväärselt. Näiteks, kui eelnevas oli tegevuspaigaks päris maailm kuhu eksisid mängu igasugu olendid, siis viimases modifitseeris lauamäng end arvutimänguks ning peategelased imeti eraldi virtuaalreaalsesse maailma. Karakterid olid isikupärased ning igal ühel neist oli võimalus mingi hetk fookuses olla oma eriliste omadustega. Need olid kohati kahtlased (avatari nõrkus: kook), kuid kõik faktid leidsid kasutust -- iseasi kui sujuvalt neid rakendati. Näitlejad sulandusid oma tegelastesse kenasti sisse. Seiklus võib alata!
------------------------------------------------------------------
Ma ei oodanud, et see uusversioon 90ndate samanimelisest loost on niivõrd ajuvabalt lõbus ja igati adekvaatne meelelahutus. Film teadis, et on totakas ja absurdne, kuid ei lasknud end sellest segada, vaid pööras selle fakti enda kasuks, keeras vinti üle ja, kokkuvõttes oli seda mõnusat tohuvabaohu lahe vaadata. Ma hindasin, et kuigi loo vallandaja, mäng, oli sama, erinesid käesolev ja originaalfilm üksteisest märkimisväärselt. Näiteks, kui eelnevas oli tegevuspaigaks päris maailm kuhu eksisid mängu igasugu olendid, siis viimases modifitseeris lauamäng end arvutimänguks ning peategelased imeti eraldi virtuaalreaalsesse maailma. Karakterid olid isikupärased ning igal ühel neist oli võimalus mingi hetk fookuses olla oma eriliste omadustega. Need olid kohati kahtlased (avatari nõrkus: kook), kuid kõik faktid leidsid kasutust -- iseasi kui sujuvalt neid rakendati. Näitlejad sulandusid oma tegelastesse kenasti sisse. Seiklus võib alata!
------------------------------------------------------------------
 |
| pilt imdb.com kodulehelt |
Originaalpealkiri: Colossal
Kinodes alates: 28.04.2017
Minu hinnang: 4/5
Originaalne, kiiksuga ja ootamatute käikudega n-ö uut tüüpi superkangelaste lugu. Või paroodia nendest? Süžee oli põnev ja omanäoline kombinatsioon komöödiast, draamast, actionist ja thrillerist --- jäi segaseks, et mis ta täpselt olla plaanis, kuid mis iganes see ka ei olnud, mulle läks see igati peale. Kulminatsioon oli närvekõditavam, muljetavaldavam ja lõbusam kui mitmed kangelaste ja kurjamite viimased kokkupõrked Marveli filmides. Segadusse ajasid aga mitmed küsimused, mis jäid pärast tiitreid õhku rippuma, kuid loo üldine veider maik oli pigem ligitõmbav kui eemalepeletav.
----------------------------------------------------------------
 |
| pilt imdb.com kodulehelt |
Originaalpealkiri: The LEGO Ninjago Movie
Kinodes alates: 22.09.2017
Minu hinnang: 2.5/5
Mulle väga sümpatiseeris eelnev legoklotsidest seiklus Batmaniga peaosas ja ootasin samalaadset heatuju süsti sületäie huumoriga ka uuelt väljalaskelt. Tulemus oli aga eelmisega võrreldes vaimuvaesem ja lahjem. Huumorit nagu oli, aga mitte piisavalt. Lahedat seiklust nagu oli, aga mitte rahuldavas koguses. Süžee kohati nagu säras, aga mitte stabiilselt kogu nähtu vältel. Tegelased olid küll intrigeerivad, aga kõik ei saanud piisavalt tähelepanu, et potentsiaali realiseerida. Oli nagu lahe film, aga samas vahelduva eduga ei olnud ka. Eestikeelne tõlge aga mulle taaskord väga meeldis koos dubleeringuga: "Sa haised nagu vana joogamatt" ja "Mis pabistad, ainuke kes vaatab on su ülikriitiline isa".
------------------------------------------------------------------
 |
| pilt imdb.com kodulehelt |
Originaalpealkiri: The Foreigner
Kinodes alates: 13.10.2017
Minu hinnang: 3/5
Ma olin segaduses, sest suurem osa loost ei teadnud ma kellele kaasa elada või kasvõi kindlaks teha, kes suutis võita mu sümpaatia. Jah, Jackie Chan kehastas inimvrakist trööstitut isa, kes kaotas armastatud tütre, kuid Pierce Brosnani karakterit ja tema gängi piinama ja saboteerima hakata, ei tundunud ka just kõige õiglasem või minu poolehoidu võitev valik. Mõlemal poolel oli luukeresid kapis, mõlemad ei käitunud õigesti või siis käitusid just nii nagu nemad enda või lähedaste jaoks pidasid parimaks. Kaalukausid olid liialt jõuliselt üksiktegija, Jackie, poole nihkes ilma märkimisväärsete edusammudeta Pierce'i poksinurgas, et olukord tundus ebareaalne ning võimendatud. Teisalt, olid märulistseenid tõepärased ning pingelised ja tempo ärevaks tegev. Samuti, oli tore näha Jackie't dramaatilisemas, tõsisemas ning emotsionaalsemas rollis, kus mees sai lisaks klohmimisele ka oma näitlejaoskusi demonstreerida.
-----------------------------------------------------------------
 |
| pilt imdb.com kodulehelt |
Originaalpealkiri: The Confession
Kinodes alates: 27.10.2017
Minu hinnang: 3.5/5
Ma tõesti ei teadnud, mida ma selles filmist ootasin, kuid eeldasin veidi igavavõitu külaloost kvaliteetfilmi. Jah, seda tooni tuli ka piisavalt ette, kuid üldiselt on minu jaoks tegu looga, kus lahe preester ja tema muhe abi tõmbavad lühema liisu, ehk siis, inimesed on närakad ja kahju saavad edumeelsed ning heatahtlikud. Või on iva selles, et kõigil on alati mingi vähem või rohkem isekam ning halba tekitav tagamõte – mõned lihtsalt sutsavad enne teisi ja konkreetse haavava löögina? Lõppkokkuvõttes, ei olnudki film nii ilmetu ja ebahuvitav kui paistis.
------------------------------------------------------------------
 |
| pilt imdb.com kodulehelt |
Originaalpealkiri: Легенда о Коловрате
Kinodes alates: 01.12.2017
Minu hinnang: 3/5
Vene filme ma just tihti kinno vaatama ei satu, sest komöödiad, mis suuresti Eestis valiku moodustavad, sisaldavad huumorit, mis mind karjudes eemale peletab. Vene ajaloolisi või muudmoodi komöödia žanrist eemalduvaid teoseid võib vaatamas käia aga küll. Kuigi need kipuvad olema teatud kraadini lapsikult klišeed või liialt muinasjutulised. Eks viimast oli ka Kolovarti lugu, kuid venelased suudavad need klišeed kuidagi mittetõsiseltvõetavalt kihvtiks teha. Jah, film oligi tsipa koomiliselt tõsine ja tõsiselt veidi koomiline aga mulle see ajaloomäruliseebiooper omajagu sümpatiseeris.
-----------------------------------------------------------------
 |
| pilt imdb.com kodulehelt |
Originaalpealkiri: The Hitman's Bodyguard
Kinodes alates: 18.08.2017
Minu hinnang: 2/5
Ei olnud naljaks, no lihtsalt ei olnud! Tüütu paipoiss Ryan Reynolds ja närvidele käiv mölapidamatusega ja vali Samuel L. Jackson. Liiga palju mõlema näitleja tüüpilist karakterikehastust mõjus mulle seekord üledoosina. Lisaks, oli süžee tillukeste kõrvalepõigetega klassikaline 90ndate märulikomöödia, kus nalja sai siis kui kellelegi midagi pähe kukkus või keegi kolaka sai. Otse loomulikult ei olnud ka palgamõrvar üldsegi nii pahalane kui algselt tundus – miks riiviti selle lähenemisega maha krõbe ja mahlane koorik? Salma Hayek aga oli kõvam tegija kui mõlemad jorsid kokku.
---------------------------------------------------------------------
 |
| pilt imdb.com kodulehelt |
Originaalpealkiri: Wonder Woman
Kinodes alates: 02.06.2017
Minu hinnang: 4/5
Oeh, kui palju võimsaid kananahka tekitavaid stseene siin oli! Näiteks, kui Diana ületas hävitatud mittekellegimaa kahe sõjavaenlase vahel oli mul mokk ripakil ja silmad punnis. Teisalt, oli loo kulminatsioon koos viimse võitlusega naeruväärselt nadi ning "Colossali" filmiga sama tüüpi, kuid viimane tegi seda märkimisväärselt osavamalt ning kaalukamalt. Diana on aga võrratu naiskangelane, kes lõpuks suurel ekraanil särada sai. Tema naiivsus võis vahelduva eduga tunduda ärritavana, kuid siis jälle värskendavana. Filmil oli hinge ning kõik aspektid suutsid olla edukas tasakaalus, piisavalt healt tasemel ja üksteist toetada. Gal Gadot oli imetlusväärne!
---------------------------------------------------------------------
 |
| pilt imdb.com kodulehelt |
Originaalpealkiri: Blade Runner 2049
Kinodes alates: 06.10.2017
Minu hinnang: 4.5/5
Ma ei ole näinud kultusklassikaks saanud originaalfilmi, kuid uus peatükk selles maailmas suutis end imelise visuaalse poole ja kvaliteetset sisu lubades piisavalt paljulubav näida, et mind kinno meelitada. Ma kindlasti ei saanud kõigest täisväärtuslikult aru, esimese osa nägemiskogemuse puudumisel, kuid võin julgelt öelda, et see detail ei takistanud mind grammigi olemast vaimustuses sellest veidrast, ahvatlevast ja hirmuäratavast tulevikumaailmast. Lugu oli sügav, nüansirohke, loogiline, kaasahaarav, liigutav, visuaalselt meisterlik, läbinähtamatu ning passiva muusika ja helitööga. Tegelased olid väljajoonistatud ja näitlemine kiiduväärt. Ma elasin esimesest hetkest Ryan Goslingu karakterile, politseinik Kle, kaasa. Vat see oli üks üksik ja hale tegelane, kes mu südame härdaks tegi -- mehe õnnetu kutsunägu ainult valas õli tulle. Viimast puänti ei näinud ma mitte kuidagi ette ning kuigi see mulle väga ei istunud, oli see osavalt esitatud nutikas vimpka. Teisalt, tegi just see jõnks loo minu silmis iseäranis nukraks. Miinusena tooksin välja filmi pika kestuse ja kippumise kohati venima.
-------------------------------------------------------------------
 |
| pilt imdb.com kodulehelt |
Originaalpealkiri: Paddington 2
Kinodes alates: 01.12.2017
Minu hinnang: 4/5
Esimene üliviisaka ja nunnu Peruu karupoja seikluste film oli üks mu lemmikuid lastelinateoseid: siiras, südamlik, lustakas ja ka tehniliselt igati õnnestunud. Igati meeldiv ja muhe nagu peategelane ise. Järg võttis üle eelnevast kõik edukalt toimiva ning jätkas igas vanuses vaatajais sooja ja õdusa tunde tekitamist rinnus. Paddington peab taas enda eest võitlema ning satub seekord ka vanglasse, kuid väikse jõmmu perekond, Brownid, on seekord algusest lõpuni tema seljatagust hoidmas. Oli üliarmsaid momente, oli õpetlikke momente, oli naljakaid momente (eriti lõik juuksuris), oli tundeküllaseid momente, oli ootamatuid action momente (eriti rongisõit) -- põhimõtteliselt tehti linnuke kõikidele teguritele, mis tarvilikud, et luua esmaklassiline lastefilm. Silma jäid seekord uustulnukad Brendan Gleeson -- inimmõmmikust kriminaal ning Hugh Grant -- libedikust gentleman varganägu. Mul on vaid natuke kahju, et film dubleeriti (kuigi igati kenasti), sest jumaldan Ben Whishawd, kellel on ka mõnusalt meeldiv hääl ning kes annab selle ingliskeelses versioonis Paddingtonile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar