Teen seekord väga lühidalt, kuna filme on nähtud hunnikuga ja neist pikalt kirjutama kuidagi ei jõua!
Pealkiri: Luurespetsid
Originaalpealkiri: Central Intelligence
Režissöör: Rawson Marshall Thurber
Näitlejad: Dwayne Johnson, Kevin Hart, Amy Ryan, Aaron Paul
Žanr: Komöödia, action
Kestus: 1h 47 min
Kinodes alates: 24.06.2016
Nähtud: 25.06.2016
Minu hinnang: 2.5/5
 |
| pilt imdb.com koduelehelt |
- Kuni filmi keskpunktini ei suudetud minust kordagi naeru välja pigistada, isegi suure tahtmise juures mitte. Väga nadi, tagasihoidlik ning suurt lainet võimaldamatu huumor. Ootasin kannatamatult millal komöödia osa filmist algab ja...
+ ... kui see suure madina, põgenemiste ja kuulirahe all lõpuks ennast kohale vedada suvatses, oli tulemus üpris muhe. Kooslus löömingute ja hahaha-momentide vahel oli kenasti tasakaalus ning sümbioosis.
- Dwayne Johnson on rahuldavalt vaimukas, kuid mitte piisavalt. Kohati tundus, et ta pingutab oma ekstsentrilisuse, entusiasmi ning "tõuse ja sära" tüüpi iseloomuga üle ja on pigem tüütu ja piinlik kui naljakas.
+ Lärmakate ja mölapidamatusega vennikeste jälgimine ei ole just mulle meelepärane meelelahutus, kuid pärast mitmendat Kevin Harti üllitist nähes, sobib mulle tema versioon klassikalisest tõmblevast mulisejast päris hästi. Tema pidev kiunumine ja kommenteerimine oli üpris lõbus.
- Tegu oli tüüpilise paarimeeste komöödiaga krimi ja/või spiooni faktoriga, mille sarnaseid on nähtud küll ja küll. Otseselt midagi verivärsket ei pakutud, kuigi suure südamega naiivne veidrik ning kunagi kõik-ukse-lahti tegija, nüüdne tupikus raamatupidaja, olid päris lahe kooslus. Kohmakaid ja ebamugavaid momente, koos aukudega tegelastevahelises keemias, tuli ette, kuid üldiselt jäid need alla torkiva piiri.
+ Ei saa ka väita, et filmil ei oleks olnud asjalikku ja südamlikku moraali. Ole kes sa oled kooliajal, ei kandu sealne seis automaatselt üle ka päris maailma, seda nii heas kui halvas mõttes. Otse loomulikult tundsin ja elasin kaasa vaesele Robbie Weirdichtile ning juubeldasin kui ta sai möödunud alandused lõpuks selja taha heita nagu boss.
- Miks Aaron Paul pidevalt mingeid kahtlaseid tegelasi mängib, kas kaheldava väärtusega filmides või kentsakalt lühiajalisi a la "kas keegi lasi puuksu? Oih, juba haihtunud" rolle?
--------------------------------------
Pealkiri: Kapten Ameerika: Kodusõda
Originaalpealkiri: Capten America: Civil War
Režissöör: Anthony Russo, Joe Russo
Näitlejad: Chris Evans, Robert Downey Jr, Sebastian Stan, Scarlett Johansson, Elizabeth Olsen, Daniel Brühl, Tom Holland, Jeremy Renner, Paul Bettany
Žanr: Action, seiklus
Kestus: 2h 26 min
Kinodes alates: 29.04.2016
Nähtud: 30.04.2016
Minu hinnang: 3.5/5
+ Super madina stseenid, ülipõnevad momendid, lakkamatu magusamaitseline pinge ja tempo, vähem totakat huumorit ja rohkem karmi halli reaalsust, usutavad konfliktid ja nende kolded, osavalt esitletud karakterite omavahelised suhted, märkimisväärne näitlemine ning dramaatilised etteasted, võimas vastandumine ühe grupi kahe eralduva leeri vahel, viimase meeletu kulminatsioon, ootamatu puänt lõpus, piisavalt tähelepanu ja kaalu kõigile võtmetegelastele, värsked intrigeerivad tegelased, ülinunnu uus piimanina Spiderman, stseenivaras Ant-Man, kelmikas ja kriimustav Black Panther, ülivinge stseen Kapten Ameerikaga tirimas helikopterit, paljulubav ning õhinat tekitav lõppseis ehk algus järgmistele looliinidele, jne, jne, jne.
- Oeh, ühe hädise samba peale ehitatud unelmate loss, vat seda see järjekordne Marveli koomiksikangelaste lisa tegelikult oma süžeelt oli. Kui end mitte lasta kõigest eelnevast positiivsest tähelepanu eemale tõmmata, oli loo alus nii vigane, et see oli lausa piinlik. Et asjad kulgeksid nii nagu kurjam tahtis, nõudis see sõna otseses mõttes kristallkuuli või võimet näha tulevikku, sest detaile mis valesti minna said või üldse asjade sellejärjelist liikumist oli sõna otseses mõttes võimatu ette nähta. Oma ideelt nutikas, kuid praktikas auklikum kui šveitsi juust. Ah ja, Iron Man surus mulle intensiivselt närvidele oma ühemehe diskoga, mida ta on aga juba pikemat aega teinud, ehk siis olin Kapten Ameerika poolt. Ja veel, Martin Freeman oli täiesti raisatud, kuid loodan, et tema roll suureneb edaspidi.
Lemmik tsitaat: "Hank Pym ütles alati, et Starki ei tohi usaldada." - "Ja sa oled?" - "Come on, man!"
 |
| pilt imdb.com kodulehelt |
- Oeh, ühe hädise samba peale ehitatud unelmate loss, vat seda see järjekordne Marveli koomiksikangelaste lisa tegelikult oma süžeelt oli. Kui end mitte lasta kõigest eelnevast positiivsest tähelepanu eemale tõmmata, oli loo alus nii vigane, et see oli lausa piinlik. Et asjad kulgeksid nii nagu kurjam tahtis, nõudis see sõna otseses mõttes kristallkuuli või võimet näha tulevikku, sest detaile mis valesti minna said või üldse asjade sellejärjelist liikumist oli sõna otseses mõttes võimatu ette nähta. Oma ideelt nutikas, kuid praktikas auklikum kui šveitsi juust. Ah ja, Iron Man surus mulle intensiivselt närvidele oma ühemehe diskoga, mida ta on aga juba pikemat aega teinud, ehk siis olin Kapten Ameerika poolt. Ja veel, Martin Freeman oli täiesti raisatud, kuid loodan, et tema roll suureneb edaspidi.
Lemmik tsitaat: "Hank Pym ütles alati, et Starki ei tohi usaldada." - "Ja sa oled?" - "Come on, man!"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar